Hageja O C (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja (vanaema) M M Kostja B H F C (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Maria Abramenkova
Asja läbivaatamine
8. juuni 2020 eelistung, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O C (isikukood xxxxxxxxxxx) hagi B H F C (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu.
2.Mõista B H F C O C ülalpidamiseks välja alates 28. augustist 2019 kuni O C täisealiseks saamiseni (x. xxxxxxxx xxxx) elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
3.Mõista B H F C O C kasuks välja perioodi 20. juulist 2019 kuni
27.augustini 2019 eest tagasiulatuv elatis 342 eurot.
4.Kohustada B H F C maksma resolutsiooni punktides 2-3 välja mõistetud elatis O C arvelduskontole iga kuu 1. päevaks, märkides selgitusse „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
5.Kohustada B H F C maksma resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud tagasiulatuva elatise võlgnevus O C arvelduskontole hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päevaks, märkides selgitusse „elatisevõlg“.
6.Jätta rahuldamata B H F C 8. mai 2020 menetlusdokumendis esitatud taotlused tõendite kogumiseks (pangakonto väljavõtete nõudmiseks ning Maksu- ja
1(11)
Tolliametilt, Eesti Haigekassalt, Ida-Tallinna Keskhaiglalt ja Tallinna Tehnikaülikoolilt tõendite nõudmiseks).
7.Jätta rahuldamata O C 1. juuli 2020 menetlusdokumendis esitatud taotlus B H F C kohustamiseks tõendeid (pangakontode väljavõtted, eluasemelaenu leping, üürileping) esitama.
8.Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluse käik
1.O C (hageja; laps) ainuhooldusõiguslik vanem M M (lapse ema) esitas 28. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B H F C (kostja; lapse isa) igakuise elatise 240 eurot saamiseks. Kohus tegi 2. septembril 2019 lapse isale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 14. jaanuari 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas hagejat
13.veebruari 2020 määrusega esitama oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 14. veebruaril 2020 hagiavalduse, mille kohaselt vähendas oma nõuet ja palus kohtult välja mõista igakuine elatis 150 eurot kuus. Harju Maakohus edastas 11. märtsi 2020 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Pärnu Maakohus võttis 17. märtsi 2020 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat sellele vastama.
2.Hageja esitas 29. aprillil 2020 kohtule hagiavalduse täienduse ja 8. mail 2020 selle täpsustuse, paludes kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 20. juulist 2019 miinimummääras ning suurendada elatise summat kehtiva elatise miinimummäärani alates
28.augustist 2019. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kostja vastas hagile
8.mail 2020, mil esitas seisukoha ka tagasiulatuva elatise nõudele.
3.Kohus arutas 8. juuni 2020 eelistungil (vt protokoll dtl 205-215) pooltega hageja algset ja uut nõuet ning selgitas menetluslikku olukorda. Kohus selgitas pooltele asjas kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist ning määras tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus jättis kostja taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-19-16173, milles lapse isa esitas avalduse hooldusõiguse taastamiseks, tehtava lõpplahendi jõustumiseni rahuldamata.
4.Hageja esitas 8. juunil 2020 Sotsiaalkindlustusameti tõendi (dtl 220) peretoetuste saamise kohta. Kostja esitas 13. juulil ja 21. juulil 2020 tõendid (dtl 247-291, 301-315) oma varalise seisu kohta ja hageja vahetu ülalpidamise kohta.
2(11)
5.Maakohus võttis 9. juuni 2020 määrusega menetlusse hageja tagasiulatuva elatise nõude miinimummääras kostja vastu perioodi 20. juulist kuni 27. augustini 2019 eest ning elatise suurendamise nõude miinimummäärani kostja vastu alates 28. augustist 2019. Kostja vastas
13.juulil 2020 hagile.
6.Kostja esindaja saatis 26. juunil 2020 kohtule e-kirja, milles andis teada, et tegemist ei ole pädeva kohtualluvusega, kes saaks asja arutada. Kostja palus käsitleda käesolevat kaebust vajadusel määruskaebusena. Kostja viitas nimetatud vastuväitele ka oma 13. juuli 2020 ning 21. juuli 2020 menetlusdokumentides. Maakohus keeldus 4. septembri 2020 määrusega kostja määruskaebuse (26. juuni 2020 e-kiri) menetlusse võtmisest, kuna määruse peale, millega hagi menetlusse võeti määruskaebust esitada ei saa. Kostja esitas 22. septembril 2020 kohtule määruskaebuse 4. septembri 2020 määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. oktoobri 2020 määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 4. septembri 2020 määruse muutmata. Kostja lepinguline esindaja teatas 9. oktoobril 2020 kohtule, et temal kostja esindusõigus puudub ning kostjale tuleb B tavapostiga edaspidi menetlusdokumendid saata, kuna klient ei kasuta enam oma varasemalt edastatud e-posti aadressi ning sellele aadressile (xxx@xxx) edastatud e-kirju kätte ei saa. Kohus märgib, et nimetatud e-posti aadressi kasutab lapse isa siiski tänaseni lapse vastu esitatud hooldusõiguse vaidluses tsiviilasjas nr 2-21-133, kus esindab teda praegusel hetkel sama lepinguline esindaja, kes kohtule 9. oktoobri 2020 ekirja saatis.
7.Maakohus selgitas 8. detsembri 2020 kirjaga pooltele, et saab asja lõpuni menetleda kirjalikus menetluses juhul, kui kostja ei anna kohtule teada oma soovist pidada kohtuistung ning teatas asja lahendamise lõpptähtajad. Kohus lasi 8. detsembri 2020 kirja tõlkida portugali keelde, et esitada see isale, kuid selleks ajaks oli isa taas endale lepingulise esindaja võtnud.
8.Hageja vanaema M M (isikukood xxxxxxxxxxx, vanaema) teatas 7. jaanuaril 2021 kohtule, et hageja ainuhooldusõiguslik vanem M M suri xx. xxxxxxxxxx xxxx ning Harju Maakohus määras 6. jaanuari 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18997 esialgse õiguskaitse korras lapse eestkostjaks M M. M M teavitas 12. jaanuaril 2021 kohut, et hageja bioloogiline vanem B H F C on pöördunud Harju Maakohtusse avaldusega hageja suhtes hooldusõiguse üleandmiseks ning kohus on võtnud 11. jaanuaril 2021 avalduse menetlusse ja algatanud tsiviilasja nr 2-21133.
9.Kostja esitas 13. jaanuari 2021 e-kirjaga ning 15. jaanuaril 2021 allkirjastatud taotluse praeguses tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-21-133 menetluse lõppemiseni, s.o kohtumääruse jõustumiseni.
10.Hageja asus 18. jaanuaril 2021 esitatud vastuses seisukohale, et kostja taotlus on esitatud menetluse venitamiseks ning tuleb jätta rahuldamata.
11.Maakohus jättis 22. jaanuari 2021 määrusega menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Hagiavaldus
12.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud alates 2010. a novembrist. Hageja ema pöördus 20. juulil 2019 kostja poole elatise saamiseks (dtl 81) ning alatest sellest ajast palub hageja kostjalt tagasiulatuvalt elatise välja mõista. Hagi on suunatud hageja igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja ülalpidamisnõude eesmärgiks on tagada hageja toimetulekuks vajalikud vahendid. Igakuiselt kuluvad hageja tarbeks rahalised vahendid söögile, riietele, elamiskulude tasumiseks, transpordile, vaba aja veetmiseks. Jääb
3(11)
arusaamatuks mis osas peab kostja põhjendamatuks hageja ülalpidamiseks tehtavaid kulusid. Selleks, et lapse igapäevased vajadused oleksid rahuldatud, tema arenguks oleksid tagatud piisavad vahendid, tuleb kostjalt välja mõista elatis miinimummääras nagu perekonnaseadus ette näeb. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, siis ei ole kohustuslik tõendada ülalpidamiseks tehtud ja tehtavaid kulutusi. Asjaolu, kas hageja emale jääb ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus taastatakse, ei võta kostjalt ära kohustust elatist maksta. Kostja puhul ei esine mõjuvat põhjust miinimumelatise vähendamiseks. Hageja on kostja ainus laps, kostja on töövõimeline ja töötab tema esindaja kinnitusel õppejõuna (professorina) asutuses xxxx. Keskmine lektori palk antud ülikoolis on ligikaudu 2061 eurot kuus, tema eeldatav palk on igal juhul võrdväärne Eesti keskmise palgaga. Seega puudub alus elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära. Kostjal puuduvad igakuiselt kulutused elamispinnale ning kommunaalkuludele, kuna ta elab tasuta tema vanematele kuuluvas korteris aadressil xxx xxx xxxxx, xxxx – xxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx, xxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxx. Kommunaalkulud tasuvad kostja eest tema vanemad. Hageja ema on ainuhooldusõigust omava vanemana järjepidevalt hageja suhtes ainuisikuliselt ülalpidamiskohustust täitnud viimased 10 aastat ja arvestades, et hageja on hea tervise juures, toidetud ja hoitud, võib sellest järeldada, et tema suhtes on ülalpidamiskohustust seaduslik esindaja täitnud ja teinud seda hästi. Hageja ema töötab xxx õigusteaduskonna lektorina alates 2018. a septembrist. Arvestades lektorite keskmist palka Eestis, on ta ilmselgelt võimeline teostama hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja taotlus tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata, sest taotletud tõendid ei oma asja lahendamisel tähendust. Kostja ei ole hageja rollis. Hageja palub kohtul kostjalt välja nõuda tema nimele registreeritud pangakontode väljavõtted, kust nähtuvad andmed tema eluaseme pangalaenukohustuse tasumise kohta või üüri tasumise kohta ja kommunaalmakseid tõendavad arved hagi perioodis ja nende tasumist tõendavad maksekorraldused. Samuti palub hageja kohustada kostjat esitama temaga sõlmitud kehtiva üürilepingu või alternatiivselt temaga sõlmitud eluasemelaenu lepingu kinnitatud koopia. Kostja vastuväited
13.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja taotleb tõendite kogumist, st nõuda välja tõendid pankadest, Maksu- ja Tolliametilt, Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Haigekassalt, Tallinna Tehnikaülikoolist hageja ema varalise seisundi hindamiseks ning Ida-Tallinna Keskhaiglalt ema tervisliku seisundi hindamiseks. Lisaks palub kostja menetluse peatada kuni Harju Maakohtus menetletava hooldusõiguse vaidluse tsiviilasjas nr 2-19-16173 jõustunud lahendiga lõppemiseni. Hageja esitas pahatahtlikult hagi. Kostja soovib oma lapse elus osaleda, temaga suhelda ning teda ka vahetult ülal pidada. Kostja on esitanud Harju Maakohtusse avalduse hooldusõiguse saamiseks. Kostja on elatist aastate jooksul maksnud ning kandnud muid lapsega seotud kulusid, sh andnud vahetut ülalpidamist lapsele (ostnud riideid, mänguasju, kommunikatsioonivahendeid lapsega sidepidamiseks). Hageja ema motiiv elatise nõudmisel on üksnes suurendada omaenda isiklikke sissetulekuid tulenevalt asjaolust, et tal on diagnoositud raske ja ravimatu haigus ning tal on raskusi enda ülalpidamisega. Hageja kulud on ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud oma kuludest nimekirja. Hagejal tuleb tõendada kulutuste põhjendatust. Hageja ei olnud 2019. a-l ema ülalpidamisel, kuna hageja
4(11)
ema oli haige. 2020. a uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (2020. a RAKE uuring) järgi on 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulud Harjumaal, kus hageja tegelikult elab, suurusjärgus 303-304 eurot. Seega hageja kulude katmiseks piisaks ka 152 euro suurusest elatisest. Kostjale käib elatise maksmine miinimummääras üle jõu, kuna miinimumelatis 292 eurot on suurem kui xxxxxxxxxx kehtiv kuupalga alammäär, milleks on 2020. a-l oli 1045 xxxxxxxxx xxxxxx ehk ligikaudu 173 eurot kuus. Kostja teenib ühes kuus u 700 eurot. Elatise väljamõistmine miinimummääras seab ohtu kostja enda toimetuleku. Elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta hageja riigilt saadavaid toetusi, eelkõige lapsetoetust 60 eurot. Kostja palub mõista elatise välja alla miinimummäära, s.o 122 eurot või 92 eurot kuus (arvestada ka hageja õe lapsetoetus hageja ülalpidamiseks) ning tagasiulatuva elatisenõude jätta rahuldamata, kuna see pole tõendatud. Hageja kulud on kaetud ka mastaabisäästu tõttu – hagejaga koos elab tema õde. Kostja tasub igakuiselt u 381 xxxxxxxxxx xxxxxx (u 66 eurot) tervisekindlustuse eest. 2019. a finantstulu aruandest nähtub, et kostja saldo 31. detsembri 2019 seisuga oli 2180 xxxxxxxxx xxxxxx (u 364,38 eurot). 2019. a tulumaksuaruandest nähtub, et kostja 2019. a tulumaksuga maksustatav tulu oli 0 eurot. Kostja 2019. a tulumaksuvaba tulu oli 50 400 xxxxxxxxx xxxxxx (u 8439,38 eurot). Kinnisvara puudub kostjal xxxxxxxxxx. Negatiivset asjaolu pole kostjal võimalik tõendada. Kostja palub jätta hageja taotlus kostja varalise seisundi kohta tõendite kogumiseks rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Maakohus ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.
