nende Hageja I AS XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX), juhatuse liige XXXX Hageja II XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX, juhatuse liige XXXX Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Karl-Morten Jõgi (Advokaadibüroo RASK, Toompuiestee 33A, 10149 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Helmeri Indela (Advokaadibüroo Indela & Elunurm, Tartu mnt 84a-25, 10112 Tallinn, e-post [email protected]) ja Aivar Pilv (Advokaadibüroo Aivar Pilv Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anto Kasak (Advokaadibüroo Kasak & Missik, P. Süda 3a-4, 10118 Tallinn, e-post [email protected]), Mihkel Eikner (Õigusbüroo Eikner & Co, Küüni 5b -25, 51004 Tartu, epost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungitel osalesid
05.05.2015, 07.05.2015, 12.05.2015, 06.10.2015 Hageja I seaduslik esindaja XXXX Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Karl-Morten Jõgi
2-14-18576 Kostja I XXXX Kostja I lepingulised esindajad vandeadvokaadid Helmeri Indela ja Aivar Pilv (kohtuistungil 06.10.2015) Kostja II XXXX(kohtuistungitel 05.05.2015, 07.05.2015, 12.05.2015) Kostja II lepingulised esindajad vandeadvokaat Anto Kasak, Mihkel Eikner
3.Võtta arvesse 12.10.2015 hagejate esitatud protokolli parandused (10 kd lk 47-50).
4.Pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada 13.05.2014 hagi tagamise kohtumäärus, millega seati AS XXXX kasuks XXXX kuuluvatele kinnisasjadele: asukohaga XXXX, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond (registriosa nr XXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 (kakssada tuhat) eurot; asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 465 000 (nelisada kuuskümmend viis tuhat) eurot; asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 315 000 (kolmsada viisteist tuhat) eurot; korteriomandile XXXX, Kesklinna linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond (registriosa nr XXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 295 000 (kakssada üheksakümmend viis tuhat) eurot; asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 (kakssada tuhat) eurot. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista AS-ilt XXXX menetluskulud 27 408,38 (kakskümmend seitse tuhat nelisada kaheksa eurot ja 38 senti) eurot XXXXkasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il XXXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras XXXXkasuks.
7.Välja mõista XXXXOÜ-lt menetluskulud 6 337,50 kolmkümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot XXXXkasuks.
(kuus
tuhat
kolmsada
8.Välja mõista XXXXOÜ-lt tunnistaja kulu 18 (kaheksateist) eurot riigi tuludesse.
9.Kohustada XXXXOÜ-d tasuma käesoleva resolutsiooni punktis 8 välja mõistetud summa 18 (kaheksateist) eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumbrile 99915700092498 hiljemalt 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord
2-14-18576 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja I ja AS XXXXühinesid 07.05.2009.a sõlmitud ühinemislepingu alusel (IV kd lk 134140). Ühinemiskanne on tehtud 28.12.2009.a. AS XXXXendine ärinimi oli AS XXXX(registrikood XXXX). AS XXXXon äriregistrist kustutatud 28.12.2009.a. seoses ühinemisega (I kd lk 31).
2.Kostja I oli hageja I ainus juhatuse liige 30.10.2007 kuni 26.06.2013 (I kd lk 24-29); kostja I oli hageja I tütarühingu AS-i XXXXnõukogu liige 02.07.2004 kuni 28.12.2009 (I kd lk 31-37); kostja I oli AS XXXX(pankrotis) nõukogu liige alates 22.08.2006 (I kd lk 38-45).
3.Kostja II oli hageja I tütarühingu XXXXOÜ (edaspidi hageja II) juhatuse liige 02.11.2007 kuni 27.09.2013 (I kd lk 51-57); kostja II oli XXXXOÜ (kustutatud; registrikood XXXX, edaspidi „ITI“) ainuosanik 30.11.2009 kuni 01.10.2011 ning juhatuse liige perioodidel 25.04.2007 kuni 18.08.2009 ja 13.01.2010 kuni 29.09.2011 (I kd lk 46-50); kostja II oli AS XXXX(pankrotis) juhatuse liige 15.05.2008 kuni 09.12.2013 (I kd lk 38-45).
4.04.06.2008.a sõlmisid AS XXXX, XXXX AS, OÜ XXXXning AS XXXXkoostöölepingu koos lisakokkulepetega (I kd lk 58-64).
5.23.02.2010.a müüs ITI XXXX tehase XXXX (IV kd lk 143-160, tõlge VII kd lk 63-80). 23.02.2010.a müügilepinguga AS XXXX(esindajad XXXX, XXXX) ostis XXXX-lt XXXX tootmise tehase (I kd lk 67-90, tõlge lk 91-114).
6.11.03.2009.a sõlmisid XXXXOÜ ja hageja I müügilepingu hinnaga 1 000 000 krooni (I kd lk 119-121, arve IV kd lk 161), mille kohaselt ostis hageja I XXXXOÜ-lt 9 liimpuidu tootmisseadet ning võttis üle XXXXviiest liimpuidu tootmisseadme liisingulepingust tulenevad kohustused liisinguandjate ees (AS Hansa Liising, AS DnB Nord Liising; AS SEB Ühisliising). Kohustused on liisinguandjate ees täidetud. Kokku hageja I omandas 14 seadet.
7.23.09.2009.a tehinguga müüs kostja II äriühing ITI järgmised 17 liimpuidu tootmisseadet kogumaksumusega 925 680 eurot (14 483 760 krooni; koos käibemaksuga) AS-le Nordea Finance Estonia (edaspidi Nordea), kes liisis seadmed edasi hagejale II. Lepingu punkti 5 kohaselt käendas hageja I hageja II kohustusi Nordea ees (I kd lk 123-130).
8.31.12.2010.a müüs hageja I hagejale II 4 liimpuidu tootmisseadet: nelikanthöövel GRAMA UK SP, kuumpress AT-INNOVA AL-2500, kuumliimipress koos automaatladujaga, etteande transportöör (I kd lk 131).
9.23.10.2012.a ja 03.10.2013.a ostis hageja I välja 23.09.2009.a hageja II ja Noredea vahelisest liisingulepingus märgitud 17 liimpuidu tootmisseadet (I kd lk 132-135).
10.Hageja II müüs kinnistu koos hoonete ja seadmetega 2013.a AS-ile XXXX.
2-14-18576
AS-i XXXX hagi XXXXvastu kahju hüvitamiseks Hageja I nõue
11.Hageja I palub kostjalt I välja mõista kahju summas 2 205 143,50 eurot, millest 2 000 000 eurot on XXXX tehase võõrandamisega tekitatud kahju ja 205 143,50 eurot puidutöötlemisseadmete võõrandamisega tekitatud kahju, põhivõlalt arvutatavad viivised VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 ning § 113 alusel seadusjärgses määras (arvutatud alates hagiavalduse esitamise hetkest) kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub jätta kostja I kanda ja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja tugineb ÄS § 187 lg 1,2, § 315 lg 1,2, TsÜS § 35, VÕS § 127 lg 4 sätetele. Hageja I selgitab seoses mobiilse XXXX tehasega:
12.AS XXXX(edaspidi XXXX) ostis kostja I eestvedamisel 2008.a AS-lt XXXXmobiilse XXXX tehase, mille omandamine läks XXXXale maksma 45 miljonit krooni, mis 6 kuud hiljem hinnati raamatupidamises 10 miljoni krooni võrra alla. XXXXa vara läks ühinemisel üle hageja I omandisse tulenevalt ühinemislepingust. Kostja I korraldamisel kanti 15.01.2011 utiliseerimise aktiga XXXX seade hageja I raamatupidamisest maha. Seade omandati 2010.a 2 miljoni euro eest XXXX poolt läbi kostja II firma ITI. Hageja I seadme müügist vastuhüvesid ei saanud, s.o seade anti tasuta ära. Seega seade oli hageja I omandis, mis tasuta võõrandati. Hageja I leiab, et tema vara vähenes XXXX seadme turuväärtuse võrra – hagejale I tekkis kahju XXXX tehase turuväärtuses seega 2 miljonit eurot. Hageja I leiab, et on otsene põhjuslik seos kostja I tegevuse ning hagejale I tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses.
13.XXXXa nõukogu ja omanik sellistel tingimustel tehingust teadlikud ei olnud, seega puudus tehinguks nõukogu nõusolek, kuigi tegemist oli igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehinguga. Küll aga oli kostja I avaldanud XXXXa nõukogu liikmele XXXX, et AS XXXXannab hageja I nõude vastu 45 miljonit krooni maksva XXXX tehase.
14.04.06.2008 tehingule kirjutas XXXXa nimel juhatuse liikmena alla XXXX, kuid tehingu taga oli üksnes ja ainult XXXXa nõukogu liige st kostja I– sisuliselt juhtis kostja I kogu hageja I kontserni. Kostja I pidas lepingu teiste osapooltega läbirääkimisi ning mõtles välja tehingu struktuuri – XXXX allkirjastas tehingu nõukogu liikme st kostja I korraldusel. Kostja I on AS XXXXesindajana 30.07.2008 üleandmis-vastuvõtmise aktil allkirjaga kinnitanud XXXX tehase koos seadmetega vastuvõtmise (V kd lk 139).
15.Kostja I korraldamisel liikus XXXX tehas ITI kaudu 2010.a Saksamaa äriühingule MDV, kelle tütarfirma XXXXvõi temaga seotud isiku müüs seadme XXXX maksumusega 2 miljonit eurot. Hagejale I läks seade maksma 2,876 miljonit eurot. Seega peab kostja I 15.01.2011.a otsus, millega XXXX tehas hageja I varast „utiliseeriti“, olema fiktiivne, kuna tegelikkuses oli XXXX seade juba 2010.a alguses liikunud XXXXsse. Kostja II on avaldanud eraviisilises vestluses hageja I juhatuse liikmele, et seadme müüs Saksamaale tema äriühing ITI ning müügihind oli samas suurusjärgus, mida oli selle eest tasunud XXXX. Kuidas täpsemalt oli XXXX seadme müügitehing läbi ITI struktureeritud, mis oli müügihind, kes olid seadme vahendanud isikuteks, kuidas toimus selle tasumine jne, ei ole hagejale I teada. ITI oli kostja I enda kontrollitav äriühing. Hagejale I ei ole seadme eest raha laekunud. XXXX tehase
2-14-18576 väljaviimise hageja I varast ilma tehase väärtusele vastavat hüve saamata organiseeris, korraldas ning tegi võimalikuks kostja I. Selliseks tegevuseks puudus kostjal I hageja I nõukogu nõusolek ja heakskiit, kostja I varjas tehingut nõukogu ja ainuaktsionäri eest. Hageja I on veendunud, et tegemist on ühe ja sama XXXX tehasega, mille müügist oleks saanud teenida hageja I, kuid jäi ilma kostja I tegevuse tulemusena.
16.Hageja I nõustub kostja I seisukohaga, mille kohaselt ei oma kostja I kohustuste rikkumise seisukohalt otsest tähtsust, kes sõlmis AS XXXXpoolt XXXX seadme omandamise tehingu. Hageja I leiab, et tegemist on olulise taustinformatsiooniga, mis näitab, et kostja I oli XXXX tehase omandamisega seotud juba enne tehase omandamist AS-i XXXXpoolt. Sealjuures vormistati tehase ost nii lepinguliselt kui ka raamatupidamisse kostja I korraldusel 30 miljonit krooni vähem maksvamana kui selle eest tegelikult tasuti. Samuti alandati XXXX tehase väärtust kostja I korraldusel AS-i XXXXraamatupidamises veelgi juba 1 kuu pärast seadme soetamist, mis näitab, et kostja I alustas XXXX tehase raamatupidamisest „kaotamist“ juba selle soetamisel AS-i XXXX. Nimetatud asjaoludest nähtub, et kostja I tegevus XXXX vastuhüvedeta võõrandamisel oli organiseeritud ning läbi mõeldud juba XXXX tehase soetamisel.
