Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.A vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.08.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1527,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja Q.A (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.08.2024 otsus osas, millega Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldati üksnes osaliselt (resolutsiooni p 1 osaliselt), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 2–4), ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Harju Maakohtu 08.08.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.A vastu põhivõla 3923,03 euro ja viivise nõudes (resolutsiooni p 2).
3.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-147005 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 05.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.A-lt (kostja, võlgnik) 4519,12 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
1.1.21.03.2023 esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 3923,03 eurot, intressi 279,25 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 457,06 eurot ja viivise alates 22.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni 18,90% aastas.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis Swedbank AS kostjaga 28.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr 22-018725-VL (leping), mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Kostja põhivõla võlgnevus on 3923,03 eurot. Intressi võlgnevus oli lepingu ülesütlemise aja seisuga 279,25 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 76,97 eurot.
1.3.Swedbank AS ütles lepingu üles 08.08.2022 ja loovutas neist tulenevad nõuded hagejale. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3923,03 eurot ja viivise alates 09.08.2022 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Menetluskulud jäid 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka menetluskulude hüvitise 722,85 eurot ning kohustas kostjat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: -
Swedbank AS ja kostja sõlmisid 28.03.2022 tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot;
-
kostja pidi tagastama laenu perioodil 10.05.2022–10.10.2022;
-
kostja on teinud tagasimakseid 10.05.2022 11,09 eurot, 08.06.2022 46,72 eurot ja 29.08.2022 19,16 eurot, kokku 76,97 eurot;
-
lepingu ülesütlemise teate saamisel 18.07.2022 oli kostja võlgnevuses osaliselt 10.05.2022 osamaksega, osaliselt 10.06.2022 osamaksega ja tervikuna 10.07.2022 osamaksega;
-
kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul;
2-22-147005 -
Swedbank AS ütles lepingu üles 08.08.2022.
3.2.Maakohus andis hagejale korduvalt võimaluse tuua esile ja tõendada, et Swedbank AS on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust nii laenutaotluses esitatud andmete kui avalikest andmebaasidest saadava info põhjal, samuti kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kostja on taotluses teatanud oma netosissetulekuks 1550 eurot ning et tal puuduvad kohustused. Kostja töötasu laekus pangakontole AS-is LHV Pank.
3.3.Hageja ei esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtet. Maakohus jättis hageja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata. Hageja taotles tõendi kogumist hagi aluseks olevate asjaolude esile toomiseks, mitte faktiväidete tõendamiseks.
3.4.Hageja antud selgituste alusel ei saanud laenuandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja ei toonud esile, milliseid asjaolusid Swedbank AS kostja pangakonto väljavõttelt kontrollis. Hageja esitatud andmete põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kui suur oli kostja sissetulek või muu regulaarne tulu, mida Swedbank AS kostja sissetulekuna arvestas. Samuti ei toonud hageja esile, kui suured olid kostja igakuised kohustused, kas tal oli varasemaid kohustusi ning milline oli kostja maksekäitumine enne laenulepingu sõlmimist. Lepingujärgne laenu osamakse (718,84 eurot) moodustas ca poole kostja igakuisest keskmisest sissetulekust. Kostja ei olnud suuteline sellises ulatuses laenu tasuma, kuna ta jäi võlgu juba esimese laenumaksega.
3.5.Maakohus leidis, et Swedbank AS ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuli kõik kostja tehtud tagasimaksed (76,97 eurot) lugeda põhiosa makseteks. Kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eelnevast tulenevalt oli kostja põhiosa võlgnevus 3923,03 eurot (= 4000 – 76,97), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3.6.Kuna Swedbank AS ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kuulub VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt kohaldamisele VÕS §-s 94 toodud intressimäär, mis oli kuni 31.12.2022 0% aastas. Seega ei kuulu hageja intressinõue rahuldamisele. Muid tasusid kostja hagejale vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu ei võlgne. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulud jäid osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata hageja taotlused tõendite kogumiseks. Seetõttu jäid maakohtul tuvastamata ka asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Algne võlausaldaja Swedbank AS keeldus hagejale pangakonto väljavõtteid esitamast. Seetõttu ei olnud ka hagejal võimalik esile tuua kohtu palutud täiendavaid asjaolud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Swedbank AS on kinnitanud, et ta kontrollis enne laenu väljastamist kostja pangakonto väljavõtteid. Maakohus leidis ebaõigesti, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud.
2-22-147005 Vastustaja seisukoht
5.Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele vastust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud.
8.Maakohus jättis lepingust tulenevad nõuded osaliselt rahuldamata, sest kohtu hinnangul ei olnud hageja tõendanud VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja ei esitanud maakohtule kostja pangakonto väljavõtet ega toonud esile asjaolusid, mis oleks võimaldanud pangakonto väljavõtte tõendina koguda. Apellatsioonkaebuses tuginebki hageja peamiselt sellele, et maakohus on jätnud menetlusõiguse normi rikkudes lahendamata hageja taotluse koguda TsMS § 236 lg 2 alusel Swedbank AS-ilt tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõte, millega rikuti hageja õigust olla ära kuulatud. Hageja leiab, et eelneva tõttu on asjas jäänud olulised asjaolud tuvastamata, mille tulemusena on maakohus teinud ebaõige otsuse.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus hageja tõendite kogumise taotlused küll lahendanud, kuid jätnud need rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotluste rahuldamata jätmine oli ennatlik ja rajanes ekslikele põhjendustele.
9.1.Hageja tõi esile, et Swedbank AS järgis seoses laenuga vastutustundliku laenamise põhimõtet. Swedbank AS analüüsis kostja finantsolukorda ja hindas krediidivõimelisust kostja AS LHV Pank ja Swedbank AS-i pangakonto väljavõte alusel vastavalt VÕS §-le 403 4. Esitatud ja kogutud teave oli laenu andmiseks piisav (dtl 148–149, 153–154). Hageja selgitas, et Swedbank AS esitab kohtu nõudmisel kostja pangakonto väljavõtte (dtl 93, 132). Seetõttu taotles hageja kohtu kaudu tõendite kogumist kooskõlas TsMS § 236 lg-ga 2.
9.2.TsMS § 236 lg 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tuleneb, et tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed.
9.3.Maakohus jättis 11.09.2023 määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (dtl 104–105), põhjendades seda sellega, et VÕS § 168 tulenevalt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, sh nõude esitamiseks vajalikku teavet. Selline teave hõlmab endas ka infot, mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt. VÕS
2-22-147005 § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Krediidivõimelisuse hindamiseks ei piisa sellest, kui esialgne võlausaldaja annab kinnituse, et ta kontrollis kostja pangakonto väljavõtet, et veenduda kostja krediidivõimelisuses.
9.4.Hageja korduva taotluse tõendite kogumiseks jättis maakohus 04.07.2024 määrusega samuti rahuldamata (dtl 173–175), selgitades, et tõendeid kogutakse faktiväidete tõendamiseks, mitte hagi aluseks olevate asjaolude välja selgitamiseks. Hageja ei saa asjaolusid tuletada tõenditest, vaid hagejal tuleb esmalt esitada faktiväited ja seejärel on hagejal võimalik taotleda kohtult tõendite kogumist nende faktiväidete tõendamiseks. Kuna hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid taotluse rahuldamist, jättis maakohus hageja taotluse rahuldamata.
9.5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hageja taotlused ebaõigesti rahuldamata. VÕS § 168 lg 1 kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kostja pangakonto väljavõtete näol ei ole tegemist nõuet tõendava dokumendiga VÕS § 168 lg 1 tähenduses. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb nõude loovutajal uuele võlausaldajale üle anda eelkõige dokumendid, milles on kajastatud nõude tekkimine või selle sisu (vt VÕS I komm (2016), § 168, p 3.1). Arvestades maakohtu poolt hagejale esitatud küsimusi ja juhiseid, tõi hageja piisavalt selgelt esile taotluste aluseks olevad asjaolud. Hageja vajas kostja pangakonto väljavõtet selleks, et tõendada laenuandja seadusest tuleneva kohustuse täitmist. VÕS § 168 lg 1 alusel nõude esitamise võimalikkus ei välista hageja TsMS § 236 lg-st 2 tulenevat õigust taotleda siinses tsiviilasjas oluliste tõendite kogumist kohtult. Hageja on välja toonud, et krediidiandja ei nõustunud talle kostja pangakonto väljavõtet edastama, mistõttu hageja ei saa seda tõendit menetluses ise esitada. Seega on TsMS § 236 lg 2 kohaldamise peamine eeldus täidetud. Ka menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas see, kui hageja peaks tõendite kogumise asemel hakkama esitama algse laenuandja vastu hagi dokumentide üleandmiseks, taotledes selle lahendamise ajaks siinse menetluse peatamist.
10.Jättes hageja tõendite kogumise taotlused eelkirjeldatud viisil ebaõigesti rahuldamata, jättis maakohus hageja ilma võimalusest tõendada oma väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja kostja krediidivõimelisuse kohta. Sellega rikkus maakohus TsMS § 230 lg-t 1. Menetlusosalisel on õigus oma nõuet tõendada (TsMS § 199 lg 1 p 5) ja kui menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, on tal õigus taotleda kohtult tõendite kogumist (TsMS § 236 lg 2). Arvestades põhjendusi, miks maakohus hagi lepingust tulenevates nõuetes osaliselt rahuldamata jättis, võisid maakohtu rikkumised tõendite kogumise taotluste lahendamisel mõjutada asjas tehtud otsust, mistõttu oli tegemist oluliste menetlusõiguse normi rikkumistega ka TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes. Kuna asjas on eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata (TsMS § 392 lg 1 p 4) ja maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kontrollinud kõiki hagi rahuldamise eelduseid, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Samuti pole hageja apellatsioonimenetluses taotlenud tõendite kogumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus uue tõendite kogumise taotluse esitamiseks.
11.Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
12.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab
2-22-147005 maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.