16.Perekonnaseadus (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
5(11)
17.Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Alates 1. jaanuarist 2019 on töötasu alammäär 540 eurot, millest pool on 270 eurot. Alates
1.jaanuarist 2020 kuni käesoleva hetkeni on töötasu alammäär 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
18.Riigikohus on 9. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 seoses mõjuva põhjusega miinimumelatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 järgi märkinud, et selliseks mõjuvaks põhjuseks saab olla igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve.
19.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja on M M ja kostja ühine laps, kes sündis x. xxxxxxxx xxxx (vt rahvastikuregistri väljavõte, dtl 47-48); kostja hooldusõigus hageja üle on peatatud alates 24. jaanuarist 2014 (vt rahvastikuregistri väljavõte, dtl 48); vanemad abiellusid x. xxxxxxx xxxx ja nende abielu lahutati Pärnu Maakohtu xx. xxxxx xxxx otsusega (vt rahvastikuregistri väljavõte, dtl 45); vanemate kooselu lõppes 2010. a novembris ja pärast lahkuminekut jäi laps elama emaga; kostja ei maksa hagejale regulaarselt elatist perekonnaseadusega ettenähtud miinimummääras; kostja elukoht on xxxxxxxxxx; hageja ema, kes oli hageja ainuhooldusõiguslik vanem, suri xx. xxxxxxxxxx xxxx; hageja seaduslik esindaja (eestkostja) on käesoleval hetkel tema vanaema M M (Harju Maakohtu 25. veebruari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-18997, jõustunud 17. märtsil 2021).
20.Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ei ole vaja lapse vajadusi tõendada. Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
21.Praegusel juhul palub hageja mõista kostjalt enda kasuks 28. augustist 2019 välja miinimummääras igakuise elatise 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni (PKS § 101). Lisaks palub hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks 20. juulist kuni 27. augustini 2019 (s.o 38 päeva eest) välja elatise miinimummääras, s.o 342 eurot ((270 / 30) x 38) (PKS § 108). 6(11)
22.Hageja esindaja toob välja, et laps on alates 2010. a detsembrist elanud emaga, kes kannab kõik tema ülalpidamiskulud ning kostja nende ülalpidamisel ei osale. Hageja leiab, et kostja on võimeline talle miinimummääras elatist igakuiselt maksma, kuna ta on töövõimeline töötab xxxxxxxxxx ülikoolis õppejõuna või professorina ning tal puuduvad peale hageja ülalpeetavad, mistõttu elatise vähendamiseks alla miinimummäära mõjuv põhjus puudub.
23.Kostja vaidleb hagile vastu ning on nõus maksma hagejale elatist igakuiselt kokku kas 122 eurot või 92 eurot, kuna suuremat summat tasuda tema sissetulekud xxxxxxxxxx ei võimalda ja lapse vajadused on sellise elatise tasumisega kaetud. Lisaks on kostja hinnangul hagi esitatud pahatahtlikult, sest kostjal ei lasta hagejaga kohtuda ning regulaarse elatise maksmiseks puudus hageja ema ja kostja vahel kokkuleppe. Siiski on kostja enda sõnul perioodil 2010-2019 ostnud lapsele riideid, mänguasju, kommunikatsioonivahendeid. Kostja palub ka arvestada, et peretoetus kahe lapse eest (hageja ja tema noorem õde) kantakse ema kontole ning hageja ülalpidamine on kaetud osaliselt mastaabisäästuga kahe lapse eest.
