2-19-10627
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 26. aprill 2021, Narva kohtumaja 2-19-10627 E R hagi A Ši vastu ühisvara jagamise nõudes 7000 eurot Kirjalik menetlus Hageja E R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja A /isanimi V/ Š (isikukood xxx, sünd. xxx), elukoht xxx
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1(4)
2-19-10627 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus või andmed tasumise kontrollimiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja esitas 15.07.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt E R ja A Š`i vahel 19.08.1995. aastal oli sõlmitud abielu. Abielusuhted lõppesid peaaegu koheselt pärast abielu sõlmimist, kuna juba septembris 1995. a kostja lahkus elama Venemaale ja tagasi Eestisse ei tulnud. Sellest sai teada hageja Ida Prefektuurist kriminaalbüroost. Hageja 05.12.1995. a erastas korteri aadressil x linn ning 12.09.1996. a sõlmis korteri x ostumüügilepingu hinnaga 12 900 krooni. Tehingu tulemusel hageja nimele väljastati 16.09.1996. a registreerimise tunnistus nr x. Kuna kooselu ja abielusuhted oli lõpetatud peaaegu koheselt pärast abielu sõlmimist ja pooled ei suhelnud alates 1995. a sügisest lõpetati 23.02.2012. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-66199 abielu hageja ja kostja vahel. Hageja palub kohtul jagada poolte ühisvara, mille hulka kuulub korteriomand aadressil x, registriosa number x selliselt, et jätta korteriomand hageja ainuomandisse, kostjale hüvitise määramata. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et alates 1995. a kuni käesoleva ajani korteriomand on hageja valduses ja kasutuses. Vaatamata sellele, et korteriomand oli soetatud 2(4)
2-19-10627 abielu kestel, kostja selles ei osalenud. Kõik korteri omandisse soetamisega kulud kandis hageja. Hageja kandis ainuisikuliselt ka kõik korteriomandiga seotud kulud, sh majandamiskulud. Aastast 2011. a tasus hageja kokku 11 491,33 eurot. Perioodi 1995- 2010. a kohta ei ole hagejal raamatupidamisdokumente. Hageja kinnitab, et kõik kulud kandis tema. Koretriomandi xxx turuväärtus moodustab keskmiselt 12 000 eurot. Hageja palub:
2-19-10627 Et menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ning hagejal on kohustus tasuma riigile asjas tasumata jäänud riigilõiv vastavalt TsMS § 179 lg 1 peab kohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest TsMS 190 lg 7 alusel. Töötamise registri andmetel tema ei tööta. Sõidukeid ei oma. Äriregistri andmetel on hageja registreeritud füüsilise isiku ettevõtjana, tegevusala – lemmikloomade hooldamine. Muid kandeid hageja suhtes äriregistris ei ole. Kinnistusraamatus on hageja nimele registreeritud korteriomand x. Muu kinnisvara ei ole. Kohus järeldab, et ei ole hageja varaline olukord muutunud, tema hagi on rahuldatud ning riigilõivu väljamõistmine polnuks teha suhtes õiglaseks. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.