Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2015 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-58296
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3 500 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), esindajad lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin (A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ, Endla 4, 10142 Tallinn, [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina Reva (Eesti Korteriühistute Liit, Sakala 23A, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) 02.04.2015 Kohtuistung Kohtuistungil osalenud Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin isikud Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja Irina Reva
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX hagi XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada XXX02.04.2015 ja XXX 08.04.2015 taotlused 02.04.2015 protokolli parandamiseks poolte endi sõnastuse osas. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXX menetluskulud 315 (kolmsada viisteist) eurot XXX kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras XXX kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
2-14-58296 võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hagejale kuulub korter asukohaga XXX, ning hageja abikaasale kuulub korter asukohaga XXX, . Elamu aadressil XXX, haldamisega tegeleb KÜ XXX. Kostja oli ajavahemikul 24.09.2013-15.01.2015 KÜ XXX juhatuse liige. Äriregistri andmetel on alates 15.01.2015 KÜ XXX juhatuse liikmeks hageja.
2.23.07.2014 kirjale, mis saadeti Harju Maakohtu registriosakonnale olid alla kirjutanud kostja, XXX, korteri nr 3 omanik XXX, korteri nr 6 omanik XXX, korteri nr 7 omanik XXXja korteri nr 4 omanik XXX(tl 9).
3.01.10.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, milles esitatavaid nõudeid täpsustas hageja 11.10.2014. Kohus võttis 16.10.2014 määrusega hagi menetlusse. Hageja nõuded ja põhjendused
4.Hageja palub kohustada kostjat omal kulul avaldama hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kostja 23.07.2014 kirjas toodud ebaõigeid andmeid ümberlükkava kirjaliku avalduse, saates selle tähitud kirjana Eesti Posti (Omniva) kaudu XXX(aadress XXX , ), XXX(aadress XXX , ), XXX(aadress XXX , ), XXX( XXX) (aadress XXX , ) ja Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi Anu Tukiale (aadress Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn) alljärgneval viisil ja vormis: paberkandjal, kostja poolt omakäeliselt allkirjastatult, Eesti Vabariigi riigikeeles, A4 suuruses, masinatrükis fondiga Times New Roman, tähesuurusega 12 punkti, reavahega 1,5, musta värviga, ja alljärgnevas sõnastuses: „Olen avaldanud 23. juuli 2014.a kirjas XXX kohta järgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a) XXX eemaldas korteritest nr 1 ja nr 2 omavoliliselt keskkütte radiaatorid. XXX on tehtud korraldus küttesüsteemi taastamiseks, kuid tänase päevani on ta seda korraldust eiranud. b) XXX ostis korteri nr 2 enampakkumise teel. Korteril oli ühistu ees võlg. Tänase päevani ei ole ta võlga tasunud! XXX on ise suusõnaliselt välja öelnud, et ta ei kavatsegi võlga maksta, vaid venitab kuni võla aegumiseni. c) Arvestades XXX sarnast tegevust linna teistes majades, XXX läbi pettuse ja võltsingute soovib üle võtta juhatuse, et siis saada ligipääs kogutud rahale ning eemale hiilida võla maksmisest. Need väited on valed.“ Hageja soovib, et kostja saadaks hagejale ümbrikus aadressil XXX, linn ümberlükkava kirjaliku avalduse saamise kohta tagastatud postisaadetise väljastusteated. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 1043, § 1047 lg 1, 2, 3 ja 4.
5.Hageja märgib, et: • 23.07.2014 kirja koostajaks ja avaldajaks on kostja, ülejäänud korteriomanikud on andnud allkirja sellega tutvumise kohta; • 23.07.2014 kiri edastati selle allkirjastanud korteriomanikele, kohtunikuabile ja kiri avalikustati äriregistris; • 23.07.2014 kiri sisaldab ebaõigeid andmeid hageja kohta; • hageja ei ole korterist nr 1 ja 2 keskkütte radiaatoreid eemaldanud, mistõttu puudub hagejal kohustus korraldusi keskküttesüsteemi taastamise kohta täita;
2-14-58296 • kostja poolt kirjeldatud olukord võla kohta on eksitav ja ei vasta tegelikkusele; • kostja poolt väites nr 3 loodud kuvand hagejast on hagejat eriti kahjustav; • hageja on alati soovinud XXX maja elanikele ainult parimat ja on huvitatud korterelamu ja selle elanike heaolust; • see, et teised majaelanikud toetasid kostja kirja, ei muuda seal avaldatud faktiväiteid õigeteks; • oluline ei ole, kas kostjal oli soov hageja au ja väärikust riivata, vaid kostja tegevuse negatiivne tagajärg. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • 23.07.2014 kiri on selle allkirjastanud isikute ühine kiri ning allkirjastajad toetasid kirja sisu, kostja ei ole suuteline kirja koostama, kuna ta ei valda eesti keelt; • registripidaja võib kasutada kirja sisu ainult oma tööülesannete täitmise raames, mitte andes omapoolset hinnangut kirja sisule ja isikutele; • kõik kirjas toodud ja vaidluses olevad faktiväited on tekkinud korteriühistu liikmete ja korteriomanike vahelistest suhetest; • esimese väite õigsus tuleneb KÜ XXX üldkoosoleku otsustest 25.01.2014 ja 03.05.2014 ja korteriomanike koosoleku otsustest 26.07.2014, millega kohustati korteri nr 1 ja 2 korteri omanikke taastama oma korteri keskküttesüsteem hiljemalt 01.09.2014; • kui hageja ei nõustu keskküttesüsteemi taastamise kohustusega, on hagejal õigus vaidlustada vastavat omanike otsust; • korteril nr 2 oli võlg, kui hageja selle enampakkumise teel omandas; • KÜ XXX esitas hageja vastu tsiviilasjas 2-14-59762 majandamiskulude võla nõude; • hageja on ise välja mõelnud selle, et kostja nimetab teda kelmiks, seda ei ole kirjas öeldud; • kostja ei ole soovinud hageja au ja väärikust riivata. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
9.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hagejale kuulub korter asukohaga XXX, ning hageja abikaasale kuulub korter asukohaga XXX, . Elamu aadressil XXX, haldamisega tegeleb KÜ XXX. Äriregistri andmetel oli kostja ajavahemikul 24.09.2013-15.01.2015 KÜ XXX juhatuse
2-14-58296 liige ning alates 15.01.2015 on KÜ XXX juhatuse liikmeks hageja. Kostja allkirjastas 23.07.2014 kirja, mis edastati Harju Maakohtu registriosakonnale. Nimetatud kirja on lisaks kostjale allkirjastanud XXX, korteri nr 3, 4, 6 ja 7 omanikud (tl 9).
12.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus ümber lükata 23.07.2014 kirjas avaldatud andmed hageja kohta.
13.Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-st 1, mille kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
14.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III, 8. ja 10. osa (§d 619-916 ja 1005-1067) Kommenteeritud väljaanne, 2009, komm § 1047 p 3.4) kohaselt ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. See, kas avaldatu sisaldab faktiväidet, tuleb selgitada välja avaldatu tõlgendamise teel. Andmetest ehk faktiväidetest, mille tõeväärtus on kontrollitav, tuleb eristada väärtushinnanguid, eelkõige negatiivse sisuga või au teotavaid väärtushinnanguid, mille tõeväärtus ei ole kontrollitav. Riigikohus on 31.05.2006 otsuse punktis 10 selgitanud, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Ümber saab lükata üksnes faktiväiteid. VÕS kommenteeritud väljaande kohaselt ebaõigete andmete ümberlükkamise või parandamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Rikkumise õigusvastasus ei ole VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud nõude kohaldamiseks oluline. Muu hulgas ei ole oluline, kas avaldatud väide on au ja head nime teotav. Piisab väite ebaõigsusest. Samuti pole oluline, kes andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigusest või mittetäielikkusest.
15.Ebaõigeteks andmeteks peab hageja järgmisi 23.07.2014 kirjas avaldatud väiteid:
1.„Antud kodanik eemaldas korteritest 1 ja 2 omavoliliselt keskkütte radiaatorid, /.../. XXX on tehtud korraldus küttesüsteemi taastamiseks, kuid tänase päevani on ta seda korraldust eiranud“ (edaspidi ka Väide 1);
2.„/.../ ostis XXXkorteri nr 2 enampakkumise teel. Korteril oli ühistu ees võlg /.../ Tänase päevani ei ole ta võlga tasunud! /.../ XXXon ise suusõnaliselt välja öelnud, et ta ei kavatsegi võlga maksta, vaid venitab kuni võla aegumiseni“ ja (edaspidi ka Väide 2);
3.„Arvestades XXX sarnast tegevust linna teistes majades, /.../ XXX läbi pettuse ja võltsingute soovib üle võtta juhatuse /.../, et siis saada ligipääs kogutud rahale ning eemale hiilida võla maksmisest“ (edaspidi ka Väide 3).
