Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-19280 kinnita, et saaks kostjalt igakuiselt raha seaduses ettenähtud minimaalmääras või sellega võrdväärset ülalpidamist. Hageja sõnul on ema talle tõesti mõnikord raha andnud, kuid need summad on olnud 10-20 euro piires, vähemalt korra on aga hoopis hageja oma emale raha andnud. Hageja saab 5 kuu pärast 18-a. Hagejat ja isa rahuldaks täiesti, kui kostja kannaks ülalpidamise rahas otse hageja, mitte tema isa pangakontole. Hageja on töötanud koolivaheajal isa autoremonditöökojas, kuid ta saab seda teha vaid episoodiliselt koolivaheajal. Hageja ei ole ametlikult tööle vormistatud ja raha on talle maksnud isa oma palgast, mitte ei ole hageja saanud töötasu firmast. Hagis esitatud hageja ülalpidamiskulud ei ole ülepaisutatud. Kostja esitab vastuväites enda kulud noorema poja ülalpidamiseks, mis on sarnased hageja esitatud kuludega ja isegi samamoodi struktureeritud. Vaidlust pole selles, et kostja kannab noorema poja ülalpidamiskulusid sel ajal, kui too kostja juures elab (see tähendab, vähemalt pooles ulatuses kuludest) ja annab talle lisaks ka taskuraha, see aga ei tähenda, et kostja ei peaks tasuma poolt vanema poja ülalpidamiskuludest. Kuna elatist nõutakse minimaalmääras, on kohtumenetluse ökonoomikat silmas pidades ainetu vaielda iga kulupositsiooni üle eraldi. See, et hageja isa pole kunagi pöördunud kostja poole nõudega hageja ülalpidamiseks raha anda, ei ole asjaolu, mis seadusest tulenevalt vabastaks kostja vanema poja ülalpidamiskulude kandmise kohustusest. Kuni hageja vanemate abielulahutuseni 2020.a polnud selliseks nõudeks ka põhjust ega õiguslikku alust. Hageja nimel elatisehagi esitamine ei saa olla lapse isa poolt enda õiguste kuritarvitamine, nagu väidab kostja. Hagi eesmärk on saada vahendeid lapse ülalpidamiseks emalt, kes on selleks seaduse järgi kohustatud. Hageja vanemate ühisvara jagamise kohtuvaidluse mistahes lahendi korral ei muuda see kostja ülalpidamiskohustust tema vanema poja suhtes. Kostja väide kostjale auto kinkimisest sünnipäevaks ei puuduta kostja ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja sai aastaid tasuta kasutada autot ja oleks saanud seda teha tänaseni, kui ta poleks pere juurest lahkunud. Kostjal on raske mõista ja hinnata XXX kinnistu soetamisse ja elamu renoveerimisse tehtud rahalisi panuseid, sest ta ise pole sellesse ei rahaliselt ega isikliku tööga panustanud. See on aga taas ühisvara jagamise kohtuvaidluse teema. Hageja püüab kohut veenda mitte selles, et ta ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud on, vaid selles, et tal ülalpidamiskohustust hageja suhtes polegi ja jätab lapse ilma ülalpidamisest, millele lapsel igati seaduslik õigus on. Asjaolud, et hageja töötab autoremonditöökojas, tegeleb autode müügiga firmas YYY ja saab sealt tasu ning et igal nädalal viibib hageja oma neiu juures, ei vabasta kostjat lapse ülalpidamiskohustusest ega mõjuta ka selle suurust. 