24.Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab maksma hagejatele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatist alates 20. juulist 2019 või esineb PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhjus, mis annab aluse kostjalt hagejate kasuks elatise välja mõista alla miinimummäära.
25.Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist, asjas kohalduvat õigust ja kohtupraktikat 8. juuni 2020 eelistungil ning kohustas pooli esitama selgitused ja tõendid selleks, et tuvastada asja lahendamiseks vajaliku (hageja lastetoetuse saamise, kostja varalise seisundi (sissetulek ja muu vara, mille arvelt ülalpidamist anda)).
26.Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, siis puudub tal kohustus kulude suurust tõendada (vt ka otsuse p 21). Vastupidine kostja väide on ekslik. Kuna kostja tugineb miinimumelatise vähendamisel mõjuva põhjuse olemasolule, on temal selle tõendamiskoormis. Juhul kui leiab tuvastamist mõjuva kaaluka põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks, arvestades ka lapse huve, tuleb hinnata teise vanema varalist seisundit, et tuvastada lapse vajaduste kaetus.
27.Kostja leiab, et miinimummääras elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad ja miinimummääras elatise väljamõistmine rikastaks hageja ema. Kostja viitab 2020. a RAKE uuringule, mille järgi on 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulud Harjumaal, kus hageja tegelikult elab, suurusjärgus 303-304 eurot. Maakohtu arvates on kostja põhjendamatult keskendunud lapse vajaduste väljaselgitamisel 2020. a avaldatud RAKE uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuandes väljendatule, leides, et hageja vajadused saavad kaetud ka juhul, kui vanem tasub elatist alla miinimumi. Nimetatud uuringus toodud järeldused väljendavad seisukohta, millised võivad olla keskmiselt lapse ülalpidamiskulud. Näiteks ei saa nimetatud uuring kajastada täpselt transpordikulusid, sest see sõltub konkreetse lapse elukohast ning vahemaadest kodu ja kooli, kodu ja huvitegevuse toimumise asukohtade vahel, samuti lähisugulaste ning sõprade, keda hageja külastab, elukohtadest jne. Seega ei saa üksnes 2020. a RAKE uuringu alusel jätta PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras elatis välja mõistmata.
7(11)
28.Kostja väidab 13. juuli 2020 menetlusdokumendis, et „Teada on, et M M peab üleval ka oma teist last M R. Seetõttu on hageja vajadused kaetud ka nn mastaabisäästu tõttu.“. Maakohus märgib, et kostjale oli ilmselt teada, et M R ei olnud hageja ülalpidamisel suure osa 2020. a-st põhjusel, et M R isa, kelle esindaja oli sama, kes käesolevas menetluses kostja esindaja 13. juuli 2020 menetlusdokumendi koostamise ajal, ei lubanud M ema juurde, hoolimata selleks kohustavast kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-19-12293. Lisaks eeltoodule ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud mastaabisäästule tuginemine, arvestades laste vanusevahet ja laste erinevat sugu. Venna, s.o hageja (xx a) ja tema õe (x a) vanusevahe on 9 aastat, mistõttu ei ole usutav, et vanem vend ja noorem õde saavad omavahel asju (riideid, mänguasju) jagada või taaskasutada määral, mis õigustaks miinimumelatise vähendamist.
29.Kostja märgib ka, et miinimummääras elatise maksmine käiks kostjale üle jõu, kuna xxxxxxxxxx on kuupalga alammäär 2020. a-l u 173 eurot ning tema sissetulekud on kuus u 700 eurot, millest peab kostja lisaks äraelamisele ka lennupileteid ostma, et pojaga Eestis kohtuda. Kostja väitel tasub ta igakuiselt u 66 eurot tervisekindlustuse eest, tema saldo
31.detsembri 2019 seisuga oli u 364,38 eurot, tema 2019. a tulumaksuga maksustatav tulu oli 0 eurot ning tema 2019. a tulumaksuvaba tulu oli u 8439,38 eurot.
30.Enda väidete tõendamiseks esitas kostja 13. juulil ja 21. juulil 2020 tõendid (dtl 247-291, 301-315). Osad esitatud tõendid on võõrkeelsed - xxxxxxx veebiportaali väljavõtted, Exceli tabel kostja kulude ja tulude kohta. Kohus selgitab, et reeglina ei saa arvestada tsiviilkohtumenetluses tõendeid, mis ei ole eestikeelsed ja kohus peab nõudma nende tõlke esitamist, v.a kui tõlkimine oleks tõendi sisu arvestades ebamõistlik ja teine pool ei vaidle nende vastuvõtmisele vastu (TsMS § 33 lg 1). Kohus märgib, et kostja lepinguline esindaja vaidlustas seejuures hageja tõendi (ülikooli, kus kostja töötab, internetilehe väljavõtte), mis ei olnud eestikeelne, kuid esitas ise mitmeid võõrkeelseid tõendeid. Selline kostja käitumine ei ole menetluses heauskne (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2).
31.Siiski, kuna xxxxxxx veebipoe väljavõtetest (lisad 1-9, dtl 247-277) on näha kuupäev, asja hind ja selle pilt, võtab kohus need tõenditena vastu, kuid jätab tsiviilasja lahendamisel arvestamata TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel, sest tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada. Kostja soovib nendega tõendada, et vanematel puudus kokkulepe elatise regulaarseks tasumiseks ning kostja on hagejale aastate jooksul ostnud erinevaid asju. Esmalt selgitab kohus, et lapsele elatise nõudmise juures ei oma tähtsust vanemate vaheline varasem kokkulepe elatise tasumiseks või selle puudumine (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 25). Teisalt, märgib kohus, et selgitas kostja esindajale eelistungil vahetu ülalpidamise osas, et käesoleva elatisenõude puhul arvestab kohus elatise maksmise kohustuse täitmise hindamisel ajaperioodi alates 20. juulist 2019. xxxxxxx poe väljavõtted puudutavad ajaperioodi enne
20.juulit 2019. Samal alusel ja põhjendusel jätab kohus arvestamata hageja ema ja kostja kirjavahetuse 2019. a juunist (lisad 10-12, dtl 278-282). Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks alates 20. juulist 2019 käesoleva hetkeni hageja ülalpidamiseks kulutusi teinud. Pealegi ei saa pidada lapsele ebaregulaarselt mänguasjade, riiete vm ostmist
8(11)
pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavas mahus perekonnaseaduse mõttes (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 19 teine lõik).
32.Kohtu arvates ei ole kostja tõendanud oma igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid. Hoolimata juristist lepingulise esindaja olemasolule ja eelistungil selgitatule, ei ole kostja esitanud pangakonto väljavõtteid, tõendit tööandjalt sissetuleku kohta perioodil 20. juulist 2019 kuni tõendite esitamiseni 2020. a juulil, tõendeid eluruumi kulutustele vms. Kostja on esitanud enda varalise seisundi kohta valikulised tõendid (dtl 283-291, 301-315), millest ei saa järeldada kostja halba varalist seisu. Kostja enda koostatud võõrkeelne Exceli tabel kulude ja tulekute kohta võiks olla selgituseks tõendite juurde, mitte tõendiks tulude ja kulude kohta.
33.Kostja selgitas, et ei saa tõendada kinnisvara ja muu vara puudumist kui negatiivset asjaolu. Kohtu arvates oleks kostja saanud võtta enda riigi vastavast ametiasutusest tõendi vara puudumise kohta, kuid isegi kui see ei ole xxxxxxxxxx võimalik ja arvestada, et kostja keskmine igakuine sissetulek u 700 eurot, siis saaks sellest summast kohtu arvates hagejat ülal pidada miinimumelatise määras ilma enda ülalpidamist kahjustamata. Vastupidise on kostja jätnud tõendamata.
34.Hinnates eeltoodut kogumis leiab maakohus, et isegi kui kostja sissetulek on vaid 700 eurot kuus, on ta võimeline tasuma hagejale seaduses sätestatud miinimummääras elatist. Vastupidine ei ole tõendatud.
