Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CC määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Eestkosteasutused: Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) Kose vald (vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 8. septembri 2020 määruse resolutsiooni ja määrata, et kohtumääruse täitmise rikkumise korral võib XX-le määrata sunniraha TMS § 261 sätestatud korras.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 08. septembri 2020 määrus muutmata.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1.Tunnistada XX ja CC lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. 3.2.Muuta 20. mai 2019 kohtumäärusega kindlaks määratud CC ja YY suhtluskorda ja kehtestada see järgmiselt:
3.2.1.Laps viibib vaheldumisi ühe nädala reedest reedeni ema juures ja seejärel nädala reedest reedeni isa juures. Vanem, kelle juurde laps tuleb, korraldab reedel lapse toomise lasteaiast, koolist või õhtul teise vanema kodust hiljemalt kell 18.00.
3.2.2.Suhtlemise kord hakkab kehtima käesoleva määruse jõustumisele järgnevast reedest ning esimese nädala viibib laps ema juures. Regulaarne suhtlemise kord ei kehti p-des 3.2.4.1 – 3.2.4.4 sätestatud
koolivaheaegade, pühade, tähtpäevade ja puhkuste veetmise ajal koos vanematega.
3.2.3.Vanem, kellega laps viibib, kindlustab lapsele vajaliku hoolitsuse ja järelevalve ning jälgib, et laps käiks lasteaias ning, et lapse koolitööd on tehtud. Juhul kui lapsel on üritusi või huviringe, kus laps peab või soovib osaleda, ja ta käib eelkoolis, korraldab lapse viimise ja toomise sinna ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel lapsevanem, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt on.
3.2.4.Vaatamata punktis 3.2.1 ja 3.2.2 märgitud nn regulaarsele suhtluskorrale veedab YY kummagi vanemaga pühi, tähtpäevi ja puhkusi järgmiselt:
3.2.4.1.pühad veedab järgmiselt: − paaris aasta jõulud (24.12-26.12) isaga; − paaritu aasta jõulud (24.12-26.12) emaga; − paaris aasta aastavahetuse (31.12-2.01) isaga; − paaritu aasta aastavahetuse (3.12-2.01) emaga; − isadepäeva alati isaga; − emadepäeva alati emaga. Kui isadepäev või emadepäev langeb teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse ema juurest või ema lapse isa juurest vastaval päeval kell 12.00 ja viib lapse järgmisel hommikul kas lasteaeda või kooli;
3.2.4.2.suvepuhkusest (juuni – august) veedab YY nii koos isaga kui ka koos emaga 2 korda 2 järjestikust nädalat. Täpsed puhkuste veetmise kuud koos lapsega kooskõlastavad vanemad iga aasta 1. maiks.
3.2.4.3.YY veedab oma sünnipäeva selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal ajal.
3.2.4.4.vanemad võivad viia YY puhkusereisile (sh välisriiki) kokku kuni kolmeks nädalaks aastas, kui kokku ei lepita teisiti. Vanemad teavitavad teineteist reisi toimumise kuupäevadest ja sihtkohast vähemalt kolm nädalat enne reisile minekut. Reisi ajal ära jäänud kohtumised asendatakse kohe pärast reisilt tagasi tulemist, kuid asendatavate kohtumiste ajad lepivad vanemad kokku enne reisile minekut.
3.2.5.YY haigestumisel jääb laps vanema juurde, kelle juures ta haigeks jäi, juhul kui lapse haigestumine on niivõrd tõsine, et selleks tuleb last hooldaval vanemal vormistada hooldusleht. Sel juhul viibib laps selle vanema juures, kelle juures ta haigeks jäi, kuni tervenemiseni. Lapse haigestumise tõttu ära jäänud suhtluskordasid ei asendata, vaid lapse tervenemisel jätkub regulaarne kohtumääruse p-des 3.2.1 ja 3.2.2 märgitud suhtluskord.
3.2.6.Mõlemad vanemad võimaldavad lapsel suhelda eemal viibiva vanemaga kas telefoni, skype’i, e-posti, Face Time, Imessage vmt teel.
3.2.7.Vanematel on õigus osa võtta lapse üritustest lasteaias, koolis, treeningutel jne.
3.2.8.Lapsesse puutuvates küsimustes suhtlevad vanemad kas e-posti teel, SMS-ide saatmise või mõne muu elektroonilise sidevahendi kaudu.
3.3.Käesolev kohtumäärus on sundkorras täidetav.
3.4.Käesoleva kohtumääruse täitmise rikkumise korral võib CC-le määrata sunniraha TMS § 261 sätestatud korras. 3.5.Käesoleva kohtumääruse täitmise rikkumise korral võib XX-le määrata sunniraha TMS § 261 sätestatud korras. 3.6.Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 3.7.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud YY-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.XX (avaldaja, lapse ema) esitas 23.03.2020 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-18-16164 lapse ema avaldus CC (lapse isa) vastu YY (alaealine laps) suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja suhtluskorra määramiseks. 20.05.2019 määrusega jäeti vanematele lapse suhtes ühine hooldusõigus ja määrati kindlaks lapse ja isa suhtluskord. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.09.2019 määrusega maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus on jõustunud. Pärast 20.05.2019 määrust on lapse isa korduvalt rikkunud suhtluskorda ja oma käitumisega raskendab selle täitmist. Samaaegselt ohustab lapse isa lapse vaimset heaolu. Lapse isa halvustab vulgaarselt lapse ema. Lahkhelisid on üritatud korduvalt lahendada kohtuväliselt, kuid ebaõnnestunult. Jätkunud on esialgne kohtusse pöördumise probleem, kus lapse isa keeldub last koju tagastamast, väites lapse olevat haige. Samas on olnud ilmne, et tegelikku takistust lapse tagastamiseks ei ole. Lapse isa elab lapse emast 3-minutilise autosõidu kaugusel ning tegemist on vahemaaga, mille läbimine kasvõi kerge palavikuga lapse tervisele olulist ohtu ei põhjusta. 01.07.2020 esitas lapse ema kohtule seisukoha, millisena lapse ema palub lepitusmenetluse ebaõnnestumisel suhtluskord määrata.
2.Lapse isa vaidles avaldusele vastu selgitades, et isa ei tee lapse ja ema kohtumistele takistusi, kuid lapse ema on selliseid takistusi korduvalt teinud. Laps on vaidlusalustel kordadel haige olnud. Samas avaldas lapse isa, et pole kehtiva suhtluskorraga rahul ning avaldas omapoolse suhtluskorra kirjelduse.
3.Kose vald leidis, et suhtluskord peaks olema määruses märgitud väga täpselt, et vältida vaidlusi vanemate vahel. Tallinna linn leidis, et suhtluskorra määramine selliselt, et laps on kummagi vanema ühe nädala korraga, on mõeldav.
4.Alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja asus seisukohale, et laps võiks olla kummagi vanema juures nädala juhul, kui isa tagab lapsele normaalsed tingimused, sh magamiskoha ja mängunurga olemasolu, ning ka selle, et ta viib lapse lasteaeda, eelkooli ja huviringidesse.
5.Maakohus kuulas tunnistajana üle lapsega tegelenud psühholoog QQ, kelle sõnul on lapse suhted vanematega väga head, laps on tubli, hea sõnakasutusega ja hästi arenenud, kuid tema suureks sooviks oleks see, et tema vanemad omavahel ei tülitseks. Emale on laps ette heitnud seda, et ema juures olles pole emal tema jaoks palju aega, mistõttu on ta palju koos vanaemaga. Isale heidab laps ette tülitsemist emaga.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Harju Maakohtu 08.09.2020 määrusega tunnistas kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning muutis 20.05.2019 kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorda. Maakohus määras, et kohtumäärus on sundkorras täidetav ning määruse täitmise rikkumise korral võib lapse isale määrata sunniraha täitemenetluse seadustiku (TMS) § 261 sätestatud korras. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
7.Maakohus kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563. Maakohus oli seisukohal, et kuigi nimetatud sätte eesmärk on vanemaid lepitusmenetluse käigus lepitada ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe lahuselava vanema ja lapse suhtluseks, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad kokkulepet ei saavuta. Käesolevas kohtuasjas ei saavutanud vanemad kokkulepet selles, kuidas isa lapsega suhtlema peaks ja lapse isa avaldas, et tema lepitusmenetluses enam osaleda ei taha, sest see on ebaõnnestunud. Maakohus tuvastas, et lapse isa on rikkunud 20.05.2019 kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorda, mida ta ka ei eitanud, vaid väitis, et ei kavatse kohtumäärust täita, kuna see ei ole tema arvates kooskõlas lapse huvidega. Maakohus oli seisukohal, et sellist käitumist ei saa pidada lapse huve arvestavaks. Lapse huvide kahjustamisena tuleb mõista ka vanema halvustavat käitumist teise vanema suhtes lapse juuresolekul. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 kohaselt on vanemal kohustus pidada oma õigusi teostades alati silmas lapse parimaid huve ja teostada vanema õigusi heas usus, sh ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga.
8.Kuna maakohus asus seisukohale, et lapse isa on rikkunud 20.05.2019 kohtumäärust, ning lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks, siis tuleb juhindudes TsMS § 563 lg 7 punktist 1 määrata kohtuotsusega kindlaks ka see, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada suhtluskorra jätkuva rikkumise korral. Maakohus pidas piisavaks sunnivahendiks sunniraha määramist.
9.Maakohus pidas põhjendatuks muuta suhtluskorda selliselt, et laps on üle ühe nädala kummagi vanema juures, kuid kohtumäärusega tuleb kohustada lapse isa viima last huviringidesse, lasteaeda ja eelkooli. Kohus selgitas, et kuivõrd vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus kõigis last puudutavates küsimustes, tuleb lapse eelkooli ja huviringide osas saavutada neil kompromiss. Läbirääkimiste pidamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vastasel korral võib vanem taotleda kohtus kas ühise hooldusõiguse (osalist või
täielikku) lõpetamist või otsustusõiguse saamist lapse eelkooli või huviringi panemiseks PKS § 137 või § 145 alusel, kui vanemad selles üksmeelt ei saavuta.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Maakohtu määrusele esitas lapse isa 23.09.2020 määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust osas, mille kohaselt kohtumääruse täitmise rikkumise korral võib lapse isale määrata sunniraha. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõiglaselt määranud vaid lapse isale sunnivahendina sunniraha, kui menetluses on leidnud tõendamist, et ka lapse ema on rikkunud 20.05.2019 kohtumäärust. Kuivõrd maakohus on põhjendatult tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, kuid seda mitte ainult lapse isa tõttu, siis tuleks lapsevanemaid võrdselt kohelda. Ebaõige on määrata sunniraha määramise võimaluse üksnes isa suhtes. Põhjendamatu on anda ühele vanemale suuremad õigused kui teisele.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
11.Tallinna linn vaidles määruskaebusele vastu.
12.Lapse ema leidis, et tema ja lapse huvides on kohtuvaidluse lõppemine ning kuigi ema eelistaks sunniraha määramise osas maakohtu määruse muutmata jätmist, siis ei kavatse ta edasi vaielda, kui kohus peab selles osas mõistlikuks määruskaebus rahuldada. Menetluskulud palub lapse ema jätta menetlusosaliste enda kanda.
13.Teised menetlusosalised määruskaebusele ei vastanud.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Lapse isa on vaidlustanud maakohtu määruse sunniraha määramise võimalust puudutavas osas. Ülejäänud osas ei ole määruskaebust esitatud, mistõttu muus osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 659 § 651 lg 1). Kolleegium leiab, maakohtu määrust tuleb täiendada lapse emale sunniraha määramise võimaluse osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
16.TsMS § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Riigikohus on selgitanud, et kuigi lepitusmenetluse eesmärgiks on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad kokkulepet ei saavuta (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p 34). Kui lepitusmenetlus luhtub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 järgi määrata: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.
17.Maakohus on määranud, et käesolev määrus on sundtäidetav ning lubanud kohtumääruse täitmise rikkumise korral lapse isale määrata sunniraha täitemenetluse seadustikus (TMS) § 261 sätestatud korras. Kolleegium selgitab, et Riigikohus on TMS § 179 lg-t 2 koosmõjus §-dega 183 ja 261 tõlgendanud selliselt, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist
reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks (Riigikohtu 17.12.2013 määrus asjas nr 3-2-1-4-13, p 69).
18.Eelnimetatud Riigikohtu lahendis väljendatut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on vaidlustatud määruse täitmise tagamiseks määranud põhjendatult sunnimeetme. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et mõlemad vanemad on kaldunud kõrvale 20.05.2019 määrusega kehtestatud suhtluskorra täitmisest. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud sätestada sunniraha määramise võimalus vaidlusaluse kohtumääruse rikkumise puhuks ka lapse ema suhtes. Maakohtu määrust tuleb vastavas osas täiendada.
19.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud on põhjendatud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.