lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-135549/8

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-135549/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3634
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-24-135549

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi V. A. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

960,42 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ; rk 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja:

M. T. (e-post: XXX) V. A. (ik XXX; XXX; e-post: XXX)

Kostja:

RESOLUTSIOON

B2 Impact OÜ hagi V. A. vastu rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista V. A.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks 644 (kuussada nelikümmend neli) eurot 93 senti (millest 500 eurot on põhivõlg, 70,24 eurot intress 9.11.2023-14.03.2024.a. eest; 25 eurot sissenõudmiskulu ja 49,69 eurot viivis perioodi eest 15.03.2024-3.01.2025.a.).
3.Välja mõista V. A.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis alates 4.01.2025.a. kuni põhinõude (500 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).
4.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (75% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 25% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda). 4.1 Välja mõista V. A.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 198 (ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot 75 senti. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE

1.B2 Impact OÜ esitas 3.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. A.lt 734,38 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 7.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule. 16.12.2024.a. määrusega jättis Viru Maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks.
2.Hagiavalduses palub B2 Impact OÜ välja mõista V. A.lt - tarbijakrediidilepingust nr 5713090333 tulenev võlgnevus kokku 758, 22 eurot (millest põhivõlgnevus 500 eurot, intress 70,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 162,98 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot); - viivis alates 4.01.2025.a. põhinõudelt 500 eurot lepingujärgses määras, so 40,44% aastas, kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista V. A.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 265 eurot (sh riigilõiv 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). 2.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid V. A. ja IPF Digital AS 22.08.2023 krediidikontolepingu nr 5744337, millega võimaldati kostjale kasutada limiiti kuni 500 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitas klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada, krediidiandja teavitab otsusest SMS-i teel. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist järgnevalt: kostja esitas 22.08.2023 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 500 eurot

kostja sissetuleku andmeid kontrolliti pensioniregistri andmete alusel. Selleks tegi krediidiandja päringu pensioniregistrisse, mille andmete alusel arvutati välja tarbija keskmise netosissetuleku suurus. Pensionikeskuse andmetest nähtuvalt oli tarbija keskmine netosissetulek 1407 eurot kuus. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja pensionikeskuse andmete võrdluses neist väiksema ehk antud juhul luges krediidiandja tarbija keskmiseks netosissetulekuks 1300 eurot kuus. IPF Digital AS tegi 22.08.2023 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid (<official_announcements xsi:nil="true" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"/></person></ report>, s.t selle andmeühiku väärtus oli null ehk ametlikud teadaanded puudusid). VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. 2.2 Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 40,44% aastas ja 0,11% päevas. Tulenevalt lepingu tingimustest võrdub viivisemäär intressiga, ehk on 40,44% aastas. Krediidikontolepingu nr 5744337 krediidi kulukuse määr on 49,67% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 40,44% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. 2.3 Krediidiandja on teinud 22.08.2023 – 15.11.2023 kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 516,16 eurot. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku 59,78 eurot, millest põhiosa katteks on arvestanud 16,16 eurot, intressi katteks 43,62 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi jättes detsembrikuu (summas 20,02 eurot; maksetähtaeg oli 22.12.2023), jaanuarikuu (summas 20,02 eurot; maksetähtaeg 22.01.2024) ja veebruarikuu (summas 20,02 eurot; maksetähtaeg 22.02.2024) osamaksed tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1 peab klient maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja saatis 23.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga on kostja võlgnevus krediidiandja ees 60,06 eurot ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.03.2024. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja hoiatas kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kostja teatele ei reageerinud, seega luges krediidiandja lepingu ülesöelduks 14.03.2024.a. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 21.2 loetakse teade kättetoimetatuks selle kätte andmisel allkirja vastu või 5 (viie) kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 (ühe) kalendripäeva jooksul e-posti, iseteenindussüsteemi või äpi kaudu saatmise korral. 2.4 Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 516,16 eurot ning lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid krediidisumma katteks summas 16,16 eurot. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlg hageja ees hagi esitamise seisuga 500 eurot (516,16 eurot – 16,16 eurot) ning hageja palub kostjalt selle välja mõista. Vastavalt lepingu 5744337 punktile 13.2.1 arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt intressimäärale, so 40,44% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 500 eurot, siis

arvestab hageja intressi alates kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast alates (09.11.2023) kuni lepingu ülesütlemiseni, so 14.03.2024 summas 70,24 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.01.2025 intressiga võrdses määras. Kostja viivisevõlg hageja ees on 162,98 eurot. TsMS § 367 alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 04.01.2025 lepingujärgses viivisemääras, so 40,44% aastas. 2.5 VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 500 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 30 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile. Hageja saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 15.03.2024, 15.04.2024 ja 13.06.2024.a. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulude nõue järgmiselt: nõudekiri 15.03.2024 – 15 eurot; pretensioon 15.04.2024 – 5 eurot; hagihoiatus 13.06.2024 – 5 eurot, kokku 25 eurot.

MENETLUSE KÄIK

3.Kohus saatis V. A.le hagimaterjalid ja andis tähtaja neile vastuse / vastuväidete esitamiseks. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 29.01.2025.a. xxx O. A. kaudu. Kohtu määratud tähtajal kostja omapoolset vastust ega vastuväiteid hagile ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Tsiviilasja materjalide kohaselt - sõlmisid IPF Digital AS ja V. A. 22.08.2023.a. krediidikonto lepingu nr 5744337 (dtl 29; üldtingimused dtl 31-39, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 52-54); - IPF Digital AS on kandnud V. A. kontole 513 eurot (dtl 62-63);

- V. A. on teinud lepingu nr 5744337 järgi tagasimakseid 53,88 eurot, millest võlausaldaja on arvestanud põhivõla katteks 16,16 eurot, intressi katteks 43,62 eurot (dtl 23); - võlausaldaja ütles lepingu üles 14.03.2024.a (dtl 65); - IPF Digital AS loovutas nõude OK Incure OÜ-le (dtl 66). Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.

