Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2021, Narva
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-21-5548 A Na hagi V Ni vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: A Na (isikukood xxx; viibimiskoht xxx; tel xxx) Kostja: V N (isikukood xxx; elukoht: xxx; telefon xxx; epost: xxx)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
A Na esitas hagi V Ni vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse ko-haselt on poolte
2-21-5548 abielusuhted sisuliselt lõppenud V Ni pikaajalise vägivaldsuse tõttu. Hageja palub abielu lahutada. 28.04.2021. a kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud ja leidis, et abielu saaks säilitada.
Kohus, kuulanud pooled ära, rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja jäi ka pärast kostja kohtuistungil esitatud vastuväidete ärakuulamist kindlalt abielu lahutamise nõude juurde. Olukorras, kus üks abikaasadest on kindlalt abielu säilitamise vastu, leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Kohus selgitab, et abielu on vabatahtlik leping. Kedagi ei saa sunniviisiliselt inimest olema suhtes, kui ta seda ei soovi. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhte jätkamist ei soovi. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Asjaoludest tulenevalt ei pea kohus mõistlikuks pooltele leppimisaja andmist. Arvestades, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja suhete taastamist ei soovi, võib üheselt järeldada, et abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg-le 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.