16.Kohus märgib, et kuna pooled vaidlevad selle üle, kes on vaidlusaluste väidete avaldajaks, annab kohus esmalt hinnangu sellele. Hageja leiab, et vaidlusaluse 23.07.2014 kirja koostajaks ja avaldajaks on kostja. Hageja leiab, et ülejäänud korteriomanikud andsid allkirja sellega tutvumise kohta. Kostja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli kirjas avaldatu kõigi selle alla
2-14-58296 kirjutanud isikute seisukoht. Kostja oskab eesti keeles natuke rääkida, aga kirjutada ei oska. Kirja sisu arutati koos läbi, kirja koostas XXX ja seejärel allkirjastati 5 korteriomaniku poolt. Registrisse helistades öeldi, et vastav kiri tuleb koostada juhatuse liikme nimelt, seepärast on kirjas kostja nimi (tl 129). Puudub vaidlus, et vaidlusalune kiri edastati Harju Maakohtu registriosakonnale. Kohus leiab, et keskmise mõistliku inimese seisukohast on arusaadav, et 23.07.2014 kirjal olevad teiste korteriomanike allkirjad on antud mitte kirjaga tutvumiseks vaid vastavas kirjas avaldatuga nõustumiseks. Kohtule on usutav kostja poolt kohtuistungil antud selgitus selle kohta, miks registrile saadetud kiri koostati kostja nimelt, kuid kirja sisu arutati kõigiga läbi. Juhul, kui teised korteriomanikud allkirjastasid vaidlusaluse kirja vaid sellega tutvumise kohta, oleks pidanud kirjal olema vastav märge. On tavapärane ja üldteada, et avalduse või seisukohtadega nõustumiseks annab isik vastavale dokumendile omapoolse allkirja. Sellele, et kiri koostati korteriomanike poolt ühiselt, viitab lisaks kirja tekstis tegusõnades kasutatud „-me“ vorm (tl 9). See, et teised korteriomanikud 23.07.2014 kirjaga nõustusid, nähtub ka 29.10.2014 XXXi, XXX, XXX ja XXX kirjast hagejale (tl 76). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kirja avaldajaks tuleb pidada kõiki 23.07.2014 kirja allkirjastanud isikuid, mistõttu ei ole kohane hageja taotlus saata andmeid ümberlükkava sisuga kiri vastavatele korteriomanikele, kes olid lisaks kostjale kirja avaldajaks.
17.Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas vaidlusalused väited on faktiväited või väärtushinnangud. Kohus selgitab, et VÕS § 1047 lg 4 alusel ei saa ümber lükata au teotavat ebakohast väärtushinnangut. Ümber saab lükata üksnes faktiväiteid. Kohus leiab, et Väite 1 puhul on tegemist faktiväitega. Kontrollitav on asjaolu, kas hageja eemaldas korteritest 1 ja 2 keskkütte radiaatorid või mitte. Samuti on kontrollitav see, kas hagejale on tehtud korraldus küttesüsteemi taastamiseks ning kas hageja oli 23.07.2014 kirja koostamise seisuga küttesüsteemi taastanud või mitte. Kohus leiab, et Väite 2 puhul on tegemist faktiväitega. Kontrollitav on see, kas hageja ostis korteri nr 2 enampakkumise teel ning kas korteril oli omandamise hetkel võlg. Kohus leiab, et Väite 3 puhul on tegemist väärtushinnanguga. Hageja tegevusele on antud hinnang, mida on küll võimalik põhjendada, kuid see ei sisalda andmeid. Neid väljendeid valides on lähtutud subjektiivsest õigusetõlgendusest ning antud hinnang hageja tegevusele ja kavatsustele.
18.Kohus märgib, et kuna Väide 3 on väärtushinnang, ei ole võimalik seda VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata, mistõttu jääb hagi selles osas rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et hageja soovis saada KÜ XXX juhatuse liikmeks, on leidnud tõendamist, kuna äriregistrist nähtuvalt on hageja alates 15.01.2015 KÜ XXX juhatuse liige.
19.Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas Väide 1 ja 2 on tõesed. Riigikohus on 31.05.2006 otsuse 3-2-1-161-05 punktis 11 märkinud, et avaldatud faktiväidet tuleb võtta sellistena nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. 23.07.2014 kirjas on järgmine lõik: „Antud kodanik eemaldas korteritest nr 1 ja 2 omavoliliselt keskkütte radiaatorid, millised kuuluvad ühisomandisse ning nende eemaldamiseks ei ole vastu võetud otsust. XXXon tehtud korraldus küttesüsteemi taastamiseks, kuid tänase päevani on ta seda korraldust eiranud“. Riigikohus on 27.03.2015 otsuse 3-2-1-155-14 punktis 12 märkinud, et lähtudes korteriomandiseaduse § 1 lg-st 2 ja §-st 2 kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse ning teised kaasomanikud saavad nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist. Riigikohus on märkinud, et asjaõigusseaduse § 74 mõtte kohaselt ei ole oluline see, kas kostja ise kõrvaldas puuduolevad möödaviigud või tegid seda nende
2-14-58296 õiguseellased. Kui kaasaomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omanike õiguseellased, siis on teised kaasomanikud õigustatud nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalustes korterites nr 1 ja 2 puuduvad radiaatorid ning need korterid on eraldatud keskküttesüsteemist. Samuti puudub vaidlus, et radiaatorite eemaldamiseks korteritest nr 1 ja 2 ei ole vastu võetud kaasomanike ühist otsust. Kohtule esitatud KÜ XXX üldkoosoleku 03.05.2014 protokollist nähtub, et punktis 5 otsustati anda korterite 1 ja 2 omanikele aega taastada oma korterites ebaseaduslikult eemaldatud ühisomandisse kuuluva küttesüsteemi osana radiaatorid tähtajaks 01.08.2014 (tl 13). Nimetatud üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et Väide 1 vastab tõele, kuna hagejale kui korteri 2 omanikule on tehtud korraldus küttesüsteemi taastamiseks ning puudub vaidlus, et hageja ei ole vaidlusaluses korteris nr 2 küttesüsteemi taastanud. Kohus märgib, et kui hageja ei nõustunud KÜ XXX üldkoosoleku 03.05.2014 otsusega, oli hagejal õigus nimetatud otsust vaidlustada.