11.03.2021 e-kirjas teatab hageja, et kostja tasus 05.03.2021 hageja pangaarvele alimentide nime all 292 eurot elatist, kuid palus seejärel lapsel 250 eurot sellest rahaautomaadist sularahas välja võtta ja talle tagastada. Seetõttu taganeb hageja esindaja seisukohast, et kostja võiks elatise tasuda otse lapse pangaarvele ja jääb kompromissiettepanekus algse nõude juurde, et kostja tasuks elatise hageja seadusliku esindaja, mitte hageja pangaarvele. Kostja seisukohad 03.02.2021 vastuses hagile kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Hageja vanemate noorem poeg elab koos kostjaga, on täielikult kostja ülalpidamisel ning ainult mitu päeva kuus on külas isa juures. A ülalpidamiskulud ühes kuus on: eluasemekulud 50 eurot (lapse osa: vesi ja elekter); maamaks XXX eest 5 eurot; toidukulud 120 eurot; sidekulud (internet, telefon) 20 eurot; koolitarbed 20 eurot; taskuraha 40 eurot; riided, jalanõud 100 eurot; juuksur 10 eurot; vitamiinid, ravimid 25 eurot; sporditrenn 50 eurot; vaba aja ja sotsialiseerumise kulu (sõprade sünnipäevad, väljas söömine, bassein, kino jne.) 50 eurot; lapse kindlustus 30 eurot; auto kütus 50 eurot; hügieenitarbed 30 eurot (hambapasta, hambahari, šampoon, deodorant, pesemisvahendid, rätikud jne), kokku 600 eurot. Hageja isa oma teise lapse ülalpidamises ei osale ja emale midagi ei maksa. Hageja elab osaliselt oma isaga ja umbes pool kuud igakuiselt elab oma sõbrannast neiu juures. Kostja abistab hagejat ja ostab talle vajalike asju ja annab raha. Seega kostja vahetult osaleb hageja ülalpidamises. Hiljuti kostja ostis hagejale arvuti, kuna poeg vajas seda õpinguteks ja vaba aja veetmiseks. Samuti poja tema poole pöördumisel annab kostja pojale raha ja abistab poega. Hageja saab 5 kuu pärast 18-a.

2-20-19280 Juba pikemat aega hageja töötab oma isa autoremonditeeninduses, tegeleb autode remondiga, saab seal töötasu ning tegeleb samuti autode müügiga hageja isa kontrolli all olevas firmas YYY, kus sõidukite müügist saab 50% müügihinnast. Seetõttu hageja juba ise teenib raha enda ülalpidamiseks ning tema ülalpidamiseks lapse isa kulutab oluliselt vähem raha võrreldes hagis märgituga. Lähtudes eeltoodust on hagis hageja ülalpidamise kulud ülepaisutatud. Eluaseme kulud ei või olla nii suured. Elektrikulu võib olla mitte rohkem kui 20 eurot kuus. Eluasemelaenu makse 60 eurot pole arvestatav ja on alusetu lisada seda elatise hulka, sest eluaseme laenust ainult 195 652,00 Eesti krooni ehk 12 504,44 eurot oli kulutatud XXX, kinnistu omandamiseks ning see laenu osa on juba ammu pangale tagastatud. Ülejäänud eluasemelaenu summa hageja seaduslik esindaja kulutas enda firmade äritegevuseks. Seetõttu eluasemekulu hulka ei saa arvestada laenu, mida tegelikkuses kasutati hageja seadusliku esindaja äritegevuseks. Sellest tulenevalt eluasemekulu ei või ületada 30 eurot. Arvestades, et pool kuud hageja elab enda sõbranna juures, ei või lapse isa kulud hageja toitmiseks olla rohkem kui 60 eurot. Hageja töötab ja saab ise enda teenitud taskuraha, seega taskuraha kulu on 0 eurot. Riietekulu võib olla kuni 25 eurot. Hageja ei tarvita vitamiine ning väga harva on haige, kulu ei saa olla rohkem kui 5 eurot. Keeltekoolis ega huviringides hageja ei käi ja see kulu on alusetu ja välja mõeldud, seega 0 eurot. Vaba aja ja sotsialiseerumise kulu on põhjendamatu, kuna hageja ise teenib oma tööga endale raha vaba aja veetmiseks. Hügieenitarvete kulu on ülepaisutatud ja moodustab mitte rohkem kui 10 eurot. Selle summa eest saab osta šampooni, seepi, deodoranti, hambapastat, mida jätkub 3-4 kuuks. Hambahari on ühekordne kulu, mida jätkub vähemalt 6 kuuks ja selle maksumus ei ületa 3 eurot. Hageja isa pole kunagi pöördunud kostja poole nõudega hageja ülalpidamiseks raha tasumiseks, kuna kostja ülalpidamisel on täielikult nende teine poeg. Hageja isa väidetav abi kostjale ei ole tõsi. Auto kinkis hageja isa kostjale sünnipäevaks, kui lapse vanemad olid veel abielus, kuid peale abielu lahutust selgus, et tegelikult auto on vormistatud firma YYY peale ning lapse isa nõudis kostjalt auto tagastamist. Ei vasta tegelikkusele väide, et lapse isal tuleb kanda suuri eluasemekulusid seoses jätkuva elamu renoveerimise ja selleks võetud laenude tagasimaksete teenindamisega. Laen oli ainult väga väikses osas (195 652,00 Eesti krooni ehk 12 504,44 euro ulatuses) kulutatud eluaseme peale. Suurema osa laenust hageja seaduslik esindaja kasutas tema asutatud viie firma äritegevuseks. Arvestades, et hageja ise töötab ja saab tasu tehtud töö eest, samuti seda et kostja ise vahetult osaleb hageja ülalpidamises ja talle vajalike asjade ostmisel, kostja palub jätta hagi rahuldamata. 08.03.2021 menetlusdokumendis selgitab kostja, et ta osaleb vahetult hageja ülalpidamises ja ta kunagi ei lugenud, kui palju ta kulutab enda laste ülalpidamiseks raha. Kostja tihti suhtleb ja kohtub hagejaga, poeg käib tema juures külas umbes 5-6 korda kuus, nad koos käivad kinos ja veedavad vaba aega, käivad Lidos või kohvikus ja kostja ostab hagejale pileteid, toitu, riideid ja vajalike asju ning kui hagejale on vaja raha, kannab talle kontole raha. Kui hageja käib ema juures, siis kostja alati toidab poega ja peab seda normaalseks, et kui laps tuleb, saab tema juures süüa. Hageja oli ema juures ja võttis koos emaga vastu uue aasta 31.12.2021-01.01.2021. Kuna siis lapse ema ei olnud teadlik kohtusse esitatud hagist, ei korjanud ta tšekke kulutuste kohta, aga piduliku toidulaua tegemiseks kulus kostjal ~120 eurot ja 1/5 osa sellest ehk umbes 24 eurot läks hageja ülalpidamiseks. Tavaliselt hageja käib emal külas 6-8 korda kuus ja ema toidab last. Umbes selleks läheb 6 eurot x 8 korda=48 eurot kuus. Lisatud toidu ostmise tšekid. 31.01.2021 ostis kostja hagejale lõhnastaja 18,49 euro eest, millega osales samuti hageja ülalpidamises. 28.02.2021 kostja käis hagejaga kinos, ostis hagejale pileti (5,10 eurot), popkorni (11 eurot) ja peale seda käisid söömas, hageja osa viimasest arvest on 24 eurot. Seega kokku 28.02.2021 kostja osales Xi ülalpidamises 5,10+11+24=40,10 eurot. Kostja ostis jaanuaris riided üldsummas 17,48 eurot (7,99 + 9,49). 2020 septembris kostja ostis hagejale õpinguteks arvuti maksumusega 799,99 eurot ja selle juurde arvuti kaaned summas 9,99 eurot, kokku 809,98 eurot. Kuna tegemist on suure ühekordse maksega, siis on mõistlik selle summa jagada aastaks. Hagejale arvuti soetamise summa 809,98 euro jagamisel 12 kuuks igakuiselt (september 2020 kuni september 2021) kostja osaluse määr hageja ülalpidamises on 67,50 eurot kuus, sh 2021 jaanuari ja veebruari kuu eest. Lisaks eelmärgitud kuludele, mis on seotud vahetult hageja ülalpidamisega, kostja kannab hagejale viimase pöördumisel raha söögiks või mingiteks

2-20-19280 kulutusteks hageja kontole pangas. Ajavahemikul 01.09.2020-03.02.2021 kostja kandis hagejale raha 75 eurot; 01.02.2021-28.02.2021 kostja kandis hagejale raha 78 eurot. 