Hageja: K V (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: E K (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: K V (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
Eelistung 16.03.2021, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K Vilt igakuiselt elatis K Vi kasuks alates 21.11.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni K Vi täisealiseks saamiseni (s.o xxx).
3.Elatise summa kanda iga kuu 5.ndaks kuupäevaks E K arvelduskontole nr xxx, selgitusega „elatis“.
4.Juhul, kui K V on kohtumenetluse kestel K Vile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h detsember 2020 kuni märts 2021 tasutud 455 eurot.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.11.2020 esitatud ja 07.12.2020 täiendatud hagiavalduse kohaselt sündis E K ja K Vi (kostja) suhtest K V (hageja), kes on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja on varasemalt täitnud ülalpidamiskohustus osaliselt, 2020 aasta 11 kuu jooksul keskmiselt 73,8 eurot kuus, 2019 aastal keskmiselt 62,2 eurot kuus. Kostja keeldus suurema hüvitise maksmisest alates 2018 kevadest. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 615 eurot, s.h eluasemekulud 110 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused transpordile 20 eurot; sidekulud 15 eurot; kulutused tervishoiule 10 eurot; kulutused hügieenitarvetele 15 eurot; taskuraha 30 eurot; kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; kulutused treeningutele, võistlustele, huviringidele, laagritele jne 100 eurot; kulutused sotsiaalsetele ettevõtmistele (sõprade sünnipäevad jms), kultuurile ja meelelahutusele 45 eurot; kulutused muudele spordivahenditele ja –üritustele 15 eurot; kulutused elamiseks vajalikele esemetele 20 eurot; kulutused oluliste tähtpäevade tähistamiseks (nt sünnipäev, 1.september jms) 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt alates hagiavalduse esitamisest elatise kehtiva miinimummäära ulatuses s.o. summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on kostja poeg nagu ka tema kolmikust vend M V ning õde E V. Kostja leiab, et lapsi tuleks vaadelda ühtse perena ning kostja makstud toetusraha, trenni- ja laagriarved ning muud jooksvad kulud, on abiks ühtviisi kõigile lastele nagu seda on ka riigi poolt makstud peretoetus kolme lapse pealt, mis samuti hageja esindaja kontole kantakse. Suvel veetsid lapsed kuu aega kostja emale kuuluvas maakodus (lastele mõeldud toetusraha läks ometi E Kle, samuti tasus kostja juulis toimunud K Vi spordilaagri, millest osavõttu soovis eelkõige E K) ning
elavad nädalalõppudel oma lapsepõlvekodus, mis kuulub samuti kostja emale, kuna sinna on kostja neile hankinud kõik eluks ning heaks olemiseks vajaliku. Kostja leiab, et hageja kulud on selgelt paisutatud või suisa valed. Nii on näiteks „kulutused treeningutele, võistlustele, huviringidele, laagritele“ olnud hageja puhul kostja kanda. Erandina meenub augustikuine linnalaager, mille maksumus oli 20-40 eurot. Samas polnud E K lapsi eelneval kuul rahaliselt toetanud, kuigi nõudis enda kätte kõik toetusrahad ning viibis neist terve kuu eemal. Sügisel käis hageja ilma kostjata vaid mõnel üksikul sünnipäeval ja tegi sedagi koos õe- ning vennaga (viiakse üks kink, mitte kolm. Ema- või isa sugulastele ning sõpradele mõeldud kink on mõistagi ema- või isa enda kanda). Kuna kostjal on oluliselt rohkem lähisugulasi, kui hageja esindajal, on suur osa taolistest üritustest seotud kostjaga ja neid kulusid on kandnud alati kostja. Olulistel tähtpäevadel toetavad aga tavaliselt omapoolse panusega lapsi ka kostja ema, isa, minu vanaema, õed, mõnikord ka kostja vanaonud jne. Mõnikord on see seotud laste taskurahaga, mõnikord rõivastega, tihti kultuuri ja meelelahutusega jne. Kindlasti on seegi arvestatav tugi, mis vähendab kokkuvõttes erinevaid kulutusi, mida hageja esindaja tabelisse on kandnud, kuid mida seal sellisel kujul olema ei peaks. Hageja esindaja toob hageja eluasemekuludena välja 110 eurot, kuid kuna korteris elab 6-7 elanikku, on eluaseme tervikkuludeks arvestatud järelikult 660-770 eurot, kui need iga elaniku kohta võrdselt jagada. Hetkel elatakse hageja esindaja isale kuuluval pinnal, makstes vaid kommunaalkulusid. Et pind on suur, võivad need olla suured, aga kindlasti mitte nii suured. On üsna selge, et igakuiste kulutustena on näidatud kulutusi, mis: pole kindlasti igakuised; kolme lapse arvestuses proportsionaalselt vähenevad; mida katab hoopis kostja või katab ühtlasi ka kostja; kattuvad (näiteks ostavad lapsed mitmeid tarbeesemeid ja muud vajaliku oma taskuraha eest ning seda kostjale teadaolevalt ka hageja esindaja enda mahitusel. Samuti on ka lastele tehtud kingitused enamjaolt praktilise väärtusega – nt uus padi, riided, jalatsid, spordivahendid vms. Neid pole seega põhjust eraldi lahtrites näidata); on näidatud suuremana kui nad on. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või
igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
4.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja E K (tlk 3, 9). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimEja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Perioodil 10.06.2020 kuni 10.03.2021 on kostja igakuiselt hageja seaduslikule esindajale tasunud 429 eurot, selgitusega lastele (tlk 18-24, 124-130). Kohus asub seisukohale, et suuremas osas on tegemist elatise maksega, mis on mõeldud E Vile ja M Vile seoses tsiviilasjas 2-17-14571 kokkulepituga (tlk 77, 121). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud järgnevast: eluasemekulud 110 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused transpordile 20 eurot; sidekulud 15 eurot; kulutused tervishoiule 10 eurot; kulutused hügieenitarvetele 15 eurot; taskuraha 30 eurot; kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; kulutused treeningutele, võistlustele, huviringidele, laagritele jne 100 eurot; kulutused sotsiaalsetele ettevõtmistele (sõprade sünnipäevad jms), kultuurile ja meelelahutusele 45 eurot; kulutused muudele spordivahenditele ja –üritustele 15 eurot; kulutused elamiseks vajalikele esemetele 20 eurot; kulutused oluliste tähtpäevade tähistamiseks (nt sünnipäev, 1.september jms) 25 eurot. Kostja on leidnud, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hageja poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 6.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 110 eurot kuus ning on selgitanud, et tegemist on laenu- ja kommunaalkuludega ning kokku on leibkonnas koos hagejaga kuus inimest. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Ka laenukohustuse saab lugeda elatise alla kuuluvaks, kuna hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et tegemist on laenuga, mis on võetud seoses eluaseme remondiga. Seega saab kulusid eluasemele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 110 euro ulatuses. 6.2 Hageja on märkinud toidukuludeks kokku 150 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohus peab põhjendatud igakuiseks toidukuluks 150 eurot. 6.3 Transpordi kulud 20 eurot koosnevad hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt kütusekulust, aga ka bussipiletitest. Kohus peab usutavaks, et kuna hageja tegeleb noorte tipptasemel kergejõustikuga, siis võivad olla vajalikud ka pikemad väljasõidud võistlustele. Seega võib teatud transpordikulu igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord mõistlik ka ühistransporti kasutada. Kohus asub seisukohale, et 20 eurot transpordikuludele on põhjendatud ja vajalik. 6.4 Sidekulud koosnevad hageja selgituste kohaselt telefoni järelmaksust, koduse interneti ja teleri kasutamisest ja mobiilse levi kasutamisest. Kohtu hinnangul on 15 eurot nimetatud teenustele mõistlik ja usutav. Ka kostja nimetatud kulude suurust eelistungil ei vaidlustanud. 6.5 Kulutused tervishoiule ning hügieenitarvetele kokku summas 25 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik kulu. See, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja
vitamiine on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele). 6.6 Arvestades hageja vanusega, ei saa ka taskuraha andmist pidada ebavajalikus. Kohtu hinnangul on 30 eurot ühes kuus mõistlik. 6.7 Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h osta tuleb koolivorm, kogutakse klassiraha jms. Kohus peab kulusid koolikohustuse täitmiseks 20 euro ulatuses mõistlikuks. 6.8 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Seega on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud 40 euro ulatuses. 6.9 Hageja on välja toonud kulud treeningutele, võistlustele, huviringidele ning laagritele 100 euro ulatuses. Kostja ei ole nimetatud kulude olemasolu ega suurust vaidlustanud. Kohus peab nimetatud kulusid usutavaks ja põhjendatuks. 6.10 Kulutused sotsiaalsetele ettevõtmistele, sõprade sünnipäevadele, kultuurile, meelelahutusele, spordivahenditele, üritustele ning olulistele tähtpäevadele on hageja välja toonud kokku 85 eurot. Meelelahutuse pakkumist, sünnipäevadel osalemist ning tähtpäevade tähistamist ei saa pidada ebavajalikuks. Samas võib külastada ka üritusi, mis ei ole tasulised ning igakuiselt ei ole vajadus ka tähtpäevade tähistamiseks. Kohus peab mõistlikuks kuluks nimetatule kokku 60 eurot. 6.11 Hageja on välja toonud ka eluasemeks vajalikud esemed 20 eurot, s.h hagejale vajaminev kummut, madrats, laud, tool. Kohtu hinnangul võivad aeg-ajalt tekkida ka muud kulud ning vajadus osta eluks vajalikke tarbeesemeid. 