Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
270 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C., esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus osas, milles maakohus sidus A.A.lt B.B. kasuks välja mõistetava igakuise elatise suuruse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). 1(9)
Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.A.lt B.B. kasuks välja igakuine elatis 195 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Lugeda Viru Maakohtu 30. novembri 2020. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada A.A. hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks osaliselt.
2.Vähendada Viru Maakohtu 30. detsembri 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16189 A.A.lt B.B. kasuks välja mõistetud elatist alates 15. oktoobrist 2020.
3.Mõista A.A.lt B.B. kasuks alates 15. oktoobrist 2020 välja igakuine elatis 195 eurot kuni B.B. täisealiseks saamiseni X.
4.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 19. mail 2020 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu, milles palus vähendada Viru Maakohtu 30. detsembri 2019. a määrusega tsiviilajas nr 2-19-16189 (varasem tsiviilasi) kinnitatud kompromissi alusel igakuiselt tasumisele kuuluva elatise suurust 120 euroni. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tuleb hagejal tasuda kostjale igakuiselt elatist pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja vajadused ja kulud on oluliselt muutunud. Kompromissi sõlmimise ajal oli hagejal kindel sissetulek ja lootus, et alates jaanuarist 2020 saab ta tööle. Hageja oli kuni 30. septembrini 2020 Eesti Töötukassas töötuna 2(9)
registreeritud, ta osales tööturukoolitusel ja praktikal. Hageja sissetulek oli 2020. a märtsis X eurot (töötutoetus ajavahemikus 3. detsembrist 2019 kuni 1. märtsini 2020), aprillis X eurot X senti (koolituse stipendium) ja mais X eurot X senti (koolituse stipendium). Alates oktoobrist 2020 töötab hageja OÜ-s X (X) ning saab miinimumpalka. Hagejal puudub vara ning ta elab õele kuuluvas üürikorteris. Kommunaalmaksete ja elatise tasumiseks on hageja saanud laenu sugulastelt. Hageja laenuga ostetud auto on temalt võlgnevuse tõttu ära võetud. Lisaks on hageja saanud toimetulekutoetust. Hagejale sündis X teine laps. Samuti peab hageja ülal oma elukaaslast, kes on lapsehoolduspuhkusel. Hageja ei ole mänginud hasartmänge, kuid on teinud makseid enda kontolt sõbra palvel. Elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta riiklikku lapsetoetust. Kostjale tehtud kompromissettepaneku kohaselt nõustuks hageja maksma kostjale igakuiselt elatist 175 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Puudub alus elatise vähendamiseks, kuna asjaolud, mille alusel varasemas tsiviilasjas kompromiss sõlmiti, ei ole muutunud. Hageja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud sissetulekute puudumist. Hageja varjab oma tulusid. Ta saab sissetulekut oma emaga seotud äriühingust. Hageja väidetud sugulastelt saadud laen on varjatud töötasu. Lisaks on hageja vara ostetud sugulaste nimele. Hageja kasutas juba kooselu ajal kostja emaga valdavalt sularaha. Kostja ema on aga sattunud raskesse olukorda seoses koondamisega. Hageja konto väljavõttest nähtub, et poole aastaga on talle laekunud igakuiselt sissetulekuid ligikaudu X eurot (arvestamata sularaha ja teisi kontosid). See on kohustuste täitmiseks piisav. Seda näitab ka asjaolu, et hageja on 2020. a jaanuaris ja veebruaris kulutanud hasartmängudele kokku 460 eurot. Lisaks on hagejal konto AS-s SEB Pank ja ta kasutab lapse nimel olevat kontot Swedbank AS-s. Hageja töötuna registreerimine ja töö otsimine on näilik. Ida-Virumaal on töökohti piisavalt. Kuna hageja osaleb väikeettevõtjate koolitustel, täiendab ta teadmisi olemasoleva äriühingu toimimiseks. Lisaks on nimekirjas, kuhu hageja on väidetavalt töö otsimiseks pöördunud, toodud hageja ema koostööpartnerid ja tuttavad. Selline pikk nimekiri ei ole ka tõsiseltvõetav. Hageja püüab kohut eksitada. Kostja emale teadaolevalt kogus hageja ka tuttavatelt laste asjade ostutšekke. Poolte kokkuleppe kohaselt maksab hageja kostjale miinimumelatist ning see vastab kostja vajadustele. Hageja ei ole töövõimetu, samuti ei esine muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Ainuüksi asjaolude muutumisest väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ei piisa, vaid neist asjaoludest peab tulenema vajadus väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Ainus asjaolu hageja varalise seisundi muutumisel on teise lapse sünd X. Kui kohus arvestab seda elatise suuruse määramisel, nõustub kostja vähendama igakuist elatist 200 euroni. Elatise vähendamisel tuleb see siduda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga.
3(9)
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi 4. novembri 2020. a otsusega osaliselt ning vähendas varasemas tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuist elatist alates
15.oktoobrist 2020 kuni kostja täisealiseks saamiseni 195 euroni, elatis ei või olla väiksem kui 1⁄3 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt hindab kohus elatise suuruse muutmisel asjaolusid, mis on võrreldes elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajaga muutunud. Kohus tuvastas, et juba varasemas tsiviilasjas kompromissi sõlmimise ajal oli hageja töötuna registreeritud. Seega ei ole asjaolud oluliselt muutunud. Praeguseks on hageja sissetulekute suurus muutunud, kuid hageja ei ole märkinud, mida on ta teinud töö leidmiseks, ega tõendanud, et ta tööd aktiivselt otsib. Ainuüksi töö puudumine iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks. Hageja peab tegema kõik endast sõltuva, et teenida ülalpidamist nii endale kui ka lapsele. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tuvastatud töövõimetus. Hagejal tekkis alus elatise vähendamiseks X, kui talle sündis teine laps. Kohtul tuleb hinnata, kas hageja teine laps osutub elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (kostja). Maakohus tegi kindlaks kostja mõlema vanema (hageja ja kostja ema) varalise seisundi. Hageja nimel sõidukid ja kinnistud puuduvad, kuid ta on kantud kahe sõiduki kasutajaks, millest üks kuulub tema emale, teine OÜ-le Crystal de Luxe. Kostja väide, et hageja vara on registreeritud sugulaste nimele, ei ole tõendatud. Seega puudub hagejal vara, mida oleks võimalik elatise katteks võõrandada. Kostja emale kuulub üksnes sõiduk KIA CEED. Kostja ema ülalpidamisel on üksnes kostja, ta on töötu ning tema igakuine sissetulek on X–X eurot. Hageja saab alates 1. oktoobrist 2020 miinimumpalka (584 eurot kuus). Hageja väitel puudub tööandjal võimalus tasu suurendamiseks, kuna alles alustas oma majandustegevust. Maakohus kahtles selles, kuna X tegutseb alates 2011. a-st ning selle osanik on hageja ema, kuid kohus lähtub asjas esitatud töölepingust. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Varasemas tsiviilasjas puudus vajadus kostja ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna laps nõudis elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning asjas sõlmiti kompromiss. Hageja on elatise suuruse määramisel palunud võtta arvesse kostja ema poolt saadavaid riiklikke toetusi. Toetusi on aga põhjendatud võtta arvesse elatise määramisel seaduses sätestatud määras või selle vähendamisel poole toetuse summa võrra, kuid mitte elatise olulisel vähendamisel. Lisaks on samade toetustega kaetud hageja teise lapse vajadused. Hageja elukaaslase ülalpidamine on tagatud tema poolt saadava vanemahüvitisega. Arvestades vanemate varalist seisundit ja hageja ülalpidamisel olevate laste vajadusi, on põhjendatud muuta varasemas tsiviilasjas välja mõistetud elatiste suurust 195 euroni kuus alates hagejale teise lapse sünnist X. Kohus lähtub elatise suuruse määramisel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast – 584 eurot kuus, mis tuleb jagada kolme
4(9)
isikuga (hageja ja tema kaks last). Maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool esitada uue hagi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub 15. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega vähendada varasemas tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuist elatist 165 euroni alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus kontrollinud, kas kostja emal on vahendid kostja ülalpidamiseks seaduses sätestatud alammääras ning mis on kostja ema kulutused ja kostja vajadused. Ei ole põhjendatud lähtuda üksnes hageja raha teenimise võimalustest, vaid elatise põhjendatusest tervikuna. Maakohus ei ole sisuliselt kontrollinud hageja võimalusi elatise tasumiseks varasema menetluse seisuga ega võtnud arvesse, et hagejal ei olnud majanduskriisi ja koroonaviiruse leviku tagajärjel võimalik leida tööd. Hageja ei keeldu elatise tasumisest, kuid lähtuda tuleb hageja võimalustest. Ebaõige on kohtu seisukoht, justkui oleks hageja varasemas tsiviilasjas pakkunud kompromissi ning nõustunud tasuma miinimumelatist. Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, et hageja varalise olukorra muutumist ei ole võimalik tuvastada. Kohus tuvastas, et hageja varaline olukord muutus alates lapse sünnist. Asjakohatu on kohtu väide, et hagejal oli raha kasiinos käimiseks. Kasiinot kasutatakse rahaliste probleemide lahendamiseks, mis võib aga lõppeda võlgnevuste tekkimisega. Hasartmängud ei ole seotud hageja sissetulekuga. Kohus jättis põhjendamatult elatise määramisel arvesse võtmata peretoetuse 60 eurot. Peretoetus võimaldab last kasvatada vajalikul majanduslikul tasemel. Kohus on ebaõigesti leidnud, et elatist tuleb vähendada alates teise lapse sünnist. Hagejal olid majanduslikud raskused juba alates hagi esitamisest. Ida-Virumaal suleti koroonaviiruse leviku tõttu kohvikud ja restoranid (v.a kaasatellimine). Kuivõrd hageja töötab kohvikus, vähendas tekkinud olukord hageja raha teenimise võimalusi. Hageja palub vähendada elatist 165 euroni, mis vastab vanema kui ka lapse huvidele. Seejuures palub hageja määrata elatise muutumatu summana, kuna elatise sidumine kuupalga alammääraga põhjustab raskusi elatise tasumisel.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus on menetlusse võetud ekslikult. Hagihinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1). Kuivõrd maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei andnud, tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata (TsMS § 637 lg 21). Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjaolud, mis olid aluseks varasemas asjas kompromissi sõlmimisel, ei ole oluliselt muutunud kuni hageja teise lapse sünnini. Kompromiss hõlmas tagasiulatuvast 5(9)
elatise nõudest loobumist ning selle sõlmimisel arvestati kostja vanemate materiaalset olukorda. Samuti arvestati lapsetoetusega. Hageja varjab oma tulusid ja vara. Ta saab sissetulekut oma emaga seotud äriühingust, mis on kohustuse täitmiseks piisav. Seda näitab ka hasartmängude mängimine. Väide IdaVirumaal tekkinud majandusliku olukorra kohta tuleb jätta tähelepanuta. Selle mõju hagejale ei ole tõendanud ning tegemist on ajutise olukorraga. Kostja ema on aga sattunud raskesse majanduslikku olukorda koondamise tõttu. Pooltel puudus maakohtus vaidlus, et hageja maksab poolte kokkuleppe järgi kostjale miinimumelatist ning see vastab kostja vajadustele. Elatise vähendamisel tuleb see siduda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga (protsentuaalselt).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus sidus hagejalt kostja kasuks välja mõistetava igakuise elatise suuruse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 195 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis varasemas tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuise elatise vähendamata 165 euroni ning mõistis igakuise elatise 165 eurot ületavas osas hagejalt kostja kasuks välja alates 15. oktoobrist 2020, mitte hagi esitamisest 19. mail 2020. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks alates 15. oktoobrist 2020 välja igakuise elatise 165 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 mõttes, nagu väidab kostja. TsMS § 405 lg 1 tähenduses saab lihtmenetluse asjaks pidada üksnes sellist elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (vt Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-16, p 9). TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones TsMS § 122 lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusummat (vt Riigikohtu
17.oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-16, p-d 9–10).