2021 märtsis kostja kandis hageja kontole 01.03.2021 summa 50 eurot ja 05.03.2021 292 eurot. Ei vasta tõele, et hageja käib isa autoremonditöökojas tööl ainult puhkepäevadel. Kuna kostja peaaegu iga päev suhtleb hagejaga ja väga tihti kohtub temaga, siis ta teab et hageja igal nädalavahetusel alates 2020 septembrist käib noorte juhendajate õpingutel (tasuta õpe) ning seetõttu isa juures tööl puhkepäevadel ta ei käi, vaid käib tööl tööpäevadel peale kooli, aga mitte ainult koolivaheajal nagu seda väidab hageja. Hageja üldse väga harva on kodus, kuna peale kooli ta käib isa juures töötamas, käib enda tüdrukuga, suhtleb ja kohtub sõpradega. Seetõttu kodus teda praktiliselt pole. Väide, et hageja töötab isa juures autoremonditöökojas ainult koolivaheajal, ei vasta tegelikkusele. Hageja seaduslik esindaja osutas 16.02.2021 vastuses, et raha tehtud töö eest on talle maksnud isa oma palgast, mitte ei ole hageja saanud töötasu firmast. Seda väidet kinnitab ka hageja pangakonto väljavõte, millel on näha hageja isa poolt hagejale töö eest üle kantud summad (2021 jaanuaris 70 eurot (04.01.2021, 07.01.2021, 15.01.2021, 20.01.2021, 27.01.2021, 28.01.2021) ja veebruaris 190 eurot (02.02.2021, 05.02.2021, 05.02.2021, 12.02.2021, 25.02.2021, 25.02.2021 (tagasi ülekanne summas 40 eurot), 26.02.2021). Hageja töötamise tulemusel teenitud rahana on käsitletav ka sularaha, mida hageja pidevalt kannab enda kontole: jaanuaris 2021 - 110 eurot (03.01.2021, 10.01.2021, 13.01.2021) ja 2021 veebruaris 45 eurot (10.02.2021, 14.02.2021). Samuti hageja teenitud rahana on käsitletav ka 07.01.2021 auto müügi eest laekunud ja 13.01.2021 edasi hageja isa vennale üle kantud summade vahe summas 115 eurot (4215-4100=115 eurot). Hageja poolt töö eest teenitud summad 2021 jaanuaris 110+115+70=295 eurot ja veebruarikuus 235 eurot tuleb maha arvata võimalikust elatisest. Riigikohus oma lahendites korduvalt osutas sellele, et laste puhul, kes saavad töötamisest tulu, tuleb selle summa maha arvata elatisest, kuna PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades millised on lapse tegelikud vajadused. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud tema teenitud tuluga. Tuleb arvestada ka seda asjaolu, et hageja vanemate noorem poeg on täielikult kostja ülalpidamisel. Ei vasta tegelikkusele hageja isa väited, et noorem poeg on tema juures nädal üle nädala ja ta osaleb noorema poja ülalpidamisel. Tegelikult noorem poeg viibib isa juures ainult puhkepäevadel üle nädala ja hageja vastuses kostja vastusele esitatud väited ei vasta tegelikkusele. Tööpäevadel noorem poeg peale kooli tuleb ema juurde, sööb ja teeb tunnid või käib trennis ning peale 20.00 (kui isa tavaliselt tuleb koju) läheb isa juurde magama, kuna lapse isa niimoodi nõudis lapselt. Seejuures noorema poja ülalpidamises lapse isa ei osale. Seega kui kohus mõistab kostjalt täies ulatuses elatise hageja kasuks välja, siis noorem poeg seetõttu jääb vähem kindlustatuks. Kuna kostja peaaegu iga päev suhtleb pojaga, siis ta teab hageja käest, et siis kui ta on tüdruksõbra juures, siis toidab neid tüdruksõbra perekond. Hageja koos sõbrannaga rohkem viibivad tüdruksõbra juures, aga mitte hageja isa juures. Hageja saab kostja poolt ülalpidamist vahetult ja regulaarselt nii asjade, riiete, vaba aja veetmise kulude ja muude lapsele vajalike asjade ostmise kaudu, kui ka lapse ülalpidamises osalemisega ning hageja kontole kostja poolt raha ülekandmisega. Seetõttu hageja seadusliku esindaja väited selles osas ei vasta tõele, on otsitud ja välja mõeldud. Kuna hageja 16.02.2021 vastuses osutas, et hagejat ja isa rahuldaks täiesti, kui kostja kannaks ülalpidamise raha otse hageja, mitte tema isa pangakontole, siis elatise küsimuse lahendamisel kostja palub arvestada kõik tema poolt vahetult hageja kontole üle kantud summad, osalemise hageja ülalpidamises ja hageja kasuks mingi elatise väljamõistmisel määrata, et elatis tasutakse hageja kontole. Kostja jääb seisukoha juurde, et hageja ülalpidamiskulud on ilmselt ülepaisutatud ja jätab elatise väljamõistmise kohtu otsustada arvestades kostja vahetut osalemist hageja ülalpidamises. 23.04.2021 menetlusdokumendis kostja jääb oma seniste seisukohtade juurde. Alates 2021 aprillist kostja koos noorema pojaga elavad üürikorteris. Kostja noorema poja ülalpidamise kulud kuus on järgmised: eluase 315 eurot (250 üüritasu, 65 kommunaalkulud); maamaks XXX eest 5 eurot; toit 120 eurot; sidevahendid (internet, telefon) 20 eurot; koolitarbed 20 eurot; igakuine taskuraha 40 eurot; riided, jalanõud 100 eurot; juuksur 10 eurot; vitamiinid, ravimid 25 eurot; sporditrenn 50 eurot; vaba aja ja sotsialiseerumise kulu (sõprade sünnipäevad, väljas söömine, bassein, kino jne.) 50

2-20-19280 eurot; lapse kindlustus 30 eurot; auto kütus 50 eurot; hügieenitarbed 30 eurot (hambapasta, hambahari, šampoon, deodorant, pesemisvahendid, rätikud jne), kokku 865 eurot. Kindlustusmakseid kindlustusfirmale Compensa Life Vienna Insurance Group SE kostja tasub nii noorema poja kui ka hageja ülalpidamiseks igaühe puhul 30 eurot kuus. Samuti kostja ostis järelmaksuga tolmuimeja, mis on vajalik lapsele puhta elukeskkonna loomiseks ja nooremale pojale konsooli (et laps saaks vabal ajal mängida), ning tasub selle eest Holm Bankile igakuiselt 90,22 eurot. Kostja esitab kostja konto väljavõtte hagejale 2021 aprillikuus tehtud ülekannetest. Kostja igakuine töötasu keskmiselt on umbes 1050 eurot, millest kostja peab täies ulatuses ülal pidama nooremat poega, ennast ja veel tasuma hageja isale hageja ülalpidamiseks veel 292 eurot. Kui võrrelda, et noorema poja ülalpidamiseks kulub 865 eurot (millest lapse isa midagi ei tasu ning kõik need kulud kannab ainult kostja) ja hageja nõuab lapse isale 292 euro tasumist hageja ülalpidamiseks, siis kostja enda toimetulekuks ja ülalpidamiseks midagi ei jää. Seega täienduseks varasematele seisukohtadele kostja palub kohaldada käesolevas asjas PKS § 102 lg 1 ja lg 2, sest kostjalt hageja kasuks hagis nõutud elatise väljamõistmisel osutub oluliselt kahjustatuks kostja enese tavaline ülalpidamine (kostja enda toimetulekuks midagi ei jää) ning saab oluliselt kahjustada ka kostja teine laps, kes hageja kasuks elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Seejuures tuleb arvestada ka hageja sissetulekuid, mida hageja saab isa firmas YYY tehtud töö eest ja mille eest hageja isa teeb ülekandeid hageja kontole ja millest hageja kannab sisse enda kontole sularaha. Hageja isa vastuväited, et hageja kontole laekuvate summade puhul ei ole tegemist hageja töötasuga/sissetulekuga, pole usutavad ja on vastuolus hageja 16.02.2021 seisukoha punktis 9 esitatuga, et hageja ei ole ametlikult tööle vormistatud ja raha on talle maksnud isa oma palgast, mitte ei ole hageja saanud töötasu firmast. Kostja taotleb, et kohtu poolt tagasiulatuvalt alates 01.01.2021 võimaliku elatise hageja kasuks välja mõistmisel kohus määraks kohtuotsuse täitmise korra, mille järgi kostja peaks tasuma võimaliku kohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevuse igakuiselt summas mitte rohkem kui 20 eurot kuus, kuna kostja sissetulekud ei ole piisavad suurema summa tasumiseks ning samuti kostja täielikul ülalpidamisel on teine laps. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama.

