4.Rahuldada kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-58296
5.Mõista hagejalt GS kostja PK kasuks välja maakohtu apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitis 430 (nelisada kolmkümmend) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.10.2014 esitas GS (hageja) kohtule hagi PK (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja palus kohustada kostjat omal kulul avaldama hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul arvates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kostja 23.07.2014 kirjas toodud ebaõigeid andmeid ümberlükkava kirjaliku avalduse, saates selle tähitud kirjana Eesti Posti (Omniva) kaudu AP-le, AK-le, KK-le, LK-le (K) ja Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi Anu Tukiale järgmisel viisil ja vormis: paberkandjal, kostja poolt omakäeliselt allkirjastatult, Eesti Vabariigi riigikeeles, A4 suuruses, masinatrükis fondiga Times New Roman, tähesuurusega 12 punkti, reavahega 1,5, musta värviga ja järgmises sõnastuses: „Olen avaldanud 23. juuli 2014.a kirjas GS’i kohta järgnevad tegelikkusele mittevastavad väited:
1.1.GS eemaldas korteritest nr 1 ja nr 2 omavoliliselt keskkütte radiaatorid. GS’ile on tehtud korraldus küttesüsteemi taastamiseks, kuid tänase päevani on ta seda korraldust eiranud.
1.2.GS ostis korteri nr 2 enampakkumise teel. Korteril oli ühistu ees võlg. Tänase päevani ei ole ta võlga tasunud! GS on ise suusõnaliselt välja öelnud, et ta ei kavatsegi võlga maksta, vaid venitab kuni võla aegumiseni.
1.3.Arvestades GS’i sarnast tegevust Loksa linna teistes majades, GS läbi pettuse ja võltsingute soovib üle võtta juhatuse, et siis saada ligipääs kogutud rahale ning eemale hiilida võla maksmisest. Need väited on valed.“
2.Vaidlusaluse 23.07.2014 kirja (edaspidi: kiri) koostajaks ja avaldajaks on kostja, ülejäänud korteriomanikud on andnud allkirja sellega tutvumise kohta. Kiri edastati selle allkirjastanud korteriomanikele, kohtunikuabile ja kiri avalikustati äriregistris. Kiri sisaldab ebaõigeid ja hagejat kahjustavaid andmeid.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-58296 Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kirja allkirjastanud isikud toetasid kirja sisu. Kostja pole suuteline kirja koostama, kuna ta ei valda eesti keelt. Registripidaja võib kasutada kirja sisu ainult oma tööülesannete täitmise raames, mitte andes omapoolset hinnangut kirja sisule ja isikutele.
4.Kõik kirjas toodud ja vaidluses olevad faktiväited on tekkinud korteriühistu liikmete ja korteriomanike vahelistest suhetest. Esimese väite õigsus tuleneb KÜ XXXXXXXX XX üldkoosoleku 25.01.2014 ja 03.05.2014 otsustest ning korteriomanike koosoleku otsustest 26.07.2014, millega kohustati korteri nr 1 ja 2 korteri omanikke taastama oma korteri keskküttesüsteem hiljemalt 01.09.2014. Kui hageja ei nõustu keskküttesüsteemi taastamise kohustusega, on hagejal õigus vastavat otsust vaidlustada.
5.Korteril nr 2 oli võlg, kui hageja selle enampakkumise teel omandas. KÜ XXXXXXXX XX esitas hageja vastu tsiviilasjas 2-14-59762 majandamiskulude võla nõude.
6.Kostja pole soovinud hageja au ja väärikust riivata. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus tegi 06.05.2015 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 315 eurot.
8.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hagejale kuulub korter asukohaga XXXXXXXX XX-X, Loksa ning hageja abikaasale kuulub korter asukohaga XXXXXXXX XX-X, Loksa. Elamu aadressil XXXXXXXX XX, Loksa haldamisega tegeleb KÜ XXXXXXXX XX. Äriregistri andmetel oli kostja ajavahemikul 24.09.201315.01.2015 KÜ XXXXXXXX XX juhatuse liige ning alates 15.01.2015 on KÜ XXXXXXXX XX juhatuse liikmeks hageja. Kostja allkirjastas 23.07.2014 kirja, mis edastati Harju Maakohtu registriosakonnale. Nimetatud kirja on lisaks kostjale allkirjastanud ka XXXXXXXX XX korterite nr 3, 4, 6 ja 7 omanikud.
9.Maakohus leidis, et kirja avaldajaks tuleb pidada kõiki 23.07.2014 kirja allkirjastanud isikuid. Maakohus pidas usutavaks kostja poolt kohtuistungil antud selgitust selle kohta, miks registrile saadetud kiri koostati kostja nimel, kuid kirja sisu arutati kõigiga läbi. Kui teised korteriomanikud allkirjastasid vaidlusaluse kirja vaid sellega tutvumise kinnitamiseks, oleks pidanud kirjal olema vastav märge. On tavapärane ja üldteada, et avalduse või seisukohtadega nõustumiseks annab isik vastavale dokumendile omapoolse allkirja. Sellele, et kiri koostati korteriomanike poolt ühiselt, viitab ka kirja tekstis tegusõnades kasutatud „-me“ vorm. Kirjaga nõustumine väljendub ka AK, LK, AP ja KK 29.10.2014 kirjast hagejale.
10.Maakohus pidas väiteid nr 1 ja 2 faktiväideteks ja järeldas, et need vastavad tõele.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-58296
11.Vaidlustamata asjaolude kohaselt puuduvad korterites nr 1 ja 2 radiaatorid ning need korterid on eraldatud keskküttesüsteemist. Samuti puudub vaidlus, et radiaatorite eemaldamiseks korteritest nr 1 ja 2 ei ole vastu võetud kaasomanike ühist otsust. Kohtule esitatud KÜ XXXXXXXX XX üldkoosoleku 03.05.2014 protokollist nähtub, et korterite 1 ja 2 omanikele anti tähtaeg ebaseaduslikult eemaldatud radiaatorite taastamiseks. Nimetatud üldkoosoleku otsuse alusel pidas maakohus tõendatuks, et väide 1 vastab tõele, kuna hagejale kui korteri 2 omanikule on tehtud korraldus küttesüsteemi taastamiseks ning puudub vaidlus, et hageja ei ole vaidlusaluses korteris nr 2 küttesüsteemi taastanud.
12.Väidet nr 2 pidas maakohus samuti tõeseks. Asjaolu, et hageja ostis korteri nr 2 enampakkumisel on hageja tunnistanud 18.11.2014 seisukohas, kohtuistungil ning vastav asjaolu on nähtav ka kinnistusraamatust. Kinnistusraamatust nähtuvalt on kostja korteri nr 2 omanikuna kinnistusraamatusse kantud 26.09.2013 kohtutäituri avalduse ja 26.09.2013 enampakkumise akti alusel 07.10.2013. Kostja on 18.11.2014 seisukohas märkinud, et enampakkumist korraldanud kohtutäitur Elin Vilippus kinnitas hagejale, et info võla kohta on talle edastatud korteriühistu poolt, see on puhtalt informatiivne ja võib tegelikkusest erineda. Lisaks märkis hageja, et alates korteri nr 2 ostu hetkest kustutas hageja endise omaniku võlakohustusi. Majandamiskulude võlg on korteri-, mitte isikupõhine. Ka vaidlusaluses kirjas on öeldud, et korteril nr 2 oli hageja poolt korteri omandamise hetkel võlg, mitte et hagejal oli võlg. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on KÜ XXXXXXXX XX tsiviilasjas 2-14-59762 pöördunud kohtusse hagejalt kommunaalteenuste võla ja viivise sissenõudmiseks. Maakohus nõustus hagejaga, et hagi menetlusse võtmise määrusega ei saa tõendada võla olemasolu. 28.01.2015 määrusega kinnitas kohus poolte poolt esitatud kompromissi, millega KÜ XXXXXXXX XX loobus mh kõikidest hagis esitatud nõuetest hageja vastu. Kompromissi sõlmis KÜ XXXXXXXX XX nimelt seadusliku esindajana hageja. Seega sõlmis hageja sisuliselt iseendaga tsiviilasjas 2-14-59762 kompromissi hagis esitatud nõuetest loobumiseks. Tsiviilasjas esitatud materjale kogumis hinnates leidis maakohus, et korteri nr 2, asukohaga XXXXXXXX XX Loksa omandamise hetkel oli korteril võlgnevus, mistõttu on ka väide nr 2 tõene.
13.Väidet nr 3 pidas maakohus väärtushinnanguks, sest hageja tegevusele on antud hinnang, mida on küll võimalik põhjendada, kuid see ei sisalda andmeid. Väärtushinnangut pole võimalik VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata, mistõttu jättis maakohus hagi ka selles osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada.
15.Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, mille kohaselt on väited nr 1 ja 2 tõesed. Maakohus on hageja hinnangul asunud vääralt seisukohale, et pole oluline, kes radiaatorid tegelikult eemaldas ja et korterite 1 ja 2 radiaatorite eemaldamist saab omistada hagejale õigusjärgluse alusel. Väite nr 1 kohaselt eemaldas korteritest nr 1 ja 2 keskkütte radiaatorid hageja. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit nimetatud asjaolu kohta, samuti 4(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-58296 pole maakohus suutnud viidata ühelegi tõendile, mille kohaselt apellant eemaldas korterist radiaatorid. Maakohtu otsus on seetõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 ja § 436 lg 1 alusel motiveerimata.
16.Maakohtu viited asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 74 on hageja hinnangul ebaõiged, kuna AÕS § 74 lg 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Nimetatud normist ei nähtu mistahes järeldust, nagu oleks korteriomandite eelmiste omanike tegevus kuidagi omistatav hagejale. Konkreetse teo osas pole õigusjärglus hageja hinnangul võimalik. Singulaarõigusjärgluse korras saavad üle minna isiku õigused ja kohustused, kuid varasema isiku poolt tehtud konkreetne tegu (nagu seda on väidetavalt radiaatorite eemaldamine) ei saa kuidagi õigusjärglasele üle minna.
17.Hageja leiab, et maakohus on hinnanud väidet nr 2 poolikult. Maakohus pole analüüsinud väite nr 2 teist poolt („GS on ise suusõnaliselt välja öelnud, et ta ei kavatsegi võlga maksta, vaid venitab kuni võla aegumiseni.“). Väite nr 2 teine lause on faktiväide, kuna see on kontrollitav. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid, et apellant ennast selliselt väljendas ja/või omab kavatsust võlga mitte maksta.
18.Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldusega väite nr 3 osas. Väide nr 3 on hageja hinnangul faktiväide ning on kahtlusteta kontrollitav. Kostja pole tõendanud väite nr 3 tõepärasust. Maakohus pole otsuses põhjendanud, miks on kohus asunud seisukohale, et väite nr 3 näol on tegemist väärtushinnanguga.
19.Maakohus on hageja hinnangul VÕS § 1047 lõikeid 1 ja 2 valesti kohaldades jaganud vääralt poolte vahel tõendamiskoormist. Maakohus pole arvestanud VÕS § 1047 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormise erisust, mille kohaselt oli üksnes kostjal kohustus tõendada tema poolt avaldatud faktiväidete tõepärasust. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja ei saanud tõendada enda jaoks negatiivset asjaolu.
20.Maakohus on analüüsinud kohtule esitatud tõenditest ainult 03.05.2014 ja 25.01.2014 üldkoosolekute protokolle. Mõlemad pooled esitasid maakohule oluliselt rohkem tõendeid, kuid maakohus pole põhjendanud, miks jättis kohus muud tõendid analüüsimata. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud kohustust. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-58296
23.Maakohus on tuvastanud järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt õiguslikku tähtsust omavad asjaolud. Hagejale kuulub korter asukohaga XXXXXXXX XX-X, Loksa, ning hageja abikaasale kuulub korter asukohaga XXXXXXXX XX-X, Loksa. Elamu aadressil XXXXXXXX XX, Loksa haldamisega tegeleb KÜ XXXXXXXX XX. Äriregistri andmetel oli kostja ajavahemikul 24.09.2013-15.01.2015 KÜ XXXXXXXX XX juhatuse liige ning alates 15.01.2015 on KÜ XXXXXXXX XX juhatuse liikmeks hageja. Kostja allkirjastas 23.07.2014 kirja, mis edastati Harju Maakohtu registriosakonnale. Nimetatud kirja on lisaks kostjale allkirjastanud XXXXXXXX XX, Loksa korteri nr 3, 4, 6 ja 7 omanikud. Ülalmärgitud osas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
24.Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel, mis näeb ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Kolleegium märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-17-05, p 27).