6.V. A. füüsilise isikuna sõlmis krediidilimiidilepingu 202309230812190 tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele, kostja omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole.
7.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). 22.08.2023.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 50,16 % aastas. Poolte vahel sõlmitud krediidilimiidilepingu krediidikulukuse määr oli 49,67% aastas (dtl 53) Kohus möönab, et krediidilimiidilepingu järgne krediidikulukuse määr 49,67 % on suhteliselt piiripealne, kuid ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, millest tulenevalt leping ei ole krediidikulukuse määra suuruse tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
8.VÕS § 4034 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte. Vastavalt VÕS § 403 4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a) kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ, 23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet. Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23). 8.1 VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21) 8.2 Tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Krediidiandja peab koguma teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause) Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8.3 Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks olid tema poolt taotluses esitatud ja pensionikeskusest hageja kontrollitud andmed. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist järgnevalt: kostja esitas 22.08.2023 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 500 eurot (dtl 59-61) kostja sissetuleku andmeid kontrolliti pensioniregistri andmete alusel (dtl 20-21), andmete alusel arvutati välja tarbija keskmise netosissetuleku suurus. Pensionikeskuse andmetest nähtuvalt oli tarbija keskmine netosissetulek 1407 eurot kuus. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja pensionikeskuse andmete võrdluses neist väiksema ehk antud juhul luges krediidiandja tarbija keskmiseks netosissetulekuks 1300 eurot kuus (dtl 60). IPF Digital AS tegi 22.08.2023 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid (<official_announcements xsi:nil="true" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"/></person></ report>, s.t selle andmeühiku väärtus oli null ehk ametlikud teadaanded puudusid). Kuigi võlausaldaja ei ole kostja maksevõime hindamisel küsinud pangakonto väljavõtet, saab kohtu hinnangul käesoleval juhul lugeda krediidiandja omandatud teavet piisavaks maksevõime hindamisel. Krediidisaajal oli olemas püsiv sissetulek, mille suurust kontrolliti pensionikeskuse andmete kaudu. Kohus arvestab ka krediidi suurust (väike), mille osamaksete tasumine ei saa olla püsivat sissetulekut omava isiku jaoks ülejõu käiv. Varasemad maksehäired kostjal puudusid. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidiandjal tekkis põhjendatud veendumus krediidisaaja maksevõimelisuses.

9.Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale laenas ning kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Samuti see, kas ja millal on pooltevaheline laenuleping üles öeldud. Hageja on tõendanud, et kostjale on tehtud väljamakseid 516,16 eurot (dtl 21-22; 62-63). Kostja on teinud tagasimakseid 56,78 eurot, millest on arvestatud põhivõla katteks 16,16 eurot ja intressi katteks 43,62 eurot (dtl 23). Leping kostjaga öeldi üles (loeti ülesöelduks) 14.03.2024 (dtl 65). Kostja ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole.
10.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6) Hageja põhinõue 500 eurot on põhjendatud (516,16 – 16,16 = 500) VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,44% aastas (0,11% päevas; dtl 52). Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 14.03.2024 oli kostjal tagastamata intressimakseid perioodi 9.11.2023 -14.03.2024.a. 70,24 eurot (dtl 24) Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja intressinõue on põhjendatud.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot). Hageja saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 15.03.2024, 15.04.2024 ja 13.06.2024.a. (dtl 66, 69, 70-71). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist järgmiselt: nõudekiri 15.03.2024 – 15 eurot; pretensioon 15.04.2024 – 5 eurot; hagihoiatus 13.06.2024 – 5 eurot, kokku 25 eurot. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude.
12.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 3. lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingujärgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 12,50% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu järgi võrdus viivitusintressi aasta- ja päevamäär intressimääraga (ehk 40,44% aastas dtl 53). Riigikohus on märkinud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p 12). Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras ehk 40,44% aastas (dtl 25). Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). VÕS § 113 lg 1 teine lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega ületab hageja poolt nõutav viivisemäär seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra ja lähtuvalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 on selline kokkulepe tühine. Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras, so 79,78 eurot, perioodi 15.03.2024 -3.01.2025 (so alates ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni) ja edaspidi (alates 4.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (ehk seadusjärgses määras). Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 15.03.2024-3.01.2025 eest on 49,69 eurot (vt lisa)

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 4.01.2025.a. kuni tagastamata krediidisumma (500 euro) täieliku tasumiseni viivist lepingujärgses määras 40,44% aastas. Kohus mõistab välja viivise seadusjärgses määras.

13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus B2 Impact OÜ hagi V. A. vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja - põhivõla 500 eurot; - intressi 9.11.2023-14.03.2024.a. eest 70,24 eurot; - viivise 15.03.2024-3.01.2025.a. eest 49,69 eurot; - sissenõudmiskulu 25 eurot; - viivise alates 4.01.2025.a. kuni põhinõude 500 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras). Kohus lahendas tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405) ning ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
15.Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, ca 75% ulatuses, seega 75% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 25% kostja menetluskuludest hageja kanda (võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).
16.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja menetluskulud on hagiavalduse kohaselt kokku 265 eurot (sellest riigilõiv 245 eurot ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu vt TsMS § 4842). Menetluskulude jaotuse kohaselt jääb 75% hageja menetluskuludest kostja kanda, seega 198,75 eurot (265 x 75 / 100). Kohus mõistab V. A.lt välja hageja menetluskulude katteks 198,75 eurot. Kuivõrd kostja omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja