Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
03. juuni 2021.a, Tallinn
A L hagihind
378 eurot
M L hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
2-20-9556 A L ja M L hagi J L vastu elatise suurendamiseks
378 eurot nende Hagejad: A L (isikukood xxxx, elukoht xxxx) M L (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hagejate seaduslik esindaja S L (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Hagejate lepinguline esindaja Irina Solovjova (e- post [email protected]) Kostja: J L (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Pärnu Maakohtu 27.04.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-105232 J L’ilt väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:
2.1.Välja mõista J L’ilt A L’i (sündinud xxxx) kasuks igakuine elatis summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 02.07.2020 kuni A L täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx.
2.2.Välja mõista J L’ilt M L (sündinud xxxx) kasuks igakuine elatis summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 02.07.2020 kuni M L täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx.
J L’il tasuda väljamõistetud elatis iga kuu eest ette S L arveldusarvele nr xxxx, märkides maksekorralduse selgitusse kalendrikuu nimetuse, mille eest elatis on tasutud ning lapse nimi, kelle eest elatis tasutud on.
4.Menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Anda elatise käsutamise õigus hagejate seaduslikule esindajale S L’ile (isikukood xxxx).
6.Elatise maksmisel ja sissenõudmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal hagejatele tasutud elatise makseid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.A L ja M L esitasid Harju Maakohtule 02.07.2020 hagi J L vastu elatise suurendamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 27.04.2018 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-18-105232 kohustatud kostjat tasuma hagejatele elatist 250 eurot kuus alates 13.03.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis on määratud maksekäsu ajal kehtinud elatise miinimummäära ulatuses. Sõltumata sellest, et elatis on määratud konkreetses suuruses, pidas kostja inni perekonnaseadusest sätestatud elatise miinimumsuurusest, tasudes elatist pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Elatise miinimumsuurus 2020 aastal on 292 eurot. Kuni 2020 aprillikuuni kaasa arvatud tasus kostja elatist 292 eurot lapse kohta. Alates 2020 maikuust hakkas hagejate seadusliku esindaja kontole laekuma summa 500 eurot, ehk 250 eurot kummagi lapse kohta.
1.2.Hagejad leiavad, et ebaregulaarsed kingitused ei asenda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude kandmise kohustust. Samuti on liialdatud väited lastega koos veedetud puhkuste kohta Punasel merel.
1.3.Hagejad on seisukohal, et Töötukassa tõend ei muuda antud juhul asja ega tõenda kostja võimetust tasuda elatis miinimummäära ulatuses, kuna sõltumata töötu staatusest, mis kostjal esines alates 2019 aprillikuust, oli kostja võimeline tasuma elatist miinimummäära ulatuses kuni märtsini 2020. Sellest järeldub, et kostjal oli ja on sissetulek selle kohustuse täitmiseks ning lisandunud töötu juriidiline staatus ei anna alust kohustuse vähendamiseks. Hagejatel on teada, et kostjal on mitteametlik sissetulek, kuna kostja töötab aastaid surnuaial ning osutab rituaalseid teenuseid.
1.4.Kostjal on olemas kinnisvara. Kostjale kuulub korteriomand registriosa numbriga xxxx, asukohaga xxxx, mida kostja üürib välja. Kostjale kuuluvad sõiduautod registrinumbritega xxxx ja xxxx. Kostja käib välisreisidel, sh veetis kostja puhkuse käesoleva aasta sügisel xxxx. Lisaks eeltoodule kuulub kostjale osalus ettevõttes xxxx OÜ, registrikood xxxx. Alates 24.03.2020 on ettevõtte juhatajaks kostja abikaasa N N, kuigi reaalselt juhib ettevõtet kostja, kuna kontaktandmed, sh e-posti aadress ja telefon kuuluvad kostjale.
1.5.Hagejatele teadaolevalt ei pea kostja hooldama oma sügava puudega isa igapäevaselt, kuna isa viibib hooldekodus.
1.6.Kostja esitas hulgaliselt meditsiinilisi dokumente enda terviseseisundi tõendamiseks. Hagejate arvamuse kohaselt ei tõenda üksi diagnoos kostja võimetust teha palgalist tööd ja võimetust tegeleda muu tulutoova tegevusega.
1.7.Asjaolu, et laste emal ei ole materiaalseid probleeme, ei vähenda kostja kohustusi anda lastele ülalpidamist vähemalt minimaalses ulatuses.
1.8.Kulutused on aga kasvanud, kuna lapsed on vahepeal suuremaks kasvanud ja kasvavad veelgi. Poeg M läheb sügisel kooli, mis tingib kindlasti vajaduse kasvu.
2.Hagejad paluvad muuta Pärnu Maakohtu 27.04.2018 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-18-105232 väljamõistetud elatise suurust ning suurendada hagejate kasuks väljamõistetud elatis alates hagiavalduse esitamisest. Välja mõista kostjalt hagejate kasuks elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud maksma nimetatud elatise 10. kuupäevaks
hagejate seadusliku esindaja S Li kontole xxxx, märkides selgituseks kalendrikuu nimetuse, mille eest elatis on tasutud ning lapse nime, kelle eest elatis tasutud on.