35.Samuti leiab kostja, et hagejale makstavat miinimumelatist tuleb vähendada nii hagejale kui ka tema õe lapsetoetuse arvel. Esmalt märgib kohus, et lapsetoetust makstakse konkreetse lapse eest ja puudub igasugune põhjus arvestada M R toetust tema venna ülalpidamiseks. Teiseks ei ole käesolevas asjas põhjust riikliku lapsetoetusega elatise suuruse määramisel arvestada. Riigikohtu juhiste kohaselt ei anna ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanema halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu
7.veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks ning ei ole ka tõendanud lapse miinimummäärast väiksemaid vajadusi. Seega ei ole alust elatise suuruse määramisel arvestada riiklikku peretoetust.
36.Riigikohus on 9. juuni 2017 otsuses tsiviilajas nr 3-2-1-37-17 p-s 21.4 selgitanud, et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oma vanust (xx a), haridustaset (doktorikraad,
1.oktoobri 2019 osales järeldoktoriõppes vastavalt enda esitatud tõendile tsiviilasjas nr 2-19-16173), kvalifikatsiooni (ülikooli professor, vastavalt hageja 22. juulil 2020 esitatud võõrkeelsele tõendile, mille tõlkimist peab kohus vaatamat kostja vastuväidetele ebamõistlikuks, kuna sealt nähtub kostja nimi ja tiitel „professor“ dtl 321), tervislikku
9(11)
seisundit vm arvestades ei ole suuteline hagejale miinimummääras elatist maksma. Vaidlus puudub, et kostjal muud ülalpeetavad peale hageja puuduvad.
37.Kokkuvõttes puudub lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära alus. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole võimeline maksma elatist miinimummääras, s.o 28. augustist kuni 31. detsembrini 2019 hagejale 270 eurot kuus ning alatest 1. jaanuarist 2020 hagejale 292 eurot kuus. Kuigi miinimumelatis ei pruugi täita praegusel ajal enam oma eesmärki (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1174-16, p 14), ei saa kohus jätta seaduse kohaldamata ja elatise välja mõistmata.
38.Seoses tagasiulatuva elatisenõudega PKS § 108 alusel leiab kohus, et perioodi 20. juulist kuni 27. augustini 2019 eest on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks 342 eurot (270 / 30 x 38).
39.Seega rahuldab kohus hagi.
40.Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), s.o hagejal on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Samuti võivad pooled ilmselt pöörduda kohtusse elatiselahendi ümbervaatamiseks juhul, kui seadusandja muudab miinimumelatise regulatsiooni.
41.Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
42.Hageja taotles TsMS § 236 lg 2 alusel kohtult tõendite kogumist, paludes kohustada kostjat esitama tema nimele registreeritud pangakontode väljavõtted, kust nähtuvad andmed tema eluaseme pangalaenukohustuse tasumise kohta või üüri tasumise kohta ja kommunaalmakseid tõendavad arved hagi perioodis ja nende tasumist tõendavad maksekorraldused. Samuti palub hageja kohustada kostjat esitama temaga sõlmitud kehtiva üürilepingu või alternatiivselt temaga sõlmitud eluasemelaenu lepingu kinnitatud koopia. Kohus selgitab, et kostja varalise seisundi tõendamine on tema enda kohustus. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.
43.Kostja taotles TsMS § 236 lg 2 alusel kohtult tõendite kogumist, paludes nõuda välja tõendid pankadest, Maksu- ja Tolliametilt, Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Haigekassalt, Tallinna Tehnikaülikoolist hageja ema varalise seisundi hindamiseks ning Ida-Tallinna Keskhaiglalt ema tervisliku seisundi hindamiseks. Hageja ema tervisliku seisundi andmed ei oma elatisevaidluse lahendamisel tähendust. Hageja ema oli hageja ainuhooldusõiguslik vanem ning tal oli õigus hageja nimel elatisehagi esitamiseks, hoolimata oma tervislikust seisundist. Kostja taotlus Ida-Tallinna Keskhaiglalt tõendi küsimiseks jääb rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata taotlus tõendite kogumiseks pankadest, Maksu- ja Tolliametilt, Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Haigekassalt, Tallinna Tehnikaülikoolist, kuna hageja nõuab elatist miinimummääras ja kostja ei ole tõendanud elatisenõude vähendamiseks mõjuva põhjuse olemasolu.
10(11)
44.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata muud poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud toimiku materjalide põhjal hinnates puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.