20.Väite 2 kohaselt ostis hageja korteri nr 2 enampakkumisel ning korteril oli omandamise hetkel võlg. Asjaolu, et hageja ostis korteri nr 2 aadressil XXX, enampakkumisel on hageja tunnistanud 18.11.2014 seisukohas (tl 93), kohtuistungil (tl 128) ning vastav asjaolu on nähtav ka kinnistusraamatust. Kinnistusraamatust nähtuvalt on kostja korteri nr 2 omanikuna kinnistusraamatusse kantud 26.09.2013 kohtutäituri avalduse ja 26.09.2013 enampakkumise akti alusel 07.10.2013. Kostja on 18.11.2014 seisukohas lisaks märkinud, et enampakkumist korraldanud kohtutäitur Elin Vilippus kinnitas hagejale, et info võla kohta on talle edastatud korteriühistu poolt, see on puhtalt informatiivne ja võib tegelikkusest erineda. Lisaks märkis hageja, et alates korteri nr 2 ostu hetkest kustutas hageja endise omaniku võlakohustusi (tl 93). Kohus märgib, et majandamiskulude võlg on korteri-, mitte isikupõhine. Ka vaidlusaluses 23.07.2014 kirjas on öeldud, et korteril nr 2 oli hageja poolt korteri omandamise hetkel võlg, mitte et hagejal oli võlg. KÜ XXX üldkoosoleku 25.01.2014 protokolli punktist 7 nähtub, et korter nr 2 osteti suulisel enampakkumisel kohtutäiturilt koos võlaga korteriühistule (tehingu hetkel 2 905 eurot) (tl 11). Kohus leiab, et asjasse puutumatud on need hageja väited, et kostja lubas korteriühistu nimelt korduvalt võla sissenõudmiseks pöörduda kohtusse, aga ei ole seda teinud. Kohus märgib, et see kui võlausaldaja lubab pöörduda võla sissenõudmiseks kohtusse, kuid seda ei tee, ei tähenda, et võlg puuduks. Samas nõustub kohus hagejaga, et hagi menetlusse võtmise määrusega ei saa tõendada võla olemasolu. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt pöördus KÜ XXX tsiviilasjas 2-14-59762 kohtusse hagejalt kommunaalteenuste võla ja viivise sissenõudmiseks. 28.01.2015 määrusega kinnitas kohus poolte poolt esitatud kompromissi, millega KÜ XXX loobus mh kõikidest hagis esitatud nõuetest hageja vastu. Kompromissi sõlmis KÜ XXX nimelt seadusliku esindajana hageja. Seega sõlmis hageja sisuliselt iseendaga tsiviilasjas 2-14-59762 kompromissi hagis esitatud nõuetest loobumiseks. Kohus leiab, et kogumis toimikus olevate materjalidega ning menetlusosaliste poolt antud selgitustega on kohtul veendumus, et korteri nr 2, asukohaga XXX omandamise hetkel oli korteril nr 2 võlg. Seega kuna Väide 1 ja 2 vastavad tõele, puudub alus kohustada kostjat nimetatud väiteid ümber lükkama ning hagi jääb tervikuna rahuldamata.
21.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. 02.04.2015 esitas kostja taotluse 02.04.2015 kohtuistugi protokolli parandamiseks. 08.04.2015 esitas hageja taotluse 02.04.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et hageja ja kostja taotlused 02.04.2015 protokolli parandamiseks kuuluvad rahuldamisele poolte enda sõnastuse osas.
2-14-58296
Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja palub 02.04.2015 esitatud taotluses hagejalt välja mõista menetluskulud 315 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud materjalidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja hagiavalduse vastuse koostamisele 2 tundi tunnihinnaga 90 eurot ning kohtuistungiks ettevalmistusele ja osavõtule 1,5 tundi tunnihinnaga 90 eurot. Arvestades käesoleva asja keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ja toimunud kohtuistungit, on kohtu hinnangul kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 315 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.