6(9)
Praeguses asjas palus hageja vähendada kostjale makstava elatise suurust alates hagi esitamisest 292 eurolt 120 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Seega palus hageja vähendada elatist 172 eurot kuus. Kostja saab täisealiseks X. Järelikult on hageja nõude koguväärtus suurem kui TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses sätestatud varalise nõude ülempiir 2000 eurot. Seega ei saanud asja lahendada lihtmenetluses ning ringkonnakohtul puudub alus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult sidunud hagejalt kostja kasuks välja mõistetava elatise töötasu alammääraga selliselt, et see oleks 1⁄3 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Juhul kui elatist vähendatakse perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi alla miinimummäära, siis ei ole põhjendatud elatise automaatne suurenemine elatise miinimummäära tõstmise korral (vt Riigikohtu
7.veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16). Kõik miinimumelatise vähendamise aluseks olevad asjaolud ei ole sõltuvuses palga alammäära muutumisest. Samuti ei ole pooled praeguses asjas sõlminud kohtulikku kompromissi, kus saab määrata väljamõistetava elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐35‐17, p 35). Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista igakuine elatis muutumatu suurusena – 195 eurot.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, nagu oleks riikliku lapsetoetuse mahaarvamine elatisest selle olulisel vähendamisel alla miinimummäära välistatud. Kõnealuses osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta, sh täiendada. Ringkonnakohtu hinnangul võib olla põhjendatud võtta riiklik lapsetoetus PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjusena mh arvesse elatise olulisel vähendamisel alla miinimummäära, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda tingivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja praeguses asjas toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt vähendada. Elatise vähendamisel saab riikliku peretoetuse võtta mõjuva põhjusena arvesse koostoimes muude asjaoludega (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Ringkonnakohus ei ole asja materjalidest tuvastanud ühtki sellist muud asjaolu, mille tõttu tulnuks praeguses asjas alust elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra vähendada. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendab.
10.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtu otsustus elatise vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle on kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu seisukohad on ülejäänud osas otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Vastusena ülalkäsitlemata apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7(9)
11.Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (TsMS § 371 lg 1 p‐d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1). Üksnes TsMS §‐s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32).
12.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kuivõrd varasemas asjas tehtud kompromissimäärusest täpsemaid vaidluse asjaolusid ei nähtu, tuleb TsMS § 459 lg 1 alusel esitatud elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik (hageja) kohustatud teisele isikule (kostjale) ülalpidamist andma ning kas eelduslikult hagi esitamise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu oleks maakohus eeltoodu tuvastamisel (sh vanemate varalise seisundi ja kostja vajaduste osas) rikkunud oluliselt menetlusõigusenorme. Kuigi hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
12.1.Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal kostja vanemate majanduslikku olukorda (sissetulekute ja muu vara kohta) piisava põhjalikkusega hinnanud (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2) ning oma järeldusi otsuses nõuetele vastavalt põhjendanud (TsMS § 436 ja § 442 lg 8). Maakohus on mh tuvastanud, et ajavahemikul alates 1. oktoobrist 2019 kuni 30. septembrini 2020 oli kostja ema igakuine keskmine sissetulek X eurot X senti ning sellega elatise suuruse määramisel arvestanud.
12.2.Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks halvenenud ajavahemikul alates käesolevas asjas hagi esitamisest kuni teise lapse sünnini, võrreldes varasemas tsiviilasjas kompromissmääruse tegemise ajaga. Seega puudub alus sel perioodil elatise vähendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja juba kompromissi sõlmimise ajal töötu ning tema töötutoetuse päevamäär oli X eurot X senti kuus (tl-d 24–25). Järelikult sai hageja kompromissi sõlmimise ajal oma sissetulekuna arvestada töötutoetust. Kuivõrd hageja on menetluse kestel tööle asunud (tl-d 91–93), on tema majanduslik olukord eelduslikult mõnevõrra paranenud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Järelikult leidis maakohus õigesti, et hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist tuleb vähendada alates hageja teise lapse sünnist X, mitte hagi esitamisest. Maakohtu järeldust, et hageja majanduslik olukord muutus alates teise lapse sünnist X ning see andis aluse elatise vähendamiseks, ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.
8(9)
12.3.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult kostja vajadused kontrollimata. Iseenesest võib elatise vähendamise aluseks olla mh lapse miinimumist väiksemad vajadused, kuid seda peab tõendama hageja (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Hageja ei ole aga käesolevas asjas väitnud ega tõendanud, et kostja vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad ja kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt muutunud. Kui laps nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajadusi vaja tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Järelikult ei pidanud kostja oma vajadusi käesolevas asjas tõendama.
12.4.Ringkonnakohus lisab, et hasartmängud võivad oluliselt halvendada hageja majanduslikku olukorda. Hageja on ka ise möönnud, et need võivad tekitada uusi võlgnevusi. Vanemal on aga kohustus hankida vajalikud vahendid nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-162343, p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, sh võimalusel teenima lisasissetulekut, töökohta vahetama ning vajadusel müüma endale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal esineks sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (sh terviseprobleeme). Seega võib hagejal olla vajalik nii enda kui ka oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks teenida lisasissetulekut või vahetada töökohta.
13.Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulud TsMS § 163 lg 1 (kolmanda alternatiivi) järgi poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.