240 eurot aastas (20 x12) on kohtu hinnangul mõistlik ja usutav kulu. 6.12 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud 590 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 295 eurot. Nimetatu vastab vähemalt miinimumelatisele. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-21-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on menetluses tuvastanud, et kostja on töötanud xxx, kuid xxx on kinnitanud, et kostja tööleping lõppeb 27.04.2021 seoses töötaja tööle naasmisega lapsehoolduspuhkuselt (tlk 122). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 6 kuu sissetulekud moodustavad kokku 7887,66 eurot, s.o keskmiselt 1314,61 eurot kuus (tlk 124-130). Lisaks xxx on töötasu maksnud kostjale ka nt xxx, xxx, xxx ning xxx. Kostjale kuulub korteriomand xxx (kostja elukoht). Muu vara olemasolu ei ole kohus menetluses tuvastanud. Kostja on välja toonud oma igakuised kulud kokku summas 1143 eurot, s.h eluasemekulud 240 eurot (s.o eluasemelaen, kohustuslik kodukindlustus, elekter, kommunaalkulud), kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 35 eurot, sidekulud 29 eurot (s.o telefon, internet), kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 7 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 20 eurot, kulutused sotsiaalsete ettevõtmistele, kultuurile ja meelelahutusele 25 eurot, kulutused elamiseks vajalikele esemetele 35 eurot, kulutused oluliste tähtpäevade tähistamiseks 35 eurot, elatis E ja M 429 eurot, hageja trenni- ja laagrikulud 100 eurot, muud lastega seotud jooksvad kulud 48 eurot. Kohus on 20.01.2021 kirjas ning 16.03.2021 eelistungil kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada ka tõendid kulude olemasolu ja kandmise kohta (tlk 39-40, 103 pöördel). Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte (tlk 65-75) ning laenulepingu maksegraafiku (tlk 79-84). Muid dokumente, mis kinnitaksid igakuiste kulude olemasolu, ei ole kostja kohtule esitanud. Kostja konto väljavõttega ning laenulepingu maksegraafikuga loeb kohus tõendatuks igakuised kulud eluasemele. Konto väljavõttest nähtuvad ka igakuised maksed xxx-le ning xxx-le. Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostjal tuleb igakuiselt tasuda elatist ka oma teistele lastele (tlk 121). Iseenesest on ka eluliselt usutav, et igakuiselt võivad teatud kulud kostjal ka tekkida toidule, hügieenile, tervishoiule. Samas on kostjal kohtu hinnangul ka võimalus teatud kuludelt kokku hoida (nt sideteenused, meelelahutus). Samuti puudub elatise väljamõistmisel kostjal kohustus tasuda hageja trenni- või muid kulusid. Arvestades kostja poolt väljatooduga, tema igakuiste väljaminekute ja konto väljavõttest nähtuvaga, loeb kohus igakuised kulud mõistlikuks, põhjendatuks ja eluliselt usutavaks ca 800 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole töövõimetu ning tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on olnud ca 1300 eurot, siis on kostja majanduslikult võimeline hagejale elatist miinimummääras tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et
käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
8.Kostja on viidanud, et lapse seaduslikule esindajale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Samuti on kostja viidanud mastaabisäästule. Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada. Samuti on kohus seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus vähendada elatist mastaabisäästu tõttu. Mastaabisäästule saab eelkõige tugineda juhul, kui mitme lapsega pere puhul ei ole lapse jaoks kõiki tarvilikke esemeid vaja uuesti osta, vaid mingil määral on võimalik pere noorematel lastel kasutada vanemate laste jaoks soetatud esemeid. Käesoleval juhul on hageja aga üks kolmikutest ning seega puudub võimalus soetatud esemeid korduvalt kasutada.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
Kohus märgib, et alates hagi esitamisest kuni 10.03.2021 on kostja igakuiselt hageja seaduslikule esindajale tasunud 429 eurot. Tsiviilasjas 2-17-14571 sõlmitud kompromissi kohaselt sisaldab nimetatud summa elatist E Vile summas 167 eurot ja M Vile summas 167 eurot (292-500/4). Seega loeb kohus, et kostja on tasunud hagejale igakuiselt 95 eurot (429167-167) ning perioodil detsember 2020 kuni märts 2021 on kostja tasunud hagejale elatist kokku 380 eurot, mis tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Samuti on kostja tasunud 22.11.2020 hageja trenniarve summas 75 eurot (tlk 30), mis tuleb samuti väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Tasaarvestada ei saa kostja poolt tehtud makseid, mis on sooritatud enne hagiavalduse esitamist seoses hageja treeningute ja laagri maksetega (tlk 25-29).
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega loeb kohus, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.