3.Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu.
4.1.Kostja on välismaa lähetustelt toonud kõigile oma lastele kingitusi. Hagejad said kingitusi ja käisid regulaarselt puhkamas kostjaga xxxx. Tütrega käis kostja regulaarselt kohvikutes. Kostja on teinud hageja A Li arvelduskontole ülekandeid.
4.2.Kostja ei ole kunagi hoidnud kõrvale oma laste ülalpidamise kohustusest.
4.3.2019.a aprillist alates on kostja töötu, ametlik töötustaatus alates 2020 märtsist. Nimetatud perioodil tegeles kostja oma sügava puudega isa hooldusega, kes vajas pidevalt hooldust ja järelvalvet. Viimase kolme aasta jooksul on ka kostja enda tervis halvenenud. Elatise tasumise kohtuse täitmiseks on kostja müünud maha talle kuulunud korteriomandi aadressil xxxx.
4.4.Kostjale teadaolevalt ei ole hagejate ema finantsilistes raskustes.
4.5.Kostja ei nõustu ja tal ei ole alust arvata, et hagejatele kulub ühes kuus 292 eurot ning tugineb siinjuures 2020. a veebruarikuu Justiitsministeeriumi poolt tellitud RAKE uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mille koostajad on seisukohal, et PKS § 101 lg s 1 sätestatud elatise miinimummäär on liialt suur ja ei arvesta lapse tegelikke vajadusi. Uuringu kohaselt on lapse keskmine ülalpidamiskulu 388 eurot kuus ning tegelik lapse vajadustele vastav elatis on alla 200 euro.
4.6.Kuna kostja ei vaielnud vastu 2018 maksekäsumenetluses, siis on tõenäoline, et miinimummääras elatise nõudmine hagejatele polnud õigustatud juba 2018. aastal, kui miinimumelatis oli 250 eurot ja hagejate seadusliku esindaja poolt tegelikkuses kantavad kulud võisid olla madalamad kui kokku 1000 eurot kuus. Lisaks on hagejate seaduslikule esindajale laekunud alates maksekäsu tegemisest lasterikka pere toetus, millest on samuti võimalik katta suur osa hagejate kuludest.
5.Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
7.Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses (t lk 1 pöördel, 15 pöördel).
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
9.Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus (t lk 4) ning et hagejad elavad emaga. Samuti ei ole vaidlust, et kostjalt on hagejate kasuks väljamõistetud Pärnu Maakohtu 27.04.2018 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-18-105232 elatis summas 250 eurot kuus alates 13.03.2018 kuni A L täisealiseks saamiseni xxxx ja elatis summas 250 eurot kuus alates 13.03.2018 kuni M L täisealiseks saamiseni xxxx (t lk 6).
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
11.PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
12.Hagejad paluvad muuta hagejate Pärnu Maakohtu 27.04.2018 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-18-105232 väljamõistetud elatise suurust ning suurendada hagejate kasuks väljamõistetud elatis alates hagiavalduse esitamisest pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatusest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
12.1.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.2.Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-118-12, p 15).
12.3.Riigikohus on 09.06.2017 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
12.4.Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‐d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
12.5.Kohus on 24.03.2021 kirjaga (t lk 120) palunud kostjal muuhulgas tõendada, et tal esineb mõjuv põhjus tasuda hagejatele elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Lisaks on kohus teavitanud menetlusosalisi, et on teinud järelpärimise Maksu-ja Tolliametile ning krediidiasutustesse kostja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks (t lk 120-121).
12.6.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (punkt 12).
12.7.Kostja tõendeid enda majandusliku ja varalise seisu kohta kohtule esitanud ei ole ning seega on tõendamata, et kostjal esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on üksnes vastuses hagiavaldusele avaldanud, et on töötu ja tema sissetulekud on väga piiratud (t lk 45). Samas ühtegi tõendit nimetatud asjaolude kohta kohtule esitatud ei ole.
12.8.Kohus asub seisukohale, et hagejatel puudub vajadus tõendada enda kulutuse suurust. Kohus leiab, et kostja 12.04.2021 esitatud vastuväited kulude suurusele (t lk 123-124) on üldsõnalised ja tõendamata.