17.Hageja leiab, et on täiesti alusetud kostja I väited, mille kohaselt oli XXXX tehase XXXXist AS-i XXXXmüümise taga XXXX isiklikult. Tegemist on tõendamata ning paljasõnaliste väidetega. Kostja I on tuginenud XXXXpoolt tsiviilasja 2-12-5746 istungil antud ütlustele. Kostja I poolt viidatud kohtuinstungil on R. XXXX täiesti õigesti leidnud, et „ostsime XXXXseadme Pärnus asuvalt firmalt AS-ilt XXXX ära“ ning, et „küsisime sakslastelt, kas sellist seadet on võimalik ümber ehitada, et saaks kasutada XXXXs“. Kokkuvõttes on teinud kostja I sellest järelduse, et AS XXXX(pankrotis) ostis XXXXjuhtimisel AS-ilt XXXX, lastes seda Saksamaal ümber ehitada. See omakorda kinnitavat XXXXütlusi, et XXXX tehase valdust ja omandit ei ole XXXXega XXXX üle antud. Millisel viisil need XXXXpoolt ärikeelu istungil avaldatud väiteid selliseid järeldusi põhistavad, jääb vastuse pinnalt selgusetuks.
18.Hageja I leiab, et XXXX tehase omandamine võib AÕS § 94 kohaselt toimuda ka kaudse valduse üleandmisega. Asjaolu, et tehas oli AS XXXXterritooriumil, ei oma tähtsust tehase omandiõiguse küsimuses.
19.Kostja I on üritanud tagantjärele varjata XXXX tehase hageja I varast välja viimisega seonduvaid asjaolusid. Kostja I on 2013.a oktoobris-novembris üritanud muuta esialgseid XXXX seadmega seonduvaid raamatupidamise kandeid tagantjärele. Kostja I pöördus vastavasisulise sooviga hageja I raamatupidaja XXXXpoole sõites selleks XXXX. Kostja I korraldusel palus XXXX04.12.2013 hageja I endisel töötajal XXXXmuuta 15.01.2011 kostja I poolt allkirjastatud hageja I juhatuse otsust selliselt, et otsusega ei kanta hageja I põhivarast maha mitte XXXX tehas, vaid konveierliin. Juhatuse otsused pidi andma alla kirjutada XXXX. Eeltoodu on tõendatud e- kirjavahetusega XXXXja XXXXning XXXXja XXXXvahel (I kd lk 115-118). Kostja I väide nagu poleks XXXX tehas hageja I omandis on pahatahtlik ja alusetu.
20.Hageja I leiab, et mingisugust tähtsust ei oma fakt, et ITI-st kanti raha OÜ-le XXXX ja ASle XXXX Tehased, sest hagejale I müügitehingu eest raha ei laekunud. Kostja I ei ole tõendanud, et ülekanded tehti tehase müügist saadud rahast. Asjasse puutumatud on viited omavahelistele seostele XXXXja XXXXvahel. Kostja I on üritanud pahatahtlikult jätta muljet, nagu oleks kostja II edastanud e-postiga XXXX ITI ja XXXXvahel sõlmitud lepingu projekti (kohtule esitatud e-kiri on ilma manusteta). Kostja II edastas XXXXkui AS-i XXXXjuhatuse liikmele AS-i XXXXning XXXXvahel sõlmitud lepingu projekti Tegelikkuses edastas kostja II ITI ja XXXXvahel sõlmitud lepingu üksnes kostjale I (V kd lk 155-202).
2-14-18576
21.Hageja I on seisukohal, et kostja I on oma tegevusega rikkunud ÄS-st ja TsÜS-st tulenevat äriühingu juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning on tekitanud oma tegevusega hagejale I varalist kahju. Kostja I tegevus seoses XXXX tehase võõrandamisega oli suunatud eesmärgipärasele kolmanda isiku või iseenda soodustamisele ning hagejale I kahju tekitamisele. Kostja I võõrandas varalist vastuhüve saamata XXXX tehase ja on tekitanud hagejale I kahju summas 2 miljonit eurot (summa, mis oli seadme turuväärtuseks selle võõrandamisel) ja mille hageja I palub kostjalt I välja mõista. Hageja I selgitab seoses liimpuidu tootmisseadmetega:
22.11.03.2009.a XXXXOÜ ja hageja I müügilepingu (I kd lk119-121) järgi ostis hageja I 9 liimpuidu tootmisseadet: kuumliimipress koos automaatladujaga, kalibreerimispink lailihv KKK-M 1050, termokiletusliin Technomaster, etteande transportöör, elektrikatel 35 kw, imur PV-6/18, tsüklon, höövlipead TEWRSA 3 komplekti, pneumotorustik. Eeltoodule lisandusid koos kohustustega ülevõetud liisingulepingute alusel 5 seadet: hüdrauliline press TPK-6000, ristlõikesüsteem PAUL CNC 11 MKL, nelikanthöövel GRAMA UK SP, kuumpress ATINNOVA AL-2500, sõrmjätkuliin ULTRA. Kohustused liisinguandjate ees on täidetud. Eelnimetatud seadmed võttis kostja I hageja I raamatupidamises arvele kui tooraine- ja materjali, mis tähendab, et seadmeid ei võetud arvele kui põhivara ning neid ei loetletud ükshaaval üles (I kd lk 122).
23.XXXXOÜ-lt ostetud 14 seadmest 5 seadet: ristlõikesüsteem PAUL CNC 11 MKL (maksumus 77 639,80 eurot), sõrmjätkuliin ULTRA (maksumus 72 220,20 eurot), hüdrauline talapress TPK-6000 (maksumus 44 099 eurot), kalibreerimispink KKK-M 1050 (maksumus 6 071,60 eurot), termokiletusliin Technomaster (maksumus 5 112,90 eurot) väljusid hageja I omandist ITI-sse kostja I tegevuse tulemusena, kuna ta tegi võimalikuks seadmete ülemineku hageja I poolelt. ITI müüs need samad 5 seadet, millele lisandus veel 12 seadet kogumaksumusega 14 483 760 krooni (925 680 eurot) AS-ile Nordea Finance Estonia, kes liisis seadmed hagejale II (I kd lk 123-130). Hagejale I seadmete eest ei makstud, kuid hageja I käendas hageja II kohustusi (I kd lk 123).
24.31.12.2010.a müüs hageja I hagejale II 4 liimpuidu tootmisseadet, mille tulemusel kandis kostja I hageja I konto „tooraine- ja materjal“ nulli (I kd lk 122), ehk XXXXOÜ-lt 11.03.2009.a ostetud 10 seadet, mida hagejale II 31.12.2010.a edasi ei võõrandatud, kaotati 4 seadme müügitehingu tulemusel hageja I raamatupidamisest. Pärast 31.12.2010.a tehingut oleks hageja I omandis pidanud olema järgmised 11.03.2009.a Greenwaylt ostetud seadmed: kalibreerimispink lailihv KKK-M 1050, termokiletusliin Technomaster, hüdrauliline press TPK-6000, ristlõikesüsteem PAUL CNC 11 MKL, sõrmjätkuliin ULTRA, kuid neid ei olnud.
25.Pärast 23.10.2012.a ja 03.10.2013.a liisingulepingust tulenevate kohustuse täitmist pidi hageja I omandisse jääma järgmised seadmed: termokiletusliin Technomaster, hüdrauliline press TPK-6000, ristlõikesüsteem PAUL CNC 11 MKL, sõrmjätkuliin ULTRA, kahepoolne saag Spanevello, kahepoolne saag Spanevello, teritusautomaat Cit Meccanica, Hector 600, kilbi press Orma LS.L.R.CA53/13, saepurupunkri tolmuärastus Radiare, rullkonveierid, elektriline kahveltõstuk STILL, mootorteleskooptõstuk JSB, höövel GRAMA UK 8 SP. Kuna eeltoodud seadmeid kasutas hageja II, siis pidid seadmed olema hageja II valduses.
2-14-18576
26.Hageja I leiab, et kostja I väited, et hageja I nimetatud seadmeid omandanud ei ole, on alusetud. Kostja I on ise 11.03.2009.a lepingu hageja I nimel sõlminud, mistõttu jääb arusaamatuks, miks kostja I seadmete omandamist hageja poolt kahtluse alla seab.
27.Kostja I väited, et seadmete omandiõiguse „tõstmisel“ emaettevõttest tütarühingusse ei saa rääkida kahju tekkimisest on ebaõige ning põhjendamata. Hageja I ja hageja II ei ole samad ettevõtted ning jääb arusaamatuks millisele õiguslikule alusele kostja I tugineb, väites, et ühest ühingust teise vara „tõstmine“ ei saa tekitada kahju ettevõttele, kui tegu on samasse kontserni kuuluvate ettevõtetega. Käesoleval juhul ei ole tegu emaettevõttest seadmete „tõstmisega“ tütarühingusse. Käesoleval juhul müüs kostja II ettevõte ITI seadmed Nordea kaudu hagejale II, kes tasus seadmete eest Nordeale (kaudselt ITI-le). XXXX ning XXXXi tütarühing GW on mõlemad tasunud seadmete eest kontsernivälistele ettevõtetele, ehk XXXXi kontsern on tasunud seadmete eest kostja I ning kostja II tegevuse tulemusena topelt. Tegemist ei ole kostja I poolt kirjeldatud olukorraga, kus emaühing tõstab tütarühingusse vara.
28.Hageja I leiab, et kostja I väiteid, et hageja I ei ole tõendanud, et seadmed on võõrandantud, siis on ühest küljest tõsi, sest puuduvad lepingud või muud dokumendid, millest nähtuks, kuidas seadmed on hageja I omandist välja liikusid. Hageja I on tõendanud, et kostja I oli juhatuse liige kui hageja I ostis XXXXOÜ-lt seadmed, mis müüdi ITI poolt 23.09.2009.a Nordeale ja Nordea liisis seadmed välja hagejale II (ITI ja hageja II juhatuses oli kostja II), seejuures käendas lepingujärgseid ITI kohustusi hageja I ning, et kostja I kandis seadmed hageja I raamatupidamises nulli. Järelikult korraldas tema ka selle raamatupidamise kande aluseks olevad tegevused. Vastupidise tõendamise koormis lasub kostjal I. Tegemist on korduva mustriga, millise skeemiga analoogset rakendati kostja I poolt ka XXXX tehase hageja I omandist võõrandamisel. Kuivõrd kostja I oli tehingute ajal hageja I juhatuse liige, kannab kostja I tehingute eest ka vastutust.
29.Hageja I leiab, et ei ole õiged kostja I väited, milliste kohaselt ei ole hageja I tõendanud tekkinud kahju ulatust. XXXX on tekkinud kahju vastuhüvedeta võõrandatud seadmete turuhinnas. Seadmete maksumus on välja toodud 23.09.2009.a ITI ja AS Nordea Finance Estonia vahel sõlmitud liisingulepingus, kus on seadmete turuhind iga üksiku seadme kohta selgelt välja toodud -5 seadet kokku 205 143,5 eurot.
30.Hageja I leiab, et on täiesti alusetu kostja I väide, mille kohaselt ei ole hagejale I kahju tekkinud põhjusel, et niivõrd ulatuslikku kahju ei oleks kostja I suutnud XXXX nõukogu ja ainuaktsionäri ees varjata. Kostjal I oli XXXX nõukogu ning ainuaktsionäri täielik usaldus ning hagejale I kostja I poolt tekitatud kahju avastati hageja I uue juhtkonna poolt. Et kostja I suutis nõukogu ees hagejale I tekitatud kahju varjata, kinnitab fakti, et kostja I tegutses organiseeritult ning läbimõeldult.