2-20-19280 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos isaga. Hageja isal ja emal on mõlemal ülalpidamiskohustus lisaks hagejale ka hageja venna suhtes. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja isa on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et hageja isa on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Vastupidist väidet ei ole menetluses esitatud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt hageja isa sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostjal on ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes, sh hageja suhtes kuni 21.07.2021. Kostja teabe kohaselt on kostja töötasu ~1050 eurot. Tulenevalt kostja sissetulekust on kostja ülalpidamisvõime keskmiselt 262 eurot kuus (1050:4, 2 last ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 2 osa sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Hageja on esitanud elatise nõude alates 31.12.2020 kuni täisealiseks saamiseni, so 21.07.2021. Kostja on väitnud, et ta on hagejale andnud ülalpidamist vahetult ja ka raha kandmisega hageja pangakontole. Kostja on esitanud teabe ja tõendanud, et ta on teinud alates 31.12.2020 hagejale järgmised kulutused: -31.12.2020-01.01.2021 toidukulu 24 eurot (120:5); -alates 01.01.2021 toidukulu kuus 48 eurot (6x8); -jaanuaris 2021 riided 17,48 eurot; -28.01.2021 hageja pangakontole kantud 10 eurot; -28.02.2021 kinopilet 5,10 eurot; -2020 septembris arvuti kogumaksumusega 809,98 eurot (arvuti 799,99 eurot, kaaned 9,99 eurot); millest kostja on elatise makseks arvestanud alates 2020 septembrist 12 kuu jooksul 67,50 eurot kuus; -05.02.2021-28.02.2021 hagejale kantud raha 78 eurot; -2021 märtsis hageja kontole kantud 50 eurot (01.03) ja 42 eurot (05.03). Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kuna hageja on 16.02.2021 menetlusdokumendis nõustunud sellega, et kostja maksab elatise hageja enda pangakontole ja on 11.03.2021 e-kirjas selle nõusoleku tagasi võtnud, siis loeb kohus ajavahemikul 31.12.2021-31.03.2021 kostja poolt hageja pangakontole kantud raha elatise makseteks. Alates 2021 aprillist hageja pangakontole tehtud makseid kohus elatise makseteks ei loe, kuna hageja vanemate vahel ei ole selleks kokkulepet.

