Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Raivo Einula
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2021, Lubja tänav 4, Tallinn 10115
Tsiviilasja toimiku number
2-21-6787
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Tsiviilasi
G Š hagi A K vastu abielulahutuse nõudes
Menetlusosalised
Hageja: G Š, Eesti kodanik, sündinud xxxx xxxx Eestis, Eesti Vabariigi isikukood xxxx, e-post: xxxx Kostja: A K, Venemaa kodanik, sündinud xxxx xxxx, Eesti Vabariigi isikukood xxxx, e-post: xxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
17. mai 2021
2-21-6787 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (Eesti Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue, seisukoht ja põhjendused G Š esitas 29.04.2021 kohtule hagi A K vastu abielulahutuse nõudes. Hageja jäi 17.05.2021 toimunud kohtulikul ärakuulamisel nõude juurde ja palus abielu lahutada ning seega hagi rahuldada. Ta avaldas, et abiellus, sest kostjal oli vaja saada Eestis elamisluba. Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt on pooled abiellunud xxxx. Abielu on sõlminud xxxx notar H K, kanne nr xxxx. Abielludes oli kostja perekonnanimeks P ja pärast abiellumist Š. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja on xxxx muutnud nime. Kostja praegune perekonnanimi on K. Abielusuhted katkesid oktoobris-novembris 2020, mil kostja koos lemmikloomadega lahkus hageja juurest ega tulnud enam poolte ühisesse koju tagasi. Kostja seisukoht Kostja võttis 14.05.2021 kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades (e-kirjades) hagi täies ulatuses õigeks. Kostja teatas, et on abielulahutusega nõus. Kostja kinnitas kohtule edastatud ekirjades, et ta on kõik kohtudokumendid kätte saanud ja nõustub abielu lahutamisega. Kostja teatas samuti, et ta lahkub Eestist 16.05.2021, mille kinnituseks on kostja esitanud kohtule reisidokumendi koopia. Kostja ei soovinud kohtuistungil osaleda ning seega kohtuistungi võis pidada kostja osavõtuta. Kostja viibib välisriigis. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis, 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Abielulahutuse nõuet läbi vaadates juhindub kohus Eesti Vabariigi Perekonnaseadusest (PKS) ja Eesti Vabariigi Tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). Peale selle juhindub kohus Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil,perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise
2-21-6787 lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostja elab xxxx, tal on väike laps, kes vajab ema lähedalolekut. Selle loeb kohus mõjuvaks põhjuseks. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde ning kostja oli lahutamisega nõus. Kumbki pole soovinud leppida ega abielusuhet jätkata. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagiavaldusega ja hageja seletusega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine ja võimalik abikaasade vaheline leppimine on võimatu, sest poolte abielusidemed on katkenud lõplikult ja kostja lahkus poolte ühisest kodust ning nüüdseks on ta lahkunud ka Eestist. See välistab kohtu arvates abielusuhete jätkamise. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama ja igaühel on õigus teha oma vabad valikud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagilises abieluasjas kannab TsMS § 164 lg 1 kohaselt kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.