31.Hageja I on seisukohal, et kostja I korraldas 5 puidutöötlemisseadme väljaviimise hageja I varast selliselt, et hageja I ei saanud seadmete väärtusele vastavat hüve. Kostja I tegi võimalikuks seadmete väljumise hageja I omandist ilma, et selle eest oleks tasutud hagejale I seadmete väärtusele vastavat ostuhinda rahas või antud üle muu seadme väärtusele vastav varaline hüve. Sellisel viisil toimides ei ole kostja I käitunud hageja I suhtes nõutava korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja I ei ole järginud hageja I varalisi huve, vaid on vastupidiselt temalt oodatavale käitumisele neid kahjustanud. Juriidilise isiku juhatuse liikme poolt vara tasuta või alla selle turuväärtuse võõrandamine on hoolsuskohustuse oluline rikkumine. Puidutöötlemisseadmete võõrandamiseks puudus kostjal I hageja I nõukogu nõusolek, kuigi tegemist oli igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehinguga. Äriühingu vara tasuta äraandmisel ei ole kohaselt täidetud ka juhatuse liikme lojaalsuskohustust juhinduvalt ÄS-st ja
2-14-18576 TsÜS-st. Kui kostja I ei oleks tal lasuvaid aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning käitunud juhatuse liikmelt nõutava hoolsuse ja lojaalsusega, ei oleks hagejale I kahju tekkinud. Seega on olemas otsene põhjuslik seos hagejale I tekkinud kahju ning kostja I tegevuse vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kostja I on tekitanud oma tegevusega hagejale I varalist kahju summas 205 143,5 eurot (3 209 800 krooni), mille hageja I palub kostjalt I välja mõista. Kostja I XXXX vastuväited
32.Kostja I hagi ei tunnista ja vaidleb täies ulatuses vastu, palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda ja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja I pole hageja I juhatuse liikmena rikkunud mistahes juhatuse liikme kohustusi. Kostja I on seisukohal, et hagi on paljasõnaline ja pahauskne, kuivõrd see tugineb tegelikkusele mittevastavatel asjaoludel. Kostja I leiab, et hageja I põhiväited on ebamäärased ning läbi menetluse olnud pidevas muutumises, vaatamata asjaolule, et kohtule pole esitatud hagi muutmise avaldust ning kohus pole kohtuistungi protokollist nähtuvalt hagi aluse muutmisega nõustunud. Täitmata on Riigikohtu kohtulahendi nr 3-2-1-20-14 p-s 20 nimetatud ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi; aktsiaseltsile on tekkinud või tekib varaline kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ja juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kostja I selgitab seoses mobiilse XXXX tehasega:
33.Kostja I on seisukohal, et hageja I ei ole tõendanud, et tema omandisse ja valdusesse kuulus XXXXseade. Kohtule esitatud AS-i XXXXning AS-i XXXXvahel 04.06.2008 sõlmitud koostöölepingu lisakokkuleppest (I kd lk 64) nähtuvalt pole hageja kunagi XXXXseadme omanikuks saanud ning see on õiguslikult võimatu. AS-il XXXXpuudus kolmandale isikule OÜ-le XXXX omandiõiguse alusel kuuluva mobiilse XXXX seadme käsutamise õigus, mistõttu pole väidetava mobiilse XXXX iisliseadme omandiõigus saanud 04.06.2008 koostöölepingu alusel AS-ile XXXXüle minna. Tõendamata on AS-i XXXXpoolt mistahes XXXXseadme valduse üleandmine AS-ile XXXXning sealt üleandmine hagejale I. Järelikult pole saanud XXXXseadme omandiõigus üle minna ka hagejale I viimase ühinemisel AS-iga XXXX. Selliselt pole hageja I mistahes XXXXseadme omanikuks kunagi saanudki ning hagis esitatud väited kostja I poolt XXXXseadme omandiõiguse ITI-le kinkimise kohta on täielikult ainetud. Hagi rajaneb TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalistel oletustel.
34.Hageja I väide, et koostöölepingu sõlmimise valmistas ette kostja I, on vastuolus kohtule esitatud tõenditega. 04.06.2008 koostöölepingu on AS-i XXXXnimel allkirjastanud juhatuse liige XXXX, kes on tunnistajana kohtule selgitanud (VII kd lk 125-126), et sõlmis tehingu AS-i XXXXnõukogu korraldusel ja lepingu sõlmimise juures olid AS XXXX„omanik“ XXXX ja AS XXXX„omanik“ XXXXning XXXXe ei ole keegi sundinud tehingut alla kirjutama. AS-i XXXXB-kaardilt (I kd lk 31-37) nähtuvalt oli kostja I 04.06.2008 koostöölepingu sõlmimise ajal AS XXXXnõukogu üks liige 6 liikmest: Andres XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX. Hageja I väited, et kostja I juhtis AS-i XXXX, pole tõsiselt võetavad ning on vastuolus ÄS §-ga 316, § 317 lg 1 ja § 322 lg 1. Nõukogu on kollegiaalne organ, mistõttu kostja I üksiku nõukogu liikmena (üks liige kuuest) ei saanud mistahes viisil juhtida AS-i XXXXega XXXXi kontserni. Kostja I oli AS XXXXnõukogu liige, mistõttu kostja I ei ole soetanud ega saanudki
2-14-18576 soetada AS-ile XXXXXXXXtehast ega vastutada XXXXtehase soetamisega seonduvate asjaolude eest.
35.Asjaolu, et väidetava XXXXseadme valdus võidi üle anda, mida hageja I väidete kohaselt kinnitab 30.07.2008 üleandmise-vastuvõtmise akt (V kd lk 139), ei oma asja lahendamisel vähimatki õiguslikku tähendust, kuna võõra asja valdamine ei tekita omandiõigust asjale. 04.06.2008 koostöölepingu alusel pole AS XXXXandnud mistahes XXXXseadme valdust üle AS-ile XXXX, mida kinnitab tunnistaja XXXX, kes kostjale esitatud vastuses järelepärimisele vastas, et ta ei ole mistahes üleandmise-vastuvõtmise aktidele alla kirjutanud (VIII kd lk 127). Tõendid AS-i XXXXpoolt XXXXseadme valduse vastuvõtmise kohta AS-ilt XXXXon vastuolulised ning tõenditena ebausaldusväärsed, mistõttu tuleb need TsMS § 238 lg 5 alusel jätta asja lahendamisel arvestamata. Tunnistaja XXXXütlustest nähtuvalt pole XXXXseade kunagi hageja valdusse jõudnudki, vaid AS XXXXtoimetas selle otse Saksamaale ja sealt tagasi Eestisse AS XXXXettevõtte asukohta XXXX(VII kd lk 149).
36.Kuna XXXX oli AS-i XXXXainus juhatuse liige, siis saab XXXXseadme valduse üleandmise küsimuses lähtuda vaid tema poolt kirjalikult kinnitatust ning kohtuistungil antud ütlustest, keegi teine ei saanud tema eest XXXXseadet hagejale I üle anda. XXXX selgitas kostjale I, et seoses AS-i XXXXühinemisega 2009. a hagejaga I, ei ole ta andnud AS-i XXXXnimel hagejale I üle mobiilset XXXX tehase omandit ega valdust. XXXXkirjaliku kinnitusega ja tunnistajana antud ütlustega, kinnitab, et ta ei ole mistahes XXXXseadme üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastanud ning ta pole XXXXseadet kunagi oma silmaga näinud (III kd lk 170, VIII kd lk 127). Kohtule pole esitatud konkreetset XXXXseadme üleandmise-vastuvõtmise akti ehk dokumenti, mille kohaselt kostja I hageja I seadusliku esindajana võtab AS-ilt XXXXüle väidetava XXXXseadme omandi ja valduse. Järelikult pole hageja I tõendanud asjaolu, et hageja I oleks kunagi enda valdusse mingi XXXXseadme saanud AÕS § 92 lg 1 alusel.
37.Hageja I väide, et kostja I oli avaldanud AS XXXXnõukogu liikmele XXXX, et AS XXXXannab AS-ile XXXXnõude vastu 45 miljonit krooni maksva XXXXtehase, on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnaline. 04.06.2008 koostöölepingust nähtub, et väidetava XXXXtehase hinnaks on pooled kokku leppinud üksnes 15 000 000 krooni. Kostja I on seisukohal, et hageja I nõukogu esimees XXXX korraldas väidetava XXXXseadme Pärnust äraviimise ja AS-i XXXXvara hulka „ümberkantimise“, mis nähtub ka AS XXXXpankrotimenetluses Tartu Maakohtu 05.08.2013 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-12-5746 (III kd lk 172-181), mille leheküljel 5 (III kd lk 176) nähtuvalt on XXXX isiklikult kohtule AS-i XXXXesindajana selgitanud, et ostsime XXXXseadme Pärnus asuvalt firmalt ASilt XXXXära ning korraldasime Saksamaal ümberehitamise ja seejärel AS-i XXXXpoolt soetamise. Tunnistaja XXXXon väljendanud, et XXXXseadme äriprojekt oli XXXXäriidee, kes oli AS XXXXjuhatuse liige ning AS-i XXXX nõukogu esimees ja kes andis XXXXasjakohaseid juhtnööre (VIII kd lk 150).
38.Raamatupidamisdokumendid ei tõenda väidetava XXXXseadme valduse üleandmist AS-ist XXXXega ka mitte mistahes XXXXseadme olemasolu, selle omadusi, komplektsust ega ka mitte väärtust. Asjaosaliste ebaõige ettekujutus omandisuhetest ja õiguslikust olukorrast ei tekita AS-ile XXXXega tema õigusjärglasele AS-ile XXXX omandiõigust XXXXseadmele, kuna see kuulus OÜ-le XXXX, mida on nii AS XXXXkui ka AS XXXX04.06.2008 koostöölepingu lisakokkuleppes kinnitanud. Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, et AS XXXXvõttis raamatupidamises XXXXseadme arvele ja 31.12.2008 vähendati XXXXseadme raamatupidamislikku väärtust 10 miljoni krooni
2-14-18576 võrra. AS XXXXjuhatuse liige oli XXXX. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisena ei sa käsitleda 15.01.2011 otsust XXXXseadme utiliseerimisest.
39.XXXX ütlused muudab täielikult ebausaldusväärseks asjaolu, et kui 04.06.2008 koostöölepingu lisakokkuleppes (I kd lk 64) kinnitab XXXXAS XXXXjuhatuse liikmena oma allkirjaga, et XXXXseade on OÜ XXXX omandis, siis kohtule tunnistajana andis ütlusi, et AS XXXXomandas 2007. aastal OÜ-lt XXXX seadme, kuid ei osanud öelda XXXXseadme maksumust olles ise ainus juhatuse liige ja XXXXseade ainus vara. Selliselt on XXXXütlused täielikult vastuolus tema poolt kirjalikult 04.06.2008 koostöölepingus kinnitatuga, mille kohaselt on XXXXseade veel 04.06.2008 OÜ XXXX omandis. Seejuures on nii XXXXkui ka XXXX kinnitanud kohtule, et tehingu valmistasid ette õigusnõustajad, mistõttu 04.06.2008 koostöölepingu sõlmimise ajal pidi olema XXXXseadme omandiõiguse kuuluvus õigusnõustajate poolt kontrollitud ning 04.06.2008 koostöölepingusse on õigesti märgitud, et OÜ XXXX on seadme omanik. Kuna tunnistaja XXXXütlused on vastuolulised ning ilmselt ebausaldusväärsed, siis tuleb need asja lahendamisel jätta TsMS § 238 lg 5 alusel kõrvale.
40.Hageja I pole suutnud selgitada, kuidas ITI poolt OÜ-le XXXX omandiõiguse alusel kuuluva XXXXseadme võõrandamine 23.02.2010 MDV-le põhjustab hagejale I kahju ja kuidas kostja I sellega seotud oli. Ei ole teada, kas ITI võõrandas 23.02.2010 XXXXsama XXXXtehase, milline AS-ile XXXX04.06.2008 koostöölepingu alusel lubati üle anda, kuid mida käsutusõiguse puudumise tõttu ei saanud üle anda ning mis oli ja jäi OÜ XXXX omandisse. Asjaolust, et ITI võõrandab MDV-le OÜ-le XXXX omandiõiguse alusel kuuluva XXXXseadme, ei tekita hagejale I mistahes kahju. Hagejal I ei olnud XXXXseadme otsest valdust, kuna nii XXXX(VIII kd lk 127) kui ka XXXXütluste kohaselt asus väidetav XXXXseade väidetavalt AS-i XXXXterritooriumil.
41.Kostja I pole rikkunud mistahes juhatuse liikme kohustusi, kuna ta pole väidetavat XXXXseadet ITI-le tasuta võõrandanud (kinkinud). Hageja I pole kohtule esitanud võõrandamislepingut (kinkelepingut). Hageja I pole tõendanud võõrandamislepingu sõlmimist kostja poolt ega ka mitte võõrandamislepingu eset ja tingimusi, sõlmimise aega ja muid asjaolusid. Hageja I pole tõendanud ka kostja I poolt XXXXseadme omandi ja valduse üleandmist ITI-le, kuigi hagi aluses seda väidetakse. Äriühingu juhatuse liige ehk kostja I saab vastutada vaid enda käitumise eest ehk kostjale saab olla etteheidetav vaid kostja I enda poolt võõrandamislepingu sõlmimine. Kostja I ei saa vastutada kolmandate isikute tegevuse eest.
42.Kohtule pole esitatud tõendeid, mille põhjal võiks väita, et erinevate tehingute ja toimingute tulemusena (mida kostja I pole teinud) oleks kostja I saanud mingit varalist kasu. Kostja I selgitab seoses liimpuidu tootmisseadmetega:
43.Tõendamata on kostja I kui AS XXXX endise juhatuse liikme kohustuste rikkumine, selle toimepanemise aeg, koht ja viis seoses liimpuidu tootmisseadmetega. Hageja ise on tunnistanud, et tal puuduvad mistahes tõendid kostja poolt väidetava vara suhtes tasuta võõrandamistehingute (kinkelepingute) sõlmimise kohta.
