Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2628.00 eurot Hageja: R S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: A Sa (isikukood: xxx, elukoht: xxx)
kohtumaja
Hageja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (e-post: [email protected]) Kostja: M S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Jana Kitter (e-post: [email protected]) Resolutsioon
Eelnev menetluse käik 11.02.2020 esitas R S Harju Maakohtule hagi M Si vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks, mille kohus 20.02.2020 kohtumäärusega menetlusse võttis. Sama määrusega eraldas kohus iseseisvasse menetlusse R Si hagi M Si vastu elatise väljamõistmiseks. 21.02.2020 määrusega peatas kohus menetluse tsiviilajas nr 2-20-2848 kuni tsiviilasjas nr 2-202249 (isaduse tuvastamise nõue) tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. 19.08.2020 õigeksvõtul põhineva otsusega tuvastas kohus R Si põlvnemise M Sist. Otsus jõustus 02.10.2020. 05.10.2020 määrusega uuendas kohus tsiviilasjas nr 2-20-2848 menetluse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja hagejale elatist ei tasu. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise miinimummääras alates 11.02.2020, s.o alates hagiavalduse esitamisest, kuni hageja täisealiseks saamiseni iga kuu
Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Veelgi enam: kostja on teatanud, et kui DNA-analüüsi tulemuste kohaselt osutub kostja hageja isaks, asub kostja alates DNA-analüüsi tulemuste saamise päevast tasuma hagejale igakuiselt elatist miinimummääras, kuid kostja sissetulek on vahepealse eriolukorra tõttu vähenenud ning kostjal ei ole võimalik enam miinimummääras elatist tasuda, vaid kostja saab tasuda hagejale elatist 200.00 eurot kuus (vt tl 43-43 pöördel). Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Maksu- ja Tolliameti 13.11.2020 tõendist nähtuvalt töötab kostja xxx ja xxx OÜ-s ning kostja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (tl 88-90). Samuti ei tugine kostja asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi. Kohtu kogutud tõenditest, sh pangakonto väljavõtetest, Maksu- ja Tolliameti tõenditest, Liiklusregistri väljavõttest (tl 61-82, tl 88-90, tl 102) nähtub, et kostjal on vara, mille arvel hagejale elatist tasuda. Kostja tugineb asjaolule, et tal puudub majanduslik võimekus hagejale taotletud summas elatise tasumiseks, kuna tema sissetulek on COVID-19 pandeemia tõttu vähenenud. Kostja on esitanud tõendina Maksu- ja Tolliameti 18.03.2021 maksuandmete tõendi, mille kohaselt on kostja tööandjateks jätkuvalt xxx ja xxx OÜ, kes teevad kostjale igakuiselt väljamakseid (tl 132-133). Kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund oleks halvenenud või tema töövõime oleks piiratud. Kostja on teinud ettepaneku elatise ja elatise võlgnevuse tasumiseks kokku summas 300.00 eurot kuus ning on 2021. aasta aprilli eest nimetatud summas elatist juba tasunud (tl 148 pöördel). Eelnevast nähtub samuti, et kostja on võimeline hagejale miinimummääras elatist tasuma. Kostja vaidleb hagile vastu muu hulgas põhjusel, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et suudab anda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus juhib tähelepanu, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vähendada elatist alla miinimummäära põhjusel, et hageja vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega. Kohus selgitab, et ainuüksi riikliku peretoetuse
maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada, vaid riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28). Antud juhul aga pole tõendatud muude asjaolude esinemine elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kostja on teatanud, et on menetluse kestel alates 01.12.2020 tasunud hagejale elatist 200.00 eurot kuus ning teinud ettepaneku elatise tasumiseks summas 300.00 eurot kuus alates 2021. aasta aprillist, millest 200.00 eurot on jooksev elatis ning 100.00 eurot elatise võlgnevus (tl 130 pöördel). Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud alates 01.12.2020 elatist 200.00 eurot kuus ning 12.04.2021 tasus kostja elatist 300.00 eurot, kokku 1100.00 eurot (tl 140 pöördel). Arvestades kõike eelnevat leiab kohus, et puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Ainuüksi asjaolu, et kostja sissetulek on vähenenud, ei ole piisav mõistmaks elatise välja alla miinimummäära. Kostja töötab ning tal on igakuine püsiv sissetulek. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Vanemal on aga kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kohus leiab, et kostjal puuduvad mõjuvad põhjused elatise tasumiseks alla miinimummäära. Küll aga tuleb arvestada kohustusest maha juba tasutud elatis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtumenetluse ajal on kostja tasunud hagejale elatist kokku summas 1100.00 eurot. Kuna hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates 11.02.2020 miinimummääras, s.o 292.00 eurot kuus, siis tuleb kostjal tasuda hagejale elatist alates 04.06.2020. Tasutud on ajavahemiku 11.02.2020-03.06.2020 eest 292.00 eurot kuus, s.o 2020. aasta veebruari 19 päeva eest 191.33 eurot ning 2020. aasta märtsi-, aprilli-, maikuu eest ja juuni kolme päeva eest kokku 908.67 eurot. Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna mõistab elatise välja alla miinimummäära. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et R Si hagi M Si vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 04.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja teise poja, s.o hageja venna R Z arvelduskontole nr XXX, selgitusega: „R Si elatisraha“. Kostja ei ole hageja taotletud otsuse täitmise viisile ja korrale vastuväiteid esitanud.
Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel tasuda ei tule. Ülejäänud poolte menetluskulud jätab kohus kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.