25.Samuti on maakohus otsuse põhjenduste p-s 16 kolleegiumi arvates õigesti järeldanud, et avaldajaks tuleb käesoleval juhul pidada kõiki 23.07.2014 kirja allkirjastanud isikuid, mistõttu ei ole kohane hageja taotlus saata andmeid ümberlükkava sisuga kiri vastavatele korteriomanikele, kes olid lisaks kostjale kirja avaldajaks. Kolleegium nõustub ka maakohtu otsuse samas punktis sisalduvate põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
26.Arvestades, et praegusel juhul tuleb pidada avaldajaks kõiki 23.07.2014 kirja allkirjastanud isikuid, on vaidlusaluseid andmeid hageja väidetest järelduvalt avaldatud üksnes Harju Maakohtu registriosakonnale (kohtunikuabile). Kolleegium leiab, et registrimenetluse raames kohtu kohtunikuabile esitatud andmeid (s.o väiteid) ei saa pidada avaldatud andmeteks VÕS § 1047 mõttes. Kohtupraktikas on avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses peetud andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Avaldamiseks saab kohtu hinnangul lugeda mingi info teatavaks tegemist kolmandatele isikutele, kellel puudub otsene seos avaldatud teabega. Registriasja menetlev kohtunikuabi ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitletav kolmanda (kõrvalise) isikuna vaidlusaluse teabe suhtes. Lisaks ei ole registrimenetlus avalik ning korteriühistu kui mittetulundusühingu kohta avatud registritoimikuga võib tutvuda üksnes isik, kellel on
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-58296 selleks õigustatud huvi (mittetulundusühingute seaduse § 77 lg 4). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et registriasi on kohtu poolt hagita menetluses läbi vaadatav asi (TsMS § 475 lg 1 p 10). Kui asuda seisukohale, et menetlusosalise poolt menetluse käigus kohtule mistahes vormis avaldatut tuleb pidada avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes, peaks menetlusosalised alati arvestama riskiga, et kui neil ei õnnestu oma menetluse käigus kohtule esitatud faktiväited tõendada või väärtushinnanguid põhjendada, võivad teised menetlusosalised nõuda temalt avaldatud andmete ümberlükkamist ja/või kahju hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole selline käsitlus mõistlik ega seaduse mõttega kooskõlas.
27.Eelmärgitust järelduvalt ei ole kolleegiumi hinnangul tuvastamist leidnud asjaoludel toimunud andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ning hagi tuleb jätta sellel põhjusel rahuldamata. Maakohtu otsust tuleb täiendada käesoleva otsuse eelnevas punktis toodud põhjendustega.
28.Maakohtu otsuse p-des 17-20 sisalduvad põhjendused tuleb otsusest välja jätta. Ringkonnakohtu ülalesitatud põhjendusi arvestades puudub asja lahendamise seisukohalt vajadus analüüsida seda, kas 23.07.2014 kirjas sisalduvad üksnes faktiväited või ka (ebakohased) väärtushinnangud ning kas faktiväited on õiged või mitte. Samuti puudub vajadus hinnata 23.07.2014 kirjas sisalduvate faktiväidete õigsuse kohta esitatud ning kogutud tõendeid. Samal põhjusel ei käsitle kolleegium ka vaidlusaluste faktiväidete õigsust puudutavaid apellatsioonkaebuse väiteid. Need ei annaks alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
29.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium veel järgmist. Kohus nõustub hagejaga, et andmete õigsuse osas lasus tõendamiskoormis kostjal. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamiskoormise jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. Samas ei saa maakohtu otsusest järeldada, et maakohus oleks tõendamiskoormise ebaõigesti jaotanud.
30.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et vaidlusalust väidet nr 3 ei saa käsitleda üksnes väärtushinnanguna. Vastavad maakohtu järeldused otsuse p-s 18 pole kolleegiumi arvates põhjendatud. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-05, p 12, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. Ka praegusel juhul on väide nr 3 liitväide, milles ringkonnakohtu hinnangul sisalduvad hageja poolt nimetatud faktiväited (I kd, tl-d 37 ja 97). Eelmärgitu ei anna käesoleval juhul siiski alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus
31.Kuna kohus apellatsioonkaebust ei rahulda, tuleb jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-58296
32.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
33.Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on ta kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 430 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnitasu suuruseks on olnud 80 eurot ja 90 eurot. Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises, nõupidamises kliendiga ja kaebusele kirjaliku vastuse koostamises (2 tundi, 160 eurot), 05.10.2015 istungiks ettevalmistamises ja sellel osalemises (1 tund, 90 eurot) ning 30.11.2015 istungiks (nimekirjas ekslikult märgitud 30.10.2015 istung) ettevalmistamises ja sellel osalemises (2 tundi, 180 eurot).
34.Hageja ei ole kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirjade osas kohtule seisukohta esitanud.
35.Kolleegium leiab, et kostja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg oli esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse ning mõistab hagejalt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kogusummas 430 eurot.
36.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.