44.Tõendamata on asjaolu, et OÜ XXXXoleks mingeid seadmeid hagejale I üle andnud. Asjaolu, et 11.03.2009 põhivara müügilepingu p 2.1 kohaselt kohustus OÜ XXXXpõhivara seadmete valduse üle andma, ei tõenda asjaolu, et seda tehtud oleks. Seega pole hageja I esitanud tõendeid selle kohta, et hageja I sai 9 põhivara seadme omanikuks.
45.TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnaline hageja I väide, et AS XXXX on täitnud OÜ-lt XXXXülevõetud liisingulepingud ning on seeläbi saanud täiendavalt 5 seadme omanikuks.
2-14-18576 Tõendamata liisingulepingute sisu, mistõttu pole teada, kas ülevõetud lepingud on sõlmitud kasutusrendi või kapitalirendilepingu tingimustel, mistõttu pole ka teada, kas seadmete omandiõigus on liisingulepingute järgi üldse hagejale I üle läinud.
46.Hageja I esitatud AS-i XXXX pearaamatust väljatrükk ei tõenda käesolevas vaidluses mitte ühtegi asjaolu. Ei ole nähtav dokumendi päritolu ja seotus AS-i XXXX raamatupidamisega, igal ajahetkel on võimalik arvutiprogrammis mistahes andmeid muuta, Tegemist on sisuliselt hageja I paljasõnalise ning oletusliku nägemusega asjaoludest ehk sisuliselt hageja I kirjaliku seletusega. II hagi XXXXOÜ hagi XXXXvastu kahju hüvitamiseks Hageja II nõue
47.Hageja II palub kostjalt II välja mõista tekitatud kahju summas 178 886,62 eurot ja põhivõlalt arvutatavad viivised VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 ning § 113 alusel seadusjärgses määras (arvutatud alates hagiavalduse esitamise hetkest) kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja tugineb ÄS § 187 lg 1,2, § 315 lg 1,2, TsÜS § 35 sätetele. Hageja II selgitab
49.Pärast 23.10.2012.a ja 03.10.2013.a liisingulepingust tulenevate kohustuse täitmist pidi hageja II omandis olema järgmised seadmed: kuumliimipress koos automaatladujaga; etteande transportöör; kuumpress AT-INNOVA AL-2500; nelikanthöövel GRAMA UK SP; kahepoolne tapipink Spanevello; nelikanthöövel Weinig Hudromat 20R; teritusautomaat Weinig Hudromat R960; kalibreerimispingi KKK-M 1050. Samuti jäid hageja II kasutusse hagjale I kuuluvad seadmed: termokiletusliin Technomaster, hüdrauliline press TPK-6000, ristlõikesüsteem PAUL CNC 11 MKL, sõrmjätkuliin ULTRA, kahepoolne saag Spanevello, kahepoolne saag Spanevello, teritusautomaat Cit Meccanica, Hector 600, kilbi press Orma LS.L.R.CA53/13, saepurupunkri tolmuärastus Radiare, rullkonveierid, elektriline kahveltõstuk STILL, mootorteleskooptõstuk JSB, höövel GRAMA UK 8 SP.
2-14-18576
50.Tehase üleandmisel AS-ile XXXX selgus, et puudusid järgmised seadmed (I kd lk 136): nelikanthöövel GRAMA UK SP (31.12.2010.a arvel kajastatud hind 625 000 krooni), kuumpress AT-INNOVA AL-2500 (31.12.2010.a arvel kajastatud hind 347 939 krooni), kuumliimipress koos automaatladujaga (31.12.2010.a arvel kajastatud hind 600 000 krooni), etteande transportöör (31.12.2010.a arvel kajastatud hind 247 457,55 krooni), kahepoolne tapipink Spanevello (23.09.2009.a müügilepingu järgne maksumus 120 000 krooni), teritusautomaat Weinig Hudromat R960 (23.09.2009.a müügilepingu järgne maksumus 350 000 krooni), kalibreerimispink lailihv KKK-M 1050 (23.09.2009.a müügilepingu järgne maksumus 95 000 krooni), hüdrauliline press TPK-6000 (23.09.2009.a müügilepingu maksumus 690 000 krooni), pneumaatiline käsilihvija (maksumus 994,34 eurot), pöördterafreesi komplekt (maksumus 1 533,88 eurot). Eelnimetatud seadmed kadusid kostja II juhtimise all. Kostja II ei ole juhatuse liikmena seadmete kadumise kohta teinud ei politseile ega hagejale II turvateenust osutanud ettevõttele mitte ühetegi avaldust. Hageja II järeldab, et seadmete kadumise on korraldanud kostja II isiklikult. Kostja II juhatuse liikmena ei taganud hageja II valduses oleva vara säilimist ning on teinud võimalikuks selle väljamineku hageja II valdusest.
51.Kostja II väidetu ei ole õige, nagu oleks kostja II poolt kohtule esitatud dokumendist nähtuvalt antud hageja II poolt OÜ-le XXXXüle rohkem seadmeid, kui hagiavalduses mainitud. Kohtule esitatud dokumendist nähtuvalt andis hageja II OÜ-le XXXXüle 16 seadet ja hageja II poolt kohtule esitatud tabelis on seevastu 25 seadet, mis hageja II andis üle OÜ-le XXXX.
52.Hageja II leiab, et asjaolu, et kostjaga II koos olid hageja II juhatuses teised isikud, ei tähenda, et kostja II ei vastutaks hagejale II juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Ebaõiged on kostja II väited, et ta oli juhatuses vaid formaalselt. Kostja II oli hageja II juhatuses 6 aastat ning juhtis hageja II igapäevast majandustegevust, kostja II vastutus juhatuse liikmena ei olnud piiratud konkreetse valdkonnaga. Kostja II tegeles kogu tehase tööks vajalike seadmete hanke ning müügiga, mida kinnitab fakt, et kostja II on sõlminud 23.09.2009.a tehingu ning 31.12.2010.a tehingu, millistega kadunud seadmed GW-sse osteti.
53.Hageja II on seisukohal, et kostja II on oma tegevusega rikkunud temale nii ÄS ja TsÜS tulenevat äriühingu juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning on tekitanud oma tegevusega hagejale II varalist kahju. Kui kostja II ei oleks tal lasuvaid aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning käitunud juhatuse liikmelt nõutava hoolsuse ja lojaalsusega, ei oleks hagejale II kahju tekkinud. Seega on olemas otsene põhjuslik seos tekkinud kahju ning kostja II tegevuse vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kostja II on puidutöötlemisseadmete hageja II valdusest kaotamisega tekitanud hagejale II kahju summas 178 886,62 eurot.
54.Hagejad rõhutavad, et nii kostja I kui kostja II pidid tehingute ja toimingute tegemisel olema kõikidest nendega seotud asjaoludest teadlikud –kostja I oli tehingute tegemise ajal hageja I juhatuse liige ning kostja II oli tehingute tegemise ajal ITI ainuosanik ning juhatuse liige ja hageja II juhatuse liige. Kostja II XXXXvastuväited
55.Kostja II vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja leiab, et see on alusetu, põhjendamatu ning põhineb ebaõigetel väidetel. Hageja II väited on tõendamata. Kostja II palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja II kanda. Kostja II selgitab:
2-14-18576
56.Kostja II oli hageja II juhatuse liige 03.03.2005- 04.05.2005 ja 02.11.2007- 27.09.2013 ja ta ei olnud kordagi hageja II juhatuse liikmeks ainuisikuliselt. Lisaks temale olid Hageja II juhatuse liikmeteks 03.03.2005-02.11.2007 XXXX, 02.11.2007-17.08.2010 XXXX, 17.08.2010-20.06.2011 XXXX, 20.06.2011-01.03.2013 XXXX.
57.Kostja II ülesandeks ei olnud hageja II igapäevane juhtimine ega majandustegevuse korraldamine. Kostja II ülesandeks oli tagada hageja II finantseerimine. Kostja II ei töötanud hageja II asukohas kohapeal. Kostja II põhitöökohaks oli AS XXXX (pankrotis). Hageja II igapäevast majandustegevust ja juhtimist korraldasid teised samaaegselt juhatuse liikmeks olnud isikud. Igapäevast majandustegevust korraldavad juhatuse liikmed vastutasid hageja II tehases toimuva tootmise ning kõige sellega kaasneva eest. Kostja II ei sekkunud igapäeva majandustegevusse, tal ei olnud hageja II juhatuse liikmena konkreetseid kohustusi ning ta ei saanud ka juhatuse liikmeks olemise eest tasu. Tema ülesandeks 2005. a oli läbirääkimine pankadega ning finantseeringute tagamine Põltsamaal asuva tehase töös hoidmiseks ja 2013. a ülesandeks oli hageja II Põltsamaal asuva tehase ning selle territooriumi müümine ning müügiprotsessi konsulteerimine. Kostja II ei tegelenud igapäevaselt hageja II seadmete ostu ja müügiga milleks puudub hariduselt vajalik pädevus. Eeltoodut kinnitasid kostja II vande all ja tunnistajad XXXX, XXXX ja XXXX oma ütlustega.
58.Kuna kostja II oli hageja II juhatuse liige formaalselt ning hageja II igapäevase juhtimisega tegelesid teised juhatuse liikmed, siis ei saa mõistlikult eeldada, et kostja II pidas arvestust iga viimse tööriista üle. Kostja II ei olnud isikuks, kes vastutas hageja II seadmete eest. Kostja II ei puutunud seadmetega füüsiliselt kokku. Nimetatud asjaolu on kinnitanud kostja II vande all ja tunnistajad XXXX, XXXX ja XXXX. Kostja II leiab, et ei ole kohane hageja II etteheide, mille kohaselt kostja II on jätnud esitamata kuriteoteate politseile või märgukirja turvafirmale. Hageja II poolt etteheidetav kuriteoteate esitamata jätmine ei ole kostja II süüliseks teoks, mis on põhjuslikus seoses tekkinud väidetava kahjuga.
59.Hageja II ei ole konkreetselt näidanud millal, kus ja kuidas on väidetav seadmete kadumine toimunud ja milline seos on kostjaga II. Seadmed asusid valvataval territooriumil. Hageja II on tootmisseadmete kadumise tõendamiseks esitanud ainult ühe nimekirja. Hageja II poolt esitatud müüdud varade nimekiri (I kd lk 136) ei ole täielik ning nimekirjast on teatud seadmed puudu. XXXXOÜ-le üle antud seadmete arv oli suurem, kui hageja II poolt näidatud. Kuivõrd kuumliimipress koos automaatladujaga, etteande transportöör, pneumaatiline käsilihvija ja pöördterafreesi komplekt ei ole täpsustatud nimetustega, siis võib eeldada, et antud seadmed anti üle XXXXOÜ-le. Seadmete üleandmis-vastuvõtmis aktis on mitmeid seadmeid, mille nimetused on täpsustamata, muuhulgas käsitööriistade ja etteande seadmete nimetused (III kd lk 131-135). Kuivõrd hageja II poolt esitatud nimekiri on ebatäpne ning sisaldab muuhulgas seadmeid, mille päritolu, tootja ja täpne nimetus on teadmata, siis kostja II hinnangul annab antud asjaolu piisavalt põhjust kahelda seadmete väidetava kadumise tõendatuses. Kostja II ei ole andnud korraldust seadmete äraviimiseks hageja II territooriumilt. Kuna hageja ei ole tõendanud millal ja kuidas seadmed kadusid, siis ei ole võimalik kahju suurust tuvastada kahju tekkimise seisuga. Kostja II leiab, et hageja II valdusest ei ole seadmed kadunud ning hagejale II ei ole tekkinud ka varalist kahju.
60.Kostja II ei ole rikkunud äriühingu juhatuse liikme hoolsus- ega lojaalsuskohustust. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-20-14 p-s 11 asunud seisukohale, et juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude eelduseks on juhatuse liikme kohustuse rikkumine, äriühingule varalise kahju tekkimine, rikkumise ja kahju vahelise põhjusliku seose olemasolu ning juhatuse liikme vastutus oma kohustuste rikkumise eest, sest ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Hageja II ei ole käesoleval juhul tõendanud, milles seisneb kostja II juhatuse
2-14-18576 liikme kohustuste rikkumine, põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel ning kostja II korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimata jätmine. Riigikohtu otsuses 3-2-1-75-02 on märgitud, et hageja peab tõendama juhtimisviga. Hageja II on märkinud väidetava kahju tekkimise hageja II varale, kuid ei ole selgitanud milline on kostja II õigusvastane tegu ning põhjuslik seos õigusvastase teo ning väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostjale II jääb ebaselgeks, millist õigusvastast tegu talle ette heidetakse.
61.Kostja II selgitab, et ta keeldus 05.05.2015 kohtuistungil ütluste andmisest seoses ITI ja XXXX seadmete võõrandamisega seotud episoodides, kuna nimetatu alusel on prokuratuur algatanud kriminaalasja, esitanud kahtlustuse ja kehtestanud ärikeelu. Kohtu seisukoht ja põhjendused
62.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
63.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kostja I, kostja II vande all, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi I ja hagi II ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
64.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
65.TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
66.Kohus juhindub antud asja lahendamisel ÄS § 187 lg 1 ja ÄS § 315 lg 1, mille kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Samade §-de lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule/aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 127 lg 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel hagide rahuldamise eelduseks on see, et kostjad on kohustust rikkunud, hagejatel on tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostjate käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
Hagi I AS-i XXXX hagi XXXXvastu kahju hüvitamiseks
2-14-18576
67.Esmalt peab kohus vajalikuks analüüsida äriregistri teabesüsteemis olevate andmete põhjal AS XXXX (hageja I) seotust teiste äriühingute ja füüsiliste isikutega. Hageja I ainuaktsionär vaidlusalusel perioodil oli XXXX OÜ (I kd lk 28), kelle ainuosanikuks XXXX (III kd lk 165-168). Alates 11.01.2014 on hageja I ainuaktsionäriks XXXX OÜ (kood XXXX esmakanne 18.11.2013), kelle ainuosanikuks XXXX OÜ, kelle ainuosanikuks XXXX. Seega võib lõppastmes läbi mitmete äriühingute pidada hageja I omanikuks XXXXi. Hageja I juhatuse liige oli kostja I perioodil 30.10.2007-20.02.2012, nõukogu esimees oli XXXX perioodil 26.02.1999-09.08.2012 ja alates 09.08.2012 nõukogu liige ja vaidlusalusel perioodil olid nõukogu liikmed XXXX(al 13.09.2007 kuni käesoleva ajani), XXXX(al 22.10.2002 kuni 20.01.2014). Vastavalt hageja I majandusaasta 2009-2011 aruannete kohaselt said nõukogu liikmed tasu (III kd lk 184, IV kd lk 10, 34).
68.Pooled on märkinud, et hageja I on kontsern. Eeltoodut tõendab ka hageja I 2009-2012 majandusaasta aruanded, milles nähtub, et hageja I on emaettevõte, kellel on mitmeid tütarettevõtteid, sealhulgas XXXXOÜ (hageja II) (III kd lk 182-200, IV kd lk 1-75). 2009.aasta majandusaasta aruandest nähtub, et 2009. aastal kontsernistruktuuri lihtsustamise eesmärgil liitis hageja I endaga AS-i XXXXja omandas XXXX OÜ-lt (ainuosanik XXXX) Sadamahalduse OÜ (eelnev ainuosanik OÜ XXXX, kelle ainuosanik XXXX) ning XXXXOÜ (VI kd lk 210,211). Hageja I kui emaettevõtja pangakonto vaidlusalusel perioodil Swedbangas ja SEB Pangas kuulus kontsernikonto koosseisu järgmised äriühingud: AS XXXX, AS XXXX , AS XXXX. Eelnevalt AS-ga XXXXühines 25.07.2008 AS XXXX, kellega eelnevalt ühines 25.07.2008 XXXX AS. Kontsernil ja sinna kuuluvatel mitmetel ettevõtetel oli üks ja sama isik raamatupidajaks. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et kontserni kuuluvate ettevõtete raamatupidamises toimuva üle oli ülevaade kostjal I (VI kd lk 200-209). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja I on kontsernistruktuuriga äriühing, kelle koosseisu vaidlusalusel perioodil kuulus u 11 tütarettevõtet. Kontserni siseselt toimus pidev aktsiate, osaluse müük-ost, ühinemine jne, mistõttu pidevalt muutus äriühingute omanik, kuid enamus aktsionäre ja osanikke on eelnevalt seotud kontserniga. Äriregistrist nähtuvalt on enamjaolt samad füüsilised isikud juhatuse liikmeteks ja/või nõukogu liikmeks. Vaidlusalusel perioodil oli sama isikute ring st juhatuse liikmeks/või nõukogu liikmeks ka AS-is XXXX , mis nüüdseks on pankrotis. Hageja I nõue 2 miljonit eurot seoses mobiilse XXXX tehasega
69.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et 04.06.2008 sõlmisid AS XXXX, XXXX AS, OÜ XXXXja AS XXXXkoostöölepingu (I kd lk 58-64). Lepingu punkt 2.3.5 kohaselt pidi AS XXXXtasuma XXXXale Sadamateenistus vastu omandatava 50 000 000 krooni väärtuselise nõude eest vastavalt lisakokkuleppele (I kd lk 61, 63). Lepingu lisakokkulepped sõlmiti samal päeval, mille ühe lisakokkuleppe kohaselt tasus AS XXXX50 miljoni krooni suuruse nõude eest AS-le XXXX20 miljonit krooni järgmiselt: 5 miljonit krooni rahas ning OÜ XXXX omandis oleva mobiilse tootmise tehase koos kõikide seadmete, lubade, õiguste jmt, mis on vajalik XXXX tootmiseks ja ladustamiseks hinnaga 15 miljonit krooni (I kd lk 64). AS-i XXXXnimel allkirjastas koostöölepingu juhatuse liige XXXX. XXXX AS, OÜ XXXXja AS XXXXnimel allkirjastas juhatuse liige XXXX. Hageja I ja AS XXXXühinesid 07.05.2009.a sõlmitud ühinemislepingu alusel (IV kd lk 134-140). Ühinemiskanne on äriregistris tehtud 28.12.2009.a. 23.02.2010 müüs XXXXOÜ (edaspidi ITI, juhatuse liige XXXX) XXXX tehase XXXX (IV kd lk 143-160, tõlge VII kd lk 63-80, IX kd lk 34-45, tõlge IX kd lk 61-84). 23.02.2010.a müügilepinguga AS XXXX(seaduslikud esindajad XXXX, XXXX) ostis XXXX-lt XXXX tootmise tehase (I kd lk 67-90, tõlge lk 91-114).
2-14-18576
70.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kas ta tegutses kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsuse ja lojaalsusega ja kas kostja I on hagejale I põhjustanud kahju või mitte.
71.Hageja I leiab, et tema vara vähenes XXXX seadme turuväärtuse võrra – hagejale I tekkis kahju XXXX tehase turuväärtuses seega 2 miljonit eurot. Kostja I pidas lepingu teiste osapooltega läbirääkimisi ning mõtles välja tehingu struktuuri – XXXX allkirjastas tehingu nõukogu liikme st kostja I korraldusel. Kostja I on AS XXXXesindajana 30.07.2008 üleandmisvastuvõtmise aktil allkirjaga kinnitanud XXXX tehase koos seadmetega vastuvõtmise. Hilisemates täpsustustes hageja I leiab, et õigusvastaseks teoks saab pidada seda, et kostja I kui hageja I ainuke juhatuse liige korraldas/tegi võimalikuks (võimaldas tegevuse või tegevusetusega) XXXX tehase väljumise hageja I valdusest ja omandist kolmandale isikule (ITI) selliselt, et hageja I ei saanud tehase eest vastavat vastuhüve. Seega on kostja I rikkunud endal lasunud lojaalsus- ja hoolsuskohustust. XXXX tehase ITI kaudu Saksamaale (Magdeburgile) müümine toimus kostja I teadmisel ja ta oli sellega seotud.
72.Kostja I leiab, et hageja I väide, et AS XXXX, mis ühines 28.12.2009 AS-iga XXXX omandas 04.06.2008 AS-iga XXXX04.06.2008 sõlmitud koostöölepingu alusel mingi tuvastamata spetsifikatsiooni ja omadustega mobiilse XXXXseadme. Kostja I on seisukohal, et tõenditest nähtuvalt pole hageja I kunagi XXXXseadme omanikuks saanud, kusjuures pole isegi mitte tuvastatav XXXXseadme valduse üleandmine AS-ile XXXX ning seejärel hagejale I. Kostja I leiab, et hageja väide, et 04.06.2008 koostöölepingu sõlmimise valmistas ette kostja I, kes juhtis AS-i XXXXon vastuolus kohtule esitatud tõenditega. 04.06.2008 koostöölepingu on AS-i XXXXnimel allkirjastanud juhatuse liige XXXX.
73.Riigikohus on selgitanud kohtulahendi nr 3-2-1-20-14 p-s 20, et ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 315 lg 1, TsÜS § 35); aktsiaseltsile on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 315 lg 2 teine lause). Nimetatust tulenevalt on välistatud juhatuse liikme vastutus, kuni ei ole tõendatud sellise vastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud, s.o kostjate õigusvastane tegu, põhjuslik seos hageja kahju tekkimise ja kostjate käitumise vahel ning kostjate süü. ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus lahendab hagi nende asjaolude põhjal, mis hageja hagi alusena välja toob. Kui hageja nõuab äriühingu juhatuse liikmetelt äriühingule kahjuliku tehingu tulemusel tekkinud kahju hüvitamist, siis peab ta muu hulgas esile tooma, millist juhatuse liikme kohustust on kostja rikkunud.
74.Kohus on tuvastanud, et 04.06.2008 sõlmitud AS XXXX(XXXX, juhatuse liige XXXX), XXXX AS (juhatuse liige XXXX), OÜ XXXX(juhatuse liige XXXX) ja AS XXXX(juhatuse liige XXXX) vahel koostöölepingul ega lisakokkulepetel kostja I allkirja ei ole (I kd lk 58-64). Seega kostja I ei ole olnud lepingu sõlmimisel ühegi osapoole esindajaks. XXXX on tunnistajana kohtule selgitanud (VII kd lk 125-126), et tema sõlmis tehingu AS-i XXXXnõukogu korraldusel, 04.06.2008 koostöölepingu sõlmimise juures viibisid ümber laua mõlema osapoole omanikud XXXX ja XXXX, samuti XXXX, XXXX, XXXXja XXXX.
2-14-18576 Tunnistaja mäletab, et lepingu sõlmimisel osalenutest tehti pilti. Tunnistaja XXXX kinnitab, et teda ei ole keegi sundinud tehingut alla kirjutama ja tal puudus igasugune kahtlus lepingu allkirjastamisel, kuna omanikud olid isiklikult tehingu sõlmimise juures. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes (VIII kd lk 124-131). Tunnistajad XXXX ja XXXX on kinnitanud kohtule, et tehingu valmistasid ette õigusnõustajad. Seega pidi olema õige ja eelnevalt kontrollitud, et lisakokkuleppe punktis 2.1.3 kohaselt anti AS XXXX omandisse OÜ XXXX omandis olev mobiilse XXXX tootmise tehas koos sinna juurde kuuluva kõikide seadmete ja dokumentidega.
75.AS-i XXXXB-kaardilt nähtuvalt oli kostja I 04.06.2008 koostöölepingu sõlmimisel AS XXXXnõukogu liige koos XXXX(XXXX), XXXX, XXXX(XXXX), XXXXja XXXX(I kd lk 31-37). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lisaks kostjale I oli AS XXXXnõukogu liige XXXX teadlik toimuvast tehingust, kuna viibis tehingu sõlmimise juures. Kohus on veendunud, et tehingule oli nõukogu nõusolek ja heakskiit olemas. Juhul kui seda poleks olnud, siis oleks kindlasti teine nõukogu liige XXXX maininud koheselt lepingu sõlmimisel. Lisaks viibisid tehingu sõlmimise juures lõppastmes nn omanikud aktsiate ja osade omanikud läbi äriühingute. Kohus on veendunud, et tehingu keerulise skeemi väljamõtlemine, korraldus ja teostus on kollektiivne tulemus ja see toimus XXXXteadmisel, mille kinnituseks on tema osalemine koostöölepingu sõlmimise juures. Seega hageja väide, et 04.06.2008 tehingu taga oli üksnes ja ainult XXXXa nõukogu liige st kostja I, kes sisuliselt juhtis kogu hageja I kontserni ei ole tõendatud. Hageja I väited, et kostja I juhtis AS-i XXXX, pole tõsiselt võetavad ning on vastuolus ÄS §-ga 316, § 317 lg 1 ja § 322 lg 1. Nõukogu on kollegiaalne organ, mistõttu kostja I üksiku nõukogu liikmena (üks liige kuuest) ei saanud mistahes viisil juhtida AS-i XXXXega XXXXi kontserni. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et XXXX allkirjastas tehingu nõukogu liikme st kostja I korraldusel. Kohus leiab, et juhul kui kostja I pidas lepingu teiste osapooltega läbirääkimisi ning mõtles välja tehingu struktuuri, siis seda ei saa pidada hageja I juhatuse liikme kohustuste või loojalsuse rikkumisena. Kohus leiab, et XXXXkui XXXX kontserni omaniku viibimine koostöölepingu sõlmimise juures on käsitletav üheselt st heakskiit tehingule.
76.Lisaks kinnitab eeltoodut tsiviilasja nr 2-12-5746 istungil XXXXpoolt antud selgitused seoses XXXXseadme omandamisega AS-i XXXXpoolt, mille kohaselt osteti XXXXseadmed Pärnus asuvalt firmalt AS-ilt XXXX, samuti uuriti sakslastelt, kas sellist seadet on võimalik ümber ehitada, et saaks kasutada XXXXs (III kd lk 172-181). Eeltoodud XXXXselgitused tsiviilasjas nr 2-12-5746 annavad alust arvata ja kohus nõustub kostjaga I, et AS XXXX(pankrotis) ostis XXXXjuhtimisel AS-ilt XXXXXXXX tehase, lastes seda Saksamaal ümber ehitada. Eeltoodu väite kinnituseks on 23.02.2010 sõlmitud 2 lepingut, millest ühe lepinguga müüs ITI (juhatuse liige XXXX) XXXX tehase XXXX (IV kd lk 143-160, tõlge VII kd lk 63-80) ja teisega müügilepinguga ostis AS XXXX(esindajad juhatuse liikmed XXXX, XXXX) XXXX-lt XXXX tootmise tehase (I kd lk 67-90, tõlge lk 91-114). Hageja I selgitused, et XXXX ei olnud seotud XXXX tehase müügiga XXXX, ei ole eriti veenvad. Kohus leiab, et XXXX tehase ostmine samal päeval XXXX-lt, kelle emafirmale samal päeval müüdi sama tehas ei ole juhuslik kokkulangevus. Kohus leiab, et tegemist on teadliku kollektiivselt kavandatud tegevusega nn äriplaaniga. Eeltoodud seisukohta toetab eelmärgitud lepingute raames toimunud e-kirja vahetus (sh lepingu projektid) saksapoolse partneri, XXXX, XXXX, XXXXi, XXXX vahel (V kd lk 41-52, tõlge VI kd lk 60-64, V kd 155-202, VI kd 28) ja ITI (esindaja XXXX) poolt AS XXXX vastu nõude loovutamine 10.04.2010 OÜ-le XXXX (esindaja XXXX) (VI kd lk 111-112) ning ITI ja AS XXXXvaheline leping ettevõtte üleandmise kohta (VI kd lk 122-135).
2-14-18576 Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hageja I omanik oli teadlik kavandatavast tehingust, seega oli hageja I kui kontserni poolt heakskiit. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja I oleks üksinda kogu tehingu korraldanud. Kohus ei tuvastanud, et kostja I käitumine oleks käsitletav lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisena.
77.Pooled vaidlevad selle üle kas tegemist on sama XXXXseadmega. Hageja I väidetel on tegemist sama XXXX tehasega, mis XXXX omandas 04.06.2008 koostöölepinguga ja läks hageja I vara koosseisu ühinemisel kaudse omandamisega. Kostja I leiab, et hageja I ei ole saanud XXXX tehast omandada, kuna võõrandamise hetkel ei olnud AS XXXXselle omanik, vaid see oli XXXX omandis.
78.Kohtule esitatud 30.07.2008 üleandmis-vastuvõtmise aktil on kostja I AS XXXXesindajana allkirjaga kinnitanud XXXX tehase koos seadmetega vastuvõtmise AS-lt XXXX, esindaja XXXX (V kd lk 139). Kohtul puudub alus kahelda kostja I allkirja õigsuses. Dokumendis ei ole märgitud millist marki, liiki ja milliste seadmetega tegemist on. Seega ei ole üleandmisevastuvõtmiseakti järgi võimalik määratleda täpselt milline XXXX tehas üle anti. Koostöölepingu lisakokkuleppes puudub samuti XXXX tehase individuaaltunnuste kohta märked. XXXXa poolt hagejale I varade üleandmisel ei ole eraldi märget XXXX tehase individuaaltunnuste kohta. Dokumendid on XXXX tehase osas üldsõnalised. Nähtuvalt AS XXXXja XXXX-lt vahelisest XXXX tootmise tehase 23.02.2010 ostumüügilepingust nr 10106 oli lepingu objektiks XXXX ja glütseriini kompakttootmisjaam CPU 1000, lepingu lisas II (tehnilised spetsifikatsioonid nr 312659-03) kirjeldatud konteinerid, rapsipätsi graanulipunkrid koos lepingu lisas III (tehnilised spetsifikatsioonid nr 07041, redaktsioon 3) kirjeldatud rapsiseemnete katkematu tõimega lõpp-pressimisjaamaga (I kd lk 67-90, tõlge lk 91-114, VI kd lk 33, tõlge 68). XXXX ja glütseriini kompakttootmisjaam lepingujärgne maksumus 2 000 000 eurot. Lepingu ostja poolelt on allkirjastanud XXXX. Kuigi kohtule on esitatud lepingu koopia puudub kohtul alus kahelda allkirjade kirjutamist XXXXpoolt. Seega tegemist on individuaaltunnustega XXXX tehasega. Kohus leiab, et dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada kas on tegemist sama XXXX tehasega, mille hagejale I üle anti XXXXaga ühinemisel ja mille AS XXXXomandas. Tunnistaja XXXXütluste kohaselt anti XXXXale üle XXXX tehas CPU 1000. Ütluse põhjal saab järeldada, et tegemist võib olla ühe ja sama XXXXtehasega. Tunnistaja XXXXsõnul, ostis ta AS-le XXXX XXXX tehase XXXX-lt (OÜ XXXX XXXX), kuid tehase ostuhinda ei mäleta ja ei mäleta millise hinnaga tehas osteti, kuigi tunnistaja oli ostmise ajal mõlema äriühingu juhatuse liige (VII kd lk 186-200, VIII kd lk 1-43). Samas tunnistaja teab, et tehas ja seadmed olid konteinerisse monteeritud ja asus XXXX territooriumil (VIII kd 142-146). Kohus on nõus kostjaga I, et ostuhinna mittemäletamine ei ole veenev eriti kui on tegemist ainukese varaga, mis AS-l XXXX oli. Tunnistaja ütluste kohaselt ta suhtles tehase asjus ainult kostjaga I. Kohus leiab, et eeltoodu osas tunnistaja XXXX ütlus ei ole veenev ja on vastuolus tunnistaja XXXXütlustega osas, et seade anti üle kostjale I. Tunnistaja XXXX, kes olles AS XXXXdirektor 2000-2012 kinnitas oma ütlustega, et võttis vastu XXXX XXXX-lt vaidlusaluse tehase aktiga, mille lisaks seadme dokumendid, aktile kirjutasid alla XXXX ja XXXX üleandjate poolt (VIII kd lk 151). XXXX sai XXXX tehase vastu 50% osaluse XXXXas. Kohus on veendunud, et 50% osaluse saamise pidi otsustama XXXXomanik, seega lõppastmes XXXX, kellega ilmselt oli vajalik eelnevalt ka tingimusi läbi rääkida. Eeltoodud seisukohta toetab asjaolu, et tunnistaja oli koostöölepingu 3 äriühingu seaduslik esindaja. Koostööleping oli sisustatud 4 äriühingu uute õiguste ja kohustuste tekkimisega, mis ilmselgelt vajas eelnevat äriühingute omanikega kooskõlastust. Eeltoodut omakorda kinnitab asjaolu, et lepingu sõlmimisel olid kohal XXXXja XXXX.
2-14-18576 Tunnistaja XXXXütlustest nähtuvalt pole XXXXseade kunagi hageja I valdusse jõudnudki, vaid AS XXXXtoimetas selle otse Saksamaale seadistamiseks ja parendustöödeks ning sealt tagasi Eestisse AS-i XXXXettevõtte asukohta XXXX(VII kd lk 149). Tunnistajale teadaolevalt rohkem selliseid XXXX tehaseid nagu CPU Eestis ei ole. Tunnistaja XXXXütlustest ilmnes, et XXXXseadme äriprojekt oli XXXXäriidee, kes oli AS XXXXjuhatuse liige ning AS-i XXXX nõukogu esimees ja kes andis XXXXasjakohaseid juhtnööre (VIII kd lk 150). Eeltoodut kinnitab XXXXsaadetud meilid Saksamaalt, mille tunnistaja saatis edasi XXXX, XXXXja XXXXle (V kd lk 53, tõlge VI kd lk 65). Tunnistaja XXXX ütlused kinnitasid asjaolu, et tema XXXXa juhatuse liikmena ei ole ühtegi XXXX tehast ja seadmeid vastu võtnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et XXXX tehas, mis on märgitud koostöölepingu lisakokkuleppes, üleandmis-vastuvõtmise aktis ja 23.02.2010 aastal müügi-ostu ja ostu-müügi lepingutes on üks ja sama XXXX tehas, mis seisis XXXXa või Laevatehase territooriumil. Omaniku vahetus toimus nn paberil ja faktilist vallasasja valduse üleandmist ei toimunud. Tunnistajate XXXX(VIII kd lk 127) ja XXXXütluste kohaselt asus väidetav XXXXseade AS-i XXXXterritooriumil Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja I ei ole soetanud ega saanudki soetada AS-ile XXXX XXXXtehast üksinda ega vastutada XXXXtehase soetamisega seonduvate asjaolude eest.
79.Hageja I poolt kohtule esitatud AS-i XXXX pearaamatu väljatrükilt nähtub, et raamatupidamises võeti XXXX tootmise tehas 04.07.2008 arvele 15 000 000 krooniga ja pearaamatu teisele reale märgiti „muu finantskuluna“ 30 000 000 krooni (I kd lk 65, kanne nr 7012) ja 31.12.2008 alandati seadme väärtust 10 miljoni krooni võrra (I kd lk 65, kanne nr 4042). Samas ei ole nähtav dokumendi päritolu ja seotus AS-i XXXX raamatupidamisega. 15.01.2011.a kandis kostja I hageja I juhatuse liikmena XXXX tehase hageja I varast juhatuse liikme otsusega maha (I kd lk 66). Kohus nõustub kostja I väitega,et raamatupidamisdokumendid ei tõenda väidetava XXXXseadme valduse üleandmist AS-ist XXXXega ka mitte mistahes XXXXseadme olemasolu, selle omadusi, komplektsust ega ka mitte väärtust. Kohus leiab, et kohtule esitatud A 4 paberilehel trükitud tekst pealkirjaga „ Raamatupidamiskanded“ (I kd lk 65), millel puudub igasugune kinnitus, et tegemist raamatupidamise dokumendiga, ei ole tõendina kaalu. Pealkiri „Raamatupidamiskanded“ ei tee paberilehest dokumendi, mida tõendina kasutada. Dokumendil on 10 kannet 5 aasta jooksul - see jätab mulje, et see dokument on spetsiaalselt koostatud kohtu jaoks, kuid dokumendil ei ole ühtegi märget, kes koostas, millal koostas ja kes kinnitab seal olevate andmete õigsust. Kohus leiab, et dokumendi õigsuse kinnitamine eeldab allkirja kas paberil või digitaalselt. Kohus nõustub kostjaga I, et igal ajahetkel on võimalik arvutiprogrammis mistahes andmeid muuta. Tegemist on sisuliselt hageja I kirjaliku seletusega ja tunnistaja XXXXe ütlustega ei saa eelmärgitud dokumendile anda tõendi kaalu. Kohus on veendunud, et paarikümmne sekundi visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik kinnitada raamatupidamislikke andmete õigsust. Kohus leiab, et kostja I kui juhatuse liikme 15.01.2011.a otsus (I kd lk 66), millega XXXX tehas ja konveierliin hageja I varast „utiliseeriti“, pidi olema fiktiivne, kuna tegelikkuses oli XXXX seade juba 23.02.2010.a ostetud XXXXsse läbi Saksa äriühingute. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisena ei sa käsitleda 15.01.2011 otsust XXXXseadme utiliseerimisest. Kohtule esitatud e- kirjavahetuse XXXXe ja XXXX vahel ja tunnistaja XXXXütlustega leiab kinnitust, et utiliseerimine toimus põhjusel, et seade läks varasemalt AS-i XXXX( I kd lk 115117, VIII kd lk 132-141). Samas kohus möönab, et segadust tekitav on kostja hilisem soov tagantjärgi 2013. oktoobris-novembris muuta utiliseerimisotsust, milleks ka XXXX võttis meili teel ühendust XXXX(I kd lk 118). Samas leiab kohus, et selline kostja I käitumine ei muuda ülaltoodud kohtu seisukohti. Kohus juhib tähelepanu, et kostja I ei olnud sel ajal hageja I juhatuse liige kui ta väidetavalt soovis otsuse sisu muuta.
2-14-18576
80.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja I ei ole tõendanud, et juhatuse liige rikkus hoolsus- ja lojaalsuskohustusi seoses XXXX tehasega. Samuti leiab kohus, et kahju suurus ei ole samastatav summaga, millega AS XXXXendale XXXX tehase soetas. Ainuüksi rikkumise puudumine välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Hageja I nõue 205 143,50 eurot seoses puidutöötlemisseadmete võõrandamisega
81.XXXXOÜ ainuosanik on hageja I alates 01.01.2008. Hageja I omandas 100% osaluse OÜlt XXXX (kood XXXX), kelle ainuosanikuks on XXXX. Võõrandamise ajal oli juhatuse liikmeks XXXX ja kostja II. Seega hageja II kuulub hageja I kontserni koosseisu tütarettevõttena.
82.Hageja I on seisukohal, et kostja I korraldas 5 puidutöötlemisseadme väljaviimise hageja I varast selliselt, et hageja I ei saanud seadmete väärtusele vastavat hüve. Kostja I on tekitanud oma tegevusega hagejale I varalist kahju summas 205 143,5 eurot (3 209 800 krooni), mille hageja I palub kostjalt I välja mõista.
83.Kostja I on seisukohal, et hageja I ei ole tõendanud kostja I kui AS XXXX endise juhatuse liikme kohustuste rikkumist, selle toimepanemise aega, kohta ja viisi seoses liimpuidu tootmisseadmetega. Hageja I ise on tunnistanud, et tal puuduvad mistahes tõendid kostja poolt väidetava vara suhtes tasuta võõrandamistehingute (kinkelepingute) sõlmimise kohta.
84.Juhinduvalt riigikohtu lahendi 3-2-1-129-15 p. 17 kontsernisisesed otsused ei saa üheski olukorras prevaleerida juhatuse liikmete kohustuste üle ja et iga juhatuse liige peab tegutsema alati vaid selle äriühingu huvides, mille juhatuse liige ta on. Õige on küll see, et seadus ei näe ette selgeid erandeid kontserni kuuluvate ühingute juhatuse liikmete hoolsuskohustuse kohta, kuid juhatuse liikme hoolsusstandardi sisustamisel tuleb arvestada ka kontsernisuhteid. Ärilise kaalutluse reegli nõudeid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg. Ärilise kaalutluse reegli järgimise hindamisel on keskse tähendusega otsuse tegemise protsess, mitte otsusega kaasnev tagajärg.
85.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus 11.03.2009.a sõlmisid XXXXOÜ ja hageja I müügilepingu (I kd lk 119-121), mille kohaselt ostis hageja I XXXXOÜ-lt 9 liimpuidu tootmisseadet: kuumliimipress koos automaatladujaga, kalibreerimispink lailihv KKK-M 1050, termokiletusliin Technomaster, etteande transportöör, elektrikatel 35 kw, imur PV-6/18, tsüklon, höövlipead TEWRSA 3 komplekti, pneumotorustik. Eeltoodule lisandusid koos kohustustega ülevõetud liisingulepingute alusel 5 seadet: hüdrauliline press TPK-6000, ristlõikesüsteem PAUL CNC 11 MKL, nelikanthöövel GRAMA UK SP, kuumpress ATINNOVA AL-2500, sõrmjätkuliin ULTRA. Kohustused on liisinguandjate (AS Hansa Liising, AS DnB Nord Liising; AS SEB Ühisliising) ees täidetud (VII kd lk 81). Kokku hageja I omandas 14 seadet. 23.10.2012.a ja 03.10.2013.a ostis hageja I välja 23.09.2009.a hageja II ja Noredea vahelisest liisingulepingus märgitud 17 liimpuidu tootmisseadet (I kd lk 132-135). Puudub vaidlus, et kõik seadmed anti hageja I tütarfirma kasutusse hagejale II. ITI müüs 5 seadet, millele lisandus veel 12 seadet kogumaksumusega 14 483 760 krooni (925 680 eurot) AS-ile Nordea Finance Estonia, kes liisis seadmed hagejale II (I kd lk 123-130). Hageja I käendas hageja II kohustusi
2-14-18576 (I kd lk 123). Seega kõik puidutöötlemisseadmed läksid hageja I tütarettevõtte valdusse hagejale II. Hagejal I ja hagejal II oli sama raamatupidaja. Kohus leiab, et kontserni struktuuris ei ole see tavapäratu.
86.Hageja I ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja I oleks olnud isiklikult huvitatud või oleks isiklikku kasu saanud puiduseadmete ostmisest tütarfirmale. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja I ei ole tõendanud, et kostja I on rikkunud juhatuse liikme loojalsus- ja hoolsuskohustust ja põhjustanud juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju, või et oleks saanud väidetavatest rikkumistest isiklikku kasu, mistõttu jääb hagi I kostja I vastu rahuldamata.
II hagi XXXXOÜ hagi XXXXvastu kahju hüvitamiseks
87.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et kostja II oli hageja I tütarühingu XXXXOÜ (edaspidi hageja II) juhatuse liige 02.11.2007 kuni 27.09.2013 (I kd lk 51-57).
88.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja II on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kas ta tegutses kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsuse ja lojaalsusega ja kas kostja II on hagejale II põhjustanud kahju või mitte.
89.Hageja II selgituste kohaselt tehase üleandmisel AS-ile XXXX selgus, et puudusid osad seadmed (I kd lk 136), mis kadusid kostja II juhtimise all. Kostja II ei ole juhatuse liikmena seadmete kadumise kohta teinud ei politseile ega hagejale II turvateenust osutanud ettevõttele mitte ühetegi avaldust. Hageja II järeldab, et seadmete kadumise on korraldanud kostja II isiklikult.
90.Kostja II leiab, et hageja II ei ole konkreetselt näidanud millal, kus ja kuidas on väidetav seadmete kadumine toimunud ja milline seos on kostjaga II, kes ei ole olnud ainuisikuliselt juhatuse liikmeks. Seadmed asusid valvataval territooriumil. Hageja II poolt esitatud müüdud varade nimekiri (I kd lk 136) ei ole täielik ning nimekirjast on teatud seadmed puudu. XXXXOÜ-le üle antud seadmete arv oli suurem, kui hageja II poolt näidatud. Seadmete üleandmis-vastuvõtmis aktis on mitmeid seadmeid, mille nimetused on täpsustamata, muuhulgas käsitööriistade ja etteande seadmete nimetused (III kd lk 131-135). Hageja II ei ole selgitanud milles seisnes kostja II rikkumine, õigusvastane tegu.
91.Juhinduvalt riigikohtu lahendi 3-2-1-129-15 p. 17 Kolleegium märgib, et kontsernihuvist lähtumine ja emaühingu antud juhiste järgimine võib välistada tütarühingu juhatuse liikme vastutuse olukorras, kus tegu on selgelt tuvastatava kontsernisuhtega, ja eeldusel, et tegevus, mille hoolsusstandardile vastavust hinnatakse, on äratuntavalt kontserni kui terviku huvides. Seega võib kontserni kuuluva tütarühingu juhatuse liige vabaneda vastutusest, kui ta teeb tehingu, mis esmapilgul ei ole küll tütarühingu huvides, kuid mis kõiki asjaolusid kogumis kaaludes on kontserni kui terviku (ja seega lõppastmes ka tehingu teinud tütarühingu huvides), eeldusel et tehinguga ei tehta hoolsuskohustust rikkudes sooritust mõne teise kontserni kuuluva ühingu kasuks maksejõuetu tütarühingu arvel ega põhjustata tütarühingu maksejõuetust.
92.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et 23.09.2009.a tehinguga müüs kostja II äriühing ITI järgmised 17 liimpuidu tootmisseadet kogumaksumusega 925 680 eurot (14 483 760 krooni; koos käibemaksuga) AS-le Nordea Finance Estonia (edaspidi Nordea), kes liisis seadmed edasi hagejale II (I kd lk 132). Lepingu punkti 5 kohaselt käendas hageja I hageja II
2-14-18576 kohustusi Nordea ees (I kd lk 123-130). Lepingule on hageja II nimel alla kirjutanud kostja II, kes kinnitas seda kohtuistungil vande all (VIII kd lk 113). 31.12.2010.a müüs hageja I hagejale II 4 liimpuidu tootmisseadet: nelikanthöövel GRAMA UK SP, kuumpress AT-INNOVA AL-2500, kuumliimipress koos automaatladujaga, etteande transportöör (I kd lk 131). Hageja II müüs tehase kinnistu koos hoonete ja seadmetega 2013.a AS-ile XXXX. Kohus leiab, et eeltoodud tehingud tehti lähtuvalt hageja I kontserni huvides. Tunnistaja Anna-Liisa Karu, kes oli ITI raamatupidaja, ütluste kohaselt saatis aruandeid ka kostjale I, kelle ruumides asus ITI (V kd lk 141-154, VII lk 129-139, VIII kd 155-159). Kostja II meilist XXXX (V kd lk 39-40) nähtub, et tegevus toimus XXXX kontserni omaniku ja juhatuse liikme teadmisel ja korraldamisel. Eeltoodu seisukohta toetavad ITI pangaväljavõtted rahade liikumise osas sh OÜ-le XXXX, kelle juhatuse liige ja omanik XXXX ja XXXX, kes oli ITI likvideerija, vastus päringule (V kd lk 55-72, VI kd lk 114-121, 137-181). Kohus on veendunud, et tegemist oli kollektiivselt välja mõeldud äriplaaniga omaniku heakskiitmisel.
93.Kohtuistungil leidis kostja II vande all ja tunnistajate XXXXe, XXXXi ja XXXX ütlustega (VIII kd lk 132-141, 152-154, 165-167) tõendamist, et kostja II ülesandeks ei olnud hageja II igapäevane juhtimine ega majandustegevuse korraldamine. Kostja II ülesandeks oli tagada hageja II finantseerimine. Kostja II ei töötanud hageja II asukohas kohapeal. Kostja II põhitöökohaks oli AS XXXX (pankrotis). Hageja II igapäevast majandustegevust ja juhtimist korraldasid teised samaaegselt juhatuse liikmeks olnud isikud. Igapäevast majandustegevust korraldavad juhatuse liikmed vastutasid hageja II tehases toimuva tootmise ning kõige sellega kaasneva eest. Kostja II ei sekkunud igapäeva majandustegevusse, tal ei olnud hageja II juhatuse liikmena konkreetseid kohustusi ning ta ei saanud ka juhatuse liikmeks olemise eest tasu. Tema ülesandeks 2005. a oli läbirääkimine pankadega ning finantseeringute tagamine Põltsamaal asuva tehase töös hoidmiseks ja 2013. a ülesandeks oli hageja II Põltsamaal asuva tehase ning selle territooriumi müümine ning müügiprotsessi konsulteerimine. Kostja II ei tegelenud igapäevaselt hageja II seadmete ostu ja müügiga milleks puudub hariduselt vajalik pädevus. Eeltoodu on leidnud kinnitamist tunnistaja XXXXi ütlustega, kes kinnitas, et tema tegeles kuni lahkumiseni 2010 kevadeni tootmise juhtimisega ja tema ülesannete hulka kuulus materjali, tootmisseadmete valimine, ülevaatamine ning kostja II tegeles dokumentatsiooniga st suhtles pankadega (VIII lk 152-154). Seadmed asusid valvataval territooriumil. Kostja II vande all antud ütlustest ilmnes, et tehingute tegemisele eelnes nõukogu heakskiit ja ta sai juhtnööre XXXXlt kõikides olulistes küsimustes sh hageja II vara müümisel (VIII kd lk 117-118). Kohus leiab, et kohtule esitatud kuupäevata, pealkirjata A4 paberile trükitud „puuduolevate seadmete nimekiri“ (I kd lk 136), millel puudub märge koostaja kohta, puudub kinnitus andmete õigsuse kohta ei saa käsitleda tõendina, millel oleks kaalu. Kostja II on esitanud eelmärgitud nimekirja loetelu osas vastuväite ja omapoolse hageja II ja XXXXOÜ-le 16.06.2013 seadmete üleandmis- vastuvõtu akti (I kd lk 136, III kd lk 131-135). Kohus leiab, et nimekiri I kd lk 136 ei tõenda seadmete kadumist ja hagejale II tekkinud kahju suurust.
