Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula 17. mai 2021 2-21-5497
Tsiviilasi
J. K. vs J. K. abielulahutuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: J. K. (sündinud xxxx, Eesti Vabariigi isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx) Kostja: J. K. (sündinud xxxx, Eesti Vabariigi isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx)
Menetluse liik
kohtuistung 12.05.2021
2-21-5497 ei taasta. Kostja ei ole nõus abielu lahutamisega. Samuti ei ole abielu võimalik lahutada perekonnaseisuametis. Kohus võttis hagi menetlusse 23.04.2021. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Kostjale on kohtukutse 05.05.2021 videosilla kaudu läbiviidavale kohtuistungile isiklikult kätte toimetatud 23.04.2021. Kostja teatas 23.04.2021 e-kirjaga kohtule, et ta ei saa ilmuda 05.05.2021 kohtuistungile, kuna ta on tööl. 05.05.2021 kohtuistungil kohtul ei õnnestunud tehniliste probleemide tõttu videosilla vahendusel hagejaga ühendust saada. Kohus kutsus pooled 12.05.2021 toimuvale kohtuistungile ja teatas kostjale, et kostjal on võimalik osaleda kohtuistungil ka videosilla kaudu. Kostja teatas 11.05.2021 e-kirjaga kohtule, et ta ei saa ilmuda kohtuistungile, kuna ta on tööl. Kostja 12.05.2021 kohtuistungile ei ilmunud. Kohus kuulas hageja ära 12.05.2021 kohtuistungil. Hageja vastas kohtule, et jääb hagiavalduse juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada. Praegune abielu on hageja esimene abielu ja hageja soovib pärast lahutust tagasi enda endist ehk sünnijärgset perekonnanime “M.”. Hageja soovib, et kohus lahendaks asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta istungil. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on xxxx ja elab Eestis. Kostja on xxxx ja elab xxxx. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel oli poolte viimane ühine elukoht Eestis. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikkel 3. Nimetatud määruse artikli 3 lg 1 punkt a
2-21-5497 sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil muuhulgas: oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Nimetatud määruse artikli 3 lg 1 punkt b sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Lähtudes eeltoodust saab hageja ja kostja abielu lahutada Eesti kohus. Kohus on asja lahendamisel kohaldanud kohtu asukohariigi (Eesti Vabariigi) õigust vastavalt Nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 artikli 8 punktile d, mille kohaselt, kui sama määruse artiklist 5 tulenev poolte valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse suhtes selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutsed isiklikult kätte toimetatud e-posti aadressile, seega on kostja asja sisust ja kohtuistungi toimumise ajast teadlik. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostja on küll kohtule teatanud, et ta ei saa kohtuistungitele ilmuda, kuid ei ole ilmumata jätmise põhjust piisavalt põhistanud ega tõendanud. Samuti on kostjale saadetud link, millega tal olnuks võimalik liituda kohtuistungiga videoseadme kaudu. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et hagejal ei ole mingit soovi või kavatsust abielu säilitada. Pooled elavad juba mitu aastat eraldi ja ka eri riikides. Hageja teabe kohaselt on kostjal uus perekond. Seega on vastavalt PKS § 67 lg 2 põhjendatud eeldada, et poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama ja igaühel on õigus teha oma vabad valikud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja on kohtuistungil taotlenud taastada tema esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi M.. Kohus rahuldab taotluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus ei tuvastanud käesolevas menetluses asjaolusid, mille tõttu tuleks menetluskulud jagada TsMS § 164 lg 1 sätestatust erinevalt. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.