12.9.Kostjal on Swedbank AS-is arvelduskonto, millisel on seisuga 11.03.2021 vabu rahalisi vahendeid summas 21,32 eurot (t lk 11). Lisaks on kostjal ka kontod AS-is SEB Pank. AS-i SEB Pank poolt esitatud kostja kontoväljavõtte kohaselt on kostjal seisuga 11.03.2021 vabu rahalisi vahendeid summas 703,87 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et peale Eesti Töötukassa töötutoetuse ja Sotsiaalkindlustusameti sotsiaaltoetusele laekub kostjale pidevalt ja regulaarselt kolmandatelt isikutelt rahalisi sissemakseid (t lk 84-100) üldsõnaliste selgitustega (raha, ülekanne). Samuti teeb kostjale pidevalt ülekandeid Julianus Inkasso OÜ vastavalt arvetele. Perioodil 11.03.2020 kuni 11.03.2021 on sellele kostja kontole laekunud kokku 20 649,61 eurot. Seega on kostjal olnud eelmise 12 kuu jooksul keskmine sissetulek 1720,80 eurot (neto) kuus. Kohus leiab, et käesoleval juhul nähtub kostja konto väljavõttest, et tal on mingid sissetulekud, mida ta ei ole kohtule avaldanud. Kostja väide, et ta kasutab K L poolt makstud raha isa kulutuste (eluasememaksed, toidukulu, hügieen, riided, invavahendid, ravimid jm kulude) katmiseks, on üldsõnaline ja tõendamata ja see konto väljavõttes kajastub väga väikestes summades. Kohus loeb kogu kostja kontole laekunud raha kostja sissetulekuks. Pärast hagejatele 584 euro (292 x 2) elatise maksmist jääb hagejale keskmiselt enda kulutuste katmiseks 1136,80 eurot. See on piisav summa ning hagejatele nõutud elatise maksmine ei kahjusta ülemäära kostja heaolu.
12.10.Ainuüksi asjaolu, et kostjal on tuvastatud keskmine puue perioodil 06.10.2020 kuni 05.04.2021 (t lk 48) ning, et kostjal on osaline töövõime vastavalt töövõime hindamise eksperthinnangule 13.11.2020 (t lk 58-63), ei ole ainuüksi aluseks seaduses sätestatud elatise vähendamiseks.
12.11.Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt xxxx tee 2-115, Tallinn (t lk 115-116) ning sõiduauto xxxx regustreerimismärgiga xxxx (t lk 117). Asjaolu, et kostja on võõrandanud talle kuulunud korteriomandi aadressil xxxx kinnitab fakti, et kostjal on võimalik tasuda hagejatele elatist. Tõendeid selle kohta, et kostja hooldab igapäevaselt enda isa, kohtu ette toodud ei ole.
12.12.Eeltoodu alusel loeb kohus hagejate ülalpidamise põhjendatud ja tõendatud ulatuses 292 eurot. Hagejad on põhistanud, et tegemist on hagejate tavapäraste vajaduste ja tavalise elulaadiga. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 p 12). Kostja mingeid arvestatavaid tõendeid selles osas esitanud ei ole.
12.13.Asjaolu, et kostja on teinud hagejatele kingitusi või käinud nendega puhkusereisil, ei ole aluseks elatise tasumise kohustusest vabastamiseks või selle suurendamisest keeldumiseks.
13.Kostja on palunud kohtule esitatud vastuses palunud arvestada elatise väljamõistmisel hagejate emale makstava riiklikul peretoetusega kogusummas 540 eurot (t lk 15 pöördel).
13.1.Riigikohus on kogu tsiviilkolleegiumi 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2 avaldanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust
elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
13.2.Arvestades asjaoluga, et kohus on kohustanud kostjat esitama tõendid enda majandusliku kindlustatuse kohta ning kostja seda kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teinud, siis ei ole kohtul võimalik anda hinnangut sellele, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejatele seaduses sätestatud määras elatist ning et arvestada tuleb hagejatele makstava riikliku peretoetusega.
14.Kostja on oma vastuses viidanud RAKE uuringule ning on asunud seisukohale, et hagejate tegelik ülalpidamiskulu vanemate poolt peab olema vähemalt 388 eurot kummalegi lapsele (t lk 123 pöördel).
14.1.Kohus leiab, et vastav kostja vastuväitega tuleb jätta arvestamata, kuivõrd kostja ei ole omapoolses seisukohas avaldanud, et millised konkreetsed igakuised hagejate kulud on põhjendamatud. Kostja vastuväited selles osas on üldsõnalised ja tõendamata. Kohus ei lähtu asja lahendamisel statistilisest uuringust, vaid kohaldab kehtivat seadust.
15.Kohus leiab, et kooskõlas PKS § 77 lg 1 kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 02.07.2020.
16.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Muuta tuleb Pärnu Maakohtu 27.04.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-105232 J L’ilt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et J L’ilt kuulub A L (sündinud xxxx) kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 02.07.2020 kuni A L täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.02.2026 ja M L (sündinud 16.04.2014) kasuks igakuine elatis summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 02.07.2020 kuni M L täisealiseks saamiseni, s.o kuni 16.04.2032.
17.Hagejad on palunud tasuda väljamõistetav elatis S L arveldusarvele nr xxxx, märkides maksekorralduse selgitusse kalendrikuu nimetuse, mille eest elatis on tasutud ning lapse nimi, kelle eest elatis tasutud on (t lk 1 pöördel).
18.Elatise maksmisel ja sissenõudmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatise makseid.
19.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette hagejate poolt taotletud arvelduarvele.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on A L hagihind 378 eurot ja M L hagihind 378 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
24.Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.