94.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja II ei ole tõendanud, et kostja II on korraldanud seadmete kadumise isiklikult või on teinud võimalikuks selle väljamineku hageja II valdusest. Hageja II poolt etteheidetav kuriteoteate esitamata jätmine ei ole kostja II süüliseks teoks, mis on põhjuslikus seoses tekkinud väidetava kahjuga. Hageja II ei ole tõendanud, et kostja II on rikkunud lojaalsus- või hoolsuskohustust. Kohus leiab, et hagi ei ole tõendatud, mistõttu hagi II kostja II vastu ei kuulu rahuldamisele.
95.Kohus jätab tähelepanuta tõendid, mis ei ole käesolevas vaidluses asjakohased: I kd lk 137143 (Proposal), lk 144-162 (Offer B0257), V kd lk 32-38, 73-80 (K.Liivapuu meilivahetus 2012 okt-2014, M.Virro teabe esitamine pankrotihaldurile), VI kd lk 29-31, 34, 47-52, 54-55, 183-
2-14-18576 199, 213 (järelpärimised, vastused, äriregistri väljavõte, pretensioon, notariaalne leping, äriuudised), IX kd lk 21-30 (ajalehe artiklid, äriregistri väljavõte), lk 52-53(määrus tsiv.asjas 214-62809). Kuna pooled vaidlevad ja käesolevas vaidluses ei oma tähendust milline 26.10.2009 OÜ XXXX ainuosaniku otsus on õige, siis kohus jätab eeltooduga seotud tõendid tähelepanuta (VIII kd lk 81-83, 87-103, IX kd lk 16-19). Menetluskulud
96.Tulenevalt TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 jätab kohus kostja I menetluskulud hageja I kanda ja kostja II menetluskulud hageja II kanda. Kohus selgitab, et puudub alus mõista hagejalt II välja kostja I menetluskulusid, nagu on kostja I lepingulised esindajad 06.10.2015 ja 09.10.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud. Käesoleval juhul on hageja I esitanud hagi kostja I vastu ja hageja II on esitanud hagi kostja II vastu. Ka menetluskulud tuleb jaotada vastavalt ning puudub alus mõista menetluskulusid välja mõlemalt hagejalt.
97.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1-2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud ja dokumentaalse tõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud ja menetlusosaliste sõidukulud.
98.Esmalt võtab kohus seisukoha kostja I menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas. 06.10.2015 ja 09.10.2015 vandeadvokaat Helmeri Indela poolt esitatud kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I kandnud kulusid kokku summas 27 553,38 eurot, millest 25 eurot on 25.06.2013 (peaks olema 25.06.2014) määruskaebuselt tasutud riigilõiv ja 27 528,38 eurot on Advokaadibüroo Indela & Elunurm OÜ lepingulise esindaja kulud. Õigusteenust osutati kokku 228,8 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osas on esitatud arved ajavahemikul 30.06.2014-05.10.2015. Kostja I märgib, et käesolev vaidlus oli väga mahukas (10 köidet). Kostja I esindaja on pidanud vastu vaidlema hageja sisuliselt kahele erinevale hagile ning hageja arvukatele mahukatele menetlusdokumentidele ja neis olevatele tõenditele, kujundama kliendi positsiooni, osalema mitmetel kohtuistungitel, valmistuma kohtuistungiteks ette (sh arvukate tunnistajate küsitlemiseks) ning koostama kohtule põhjalikud kohtukõne kirjalikud seisukohad. Ajakulu osas ei ole võimalik väita, et see oleks ülemäärane. Hagejad esitasid menetluses pidevalt täiendavaid tõendeid ja uusi faktilisi asjaolusid. 06.10.2015 ja 08.10.2015 vandeadvokaat Aivar Pilve poolt esitatud kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja I vastavalt AS-iga Advokaadibüroo Aivar Pilv sõlmitud kliendilepingule ja advokaadibüroo poolt esitatud arvetele kandnud käesolevas tsiviilasjas kohtuväliseid kulusid seoses osutatud õigusteenusega summas 4 396 eurot käibemaksuga. Kostjale I on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 140 eurot, millel lisandub käibemaks.
2-14-18576 Eeltoodust tulenevalt on kostja I menetluskulud käesolevas asjas kokku 31 949,38 eurot, mis sisaldavad õigusabikulusid käibemaksuga. Kostja I palub välja mõista menetluskuludelt viivise.
99.09.10.2015 seisukohas leiavad hagejad, et kostja I menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud ei ole põhjendatud kostja I viimaseks kohtuistungiks kaasatud uue lepingulise esindaja (s.o vandeadvokaat Aivar Pilv) kulude osas. Kostja I lepinguline esindaja on kogu menetluse vältel olnud vandeadvokaat Helmeri Indela. Kõik kostja I menetlusdokumendid on koostatud vandeadvokaat Helmeri Indela poolt. Kostja I uus lepinguline esindaja asus kostjat I esindama alles viimasel kohtuistungil. Hagejad leiavad, et uue esindaja menetlusse kaasamine vahetult enne menetluse lõppemist kohtuastmes ei olnud objektiivselt põhjendatud ja vajalik. Sellest tekkiv täiendav menetluskulu ei olnud hagejatele ettenähtav ning hagejad ei saanud sellise kuluga menetluse senist käiku silmas pidades mõistlikult arvestada. Ülejäänud menetluskulude osas leiavad hagejad, et kostjate menetluskulud kokku ei ole põhjendatud ulatuses, mis ületavad hageja põhjendatud menetluskulusid.
100.Kohus leiab, et kostja I poolt 25.06.2014 määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 25 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik kulu, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2014 määrusega jäi kostja I määruskaebus Harju Maakohtu 13.05.2014 määrusele rahuldamata. Kohus leiab, et kostja I lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses seoses 05.10.2015 menetluskulude nimekirja koostamisega, mis kajastub 05.10.2015 arvelt nr 444, ei kuulu hüvitamisele. Riigikohus on 11.11.2014 määruse 3-2-1-77-14 punktis 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Arvestades kostja I lepingulise esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela töötunni hinda vähendab kohus seega menetluskulusid 120 euro käibemaksuga võrra. Vandeadvokaat Helmeri Indelal ülejäänud toimingutele kulunud ajakulu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ning puudub alus töömahtu vähendada. Käesolev vaidlus on olnud keskmisest mahukam, kokku on menetlusdokumente 10. köites. Menetlusosaliste seisukohad ja esitatud tõendid on olnud väga mahukad. Asjas on toimunud kokku neli kohtuistungit, milledest kahel päeval toimus istung poole tööpäeva ulatuses ja kahel korral sisuliselt terve tööpäeva ulatuses. Istungitel kuulati üle arvukalt tunnistajaid. Eeltoodut arvestades ei pea kohus põhjendatuks kostja I lepingulise esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela ajakulu toimingutele vähendada. Samuti peab kohus põhjendatuks kulusid, mis on tekkinud seoses äriregistri väljatrükkide saamisega summas 22 eurot (kajastuvad 30.06.2014 arvel nr 5-130651 ja 30.04.2015 arvel nr 273) ning tõlgikulusid summas 50,38 eurot käibemaksuga (kajastub 04.02.2015 arvel nr 168). Tegemist on olnud käesoleva vaidluse lahendamisega seoses vajalike kuludega.
101.Nähtuvalt kostja I menetluskulude nimekirjast ning sellele lisatud tõenditest on lisaks osutanud kostjale I õigusteenust Advokaadibüroo Aivar Pilv ajavahemikul 16.09.201506.10.2015 (X kd tl 26-30). Nähtuvalt 05.10.2015 arve nr 20151429 spetsifikatsioonist on kostja I esindajal vandeadvokaat Aivar Pilvel kulunud 13 tundi ja 55 minutit materjalidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele (X kd tl 25). Nähtuvalt 07.10.2015 arve nr 20151450 spetsifikatsioonist on kulunud kokku 12 tundi ja 15 minutit kliendiga ja kostja I teise esindajaga nõupidamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele (X kd tl 30). Kohus leiab, et kostja I menetluskulud seoses Advokaadibüroo Aivar Pilv õigusabiteenusega ei ole käesolevas asjas põhjendatud ega vajalikud. Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ei ole esitanud käesolevas asjas muid menetlusdokumente, kui 06.10.2015 ja
2-14-18576 08.10.2015 menetluskulude nimekirjad. Ülejäänud menetlusdokumendid on käesoleva asjas esitanud vandeadvokaat Helmeri Indela. Vandeadvokaat Aivar Pilv osales üksnes 06.10.2015 istungil. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on lugenud tsiviilasja TsMS § 175 lg 3 tähenduses piisavalt keeruliseks, kui asjas on vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms (RKTK määrus 3-2-112-09, p 17). Antud juhul ei ole tegemist TsMS § 175 lg 3 mõistes sellise tavapärasest keerulisema vaidlusega, mis õigustaks kahe esindaja olemasolu. Samuti on Riigikohus korduvalt avaldanud seisukohta, et vastaspoole hüvitatavad menetluskulud peavad olema poolele menetluses ettenähtavad (RKTK lahendi 3-21-87-09 p 15; 3-2-1-143-11 p 14). Kohus leiab, et esimese astme menetluse lõppstaadiumis teise lepingulise esindaja lisandumisest tingitud täiendavad kulud summas 4 396 eurot ei saanud olla hagejale I ettenähtavad ega ole põhjendatud jätta hageja I kanda.
102.Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus kostja I menetluskulusid 4 541 euro võrra, so 25+120+4 396. Seega on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikud kostja I menetluskulud kokku summas 27 408,38 eurot, so 31 949,38-4 541 ning see kuulub hagejalt I kostja I kasuks väljamõistmisele. Kohus märgib, et õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele käibemaksuga, kuna kostja I ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja I taotlusel tuleb hagejal I tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
103.Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja II menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele. 06.10.2015 ja 08.10.2015 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt osutas kostjale II õigusabi Advokaadibüroo Kasak & Missik vandeadvokaat Anto Kasak. Kostja II lepingulisel esindajal kulus käesolevas asjas menetlustoimingutele kokku 42,25 tundi tunnitasuga 125 eurot käibemaksuta. Kuna kostja II ei saa käibemaksu tagasi arvestada, palub kostja II hüvitada kulud käibemaksuga. Kostja II palub hagejalt II välja mõista menetluskulud summas 6 337,50 eurot käibemaksuga. Arvestades käesoleva asja mahukust, selles esitatud menetlusdokumente ja toimunud kohtuistungeid peab kohus kostja II lepingulise esindaja ajakulu 42,25 tunni ulatuses menetluskulude nimekirjas näidatud toimingutele (X kd tl 2-3) põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et puudub alus lepingulise esindaja ajakulu vähendamiseks. Võttes arvesse kostja II esindaja tunnitasu vastab see 5 281,25 eurole, so 42,25x125. Kuna kostja II on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi, tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuga, so summas 6 337,50 eurot ehk 1,2x5281,25. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt II välja kostja II kasuks menetluskulud summas 6 337,50 eurot.
104.Kohus rahuldas 14.12.2015 määrusega tunnistaja XXXX kulude hüvitamise taotluse summas 18 eurot. Tunnistaja kuulati üle kostja II taotlusel. Kuna tunnistaja kulusid kostja II ette ei olnud tasunud, määras kohus tunnistaja sõidukulu välja maksta riigi eelarvest.
2-14-18576 Võttes arvesse, et tunnistaja XXXX kuulati üle seoses hageja II hagiga kostja II vastu, jääb tunnistaja kulu vastavalt eelnevale menetluskulude jaotusele hageja II kanda. Seega mõistab kohus hagejalt II riigi tuludesse välja tunnistaja sõidukulud summas 18 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi koheselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Tulenevalt TsMS § 179 lg-st 5 tuleb hagejal II viimati nimetatud menetluskulud summas 18 eurot riigi tuludesse tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.