2-20-19280 Kohus ei loe kostja poolt makstava elatise hulka järgmisi kulutusi: 31.01.2021 lõhnastaja 18,49 eurot, 28.02.2021 popkorn ja väljas söömine 35 eurot ning kindlustusmakseid kindlustusfirmale Compensa Life Vienna Insurance Group SE 30 eurot kuus, kuna nimetatud kulud ei kuulu lapse esmavajaduste hulka. 05.03.2021 hageja pangakontole kantud summast ei ole 250 eurot põhjendatud arvestada elatise hulka, kuna hageja seadusliku esindaja teabe kohaselt on nimetatud summa kostjale tagastatud. 2021 aprillis hageja pangakontole kantud 40 eurot ei ole põhjendatud lugeda elatise makseks, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele oma nõusolekut andnud. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et kostja annab igakuiselt hagejale ülalpidamist vahetult 48 euro eest toidukuludena. Samuti loeb kohus igakuise elatise hulka 67,50 eurot kuus seoses hagejale 2020 septembris ostetud arvutiga. 2021 jaanuaris loeb kohus lisaks elatise hulka kostja poolt vahetult antud ülalpidamisena toidukulu 12 eurot, riiete kulu 17,48 eurot ja hageja pangakontole kantud 10 eurot. 2021 veebruaris loeb kohus lisaks elatise hulka kostja poolt vahetult antud ülalpidamisena toidukulu 5,10 eurot ja hageja pangakontole kantud 78 eurot. 2021 märtsis loeb kohus lisaks elatise hulka hageja pangakontole kantud 92 eurot. Perekonnaseadusest tulenevalt on alaealise lapse ülalpidamiskohustus tema vanematel, mitte alaealisel endal või teistel isikutel. Seega ei ole asjakohased viited hageja viibimisele koos tüdruksõbraga ja hageja ülalpidamisele tüdruksõbra perekonna poolt. Hageja vanemad on üksmeelel selles, et hageja on töötanud isa autoremonditöökojas ja et isa on maksnud hagejale raha. Hageja isa kinnitusel ei ole hagejaga sõlmitud töölepingut ja raha on hagejale maksnud isa oma palgast. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud isa poolt hageja pangakontole 2021 jaanuaris-veebruaris makstud raha kokku summas 490 eurot arvestada hageja iseseisvaks sissetulekuks ja selle võrra vähendada vanemate ülalpidamiskohustuse ulatust. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi rahuldamata. Hageja palub elatise välja mõista alates 31.12.2020 kuni 21.07.2021. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Hageja on palunud elatise välja mõista Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Kuna kostja on alates 31.12.2020 täitnud oma ülalpidamiskohustust osaliselt ja on andnud hagejale ülalpidamist osaliselt vahetult, siis rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise järgmiselt: 31.12.2020 eest 0 eurot (1 päev, 9,42-12); 2021 jaanuarikuu eest 137,02 eurot (292-12-48-17,48-10-67,50); 2021 veebruarikuu eest 93,40 eurot (292-48-5,10-67,50-78); 2021 märtsikuu eest 84,50 eurot (292-48-67,50-50-42);

2-20-19280 2021 aprillikuu eest 176,50 eurot (292-48-67,50); 2021 maikuu eest 176,50 eurot (292-48-67,50); 2021 juunikuu eest 176,50 eurot (292-48-67,50); 2021 juulikuu eest 113,80 eurot (20x9,42=188,40; 48:31=1,55; 21x1,55=31; 67,50:31=2,18; 20x2,18=43,60). 2020 detsembri eest nõuab hageja elatist ühe päeva, 31.12.2020 eest, so summas 9,42 eurot (292:31). Kuna kostja andis 31.12.2020 hagejale ülalpidamist vahetult ajal, kui hageja viibis kostja juures, vähemalt summas 12 eurot, siis ei ole põhjendatud 31.12.2020 eest elatist välja mõista. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on taotlenud kohtu poolt tagasiulatuvalt alates 01.01.2021 elatise hageja kasuks välja mõistmisel kohtuotsuse täitmise korra määramist, mille järgi kostja peaks tasuma kohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevuse igakuiselt summas mitte rohkem kui 20 eurot kuus, kuna kostja sissetulekud ei ole piisavad suurema summa tasumiseks ja kuna kostja täielikul ülalpidamisel on teine laps. Kohus jätab taotluse osaliselt rahuldamata, kuna väljamõistetud elatisesummad kuus ei ole suuremad kui kostja ülalpidamisvõime. Samuti on kostja teise lapse suhtes ülalpidamiskohustus ka lapse isal ja kostjal on kohustus oma teise lapse seadusliku esindajana kindlustada, et lapsele oleks tagatud ülalpidamine ka lahus elava vanema poolt ja esitada selleks vajadusel vastav nõue kohtusse. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise korra järgmiselt: elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.31.05.2021 eest kokku summas 667,92 eurot tuleb tasuda alates 01.08.2021 osadena nelja kuu jooksul summas 166,98 eurot kuus. Igakuine makse tuleb teha iga kuu 15.kuupäevaks Xi pangakontole. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022. a otsusega nr 2-20-19280.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.