Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-143338 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik A. D. (seadusliku esindaja kaudu) esitas 30.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 06.01.2021 Harju Maakohtule hagi M. D. vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 19.01.2021. Kostja esitas 01.02.2021 vastuse hagile. TsMS § 486 lg 2 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagiavaldus Hagiavalduses hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise alates 2021 jaanuarist miinimumsummas, so summas mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja kuludeks on: eluasemekulud 300 eurot, toidukulud 200 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 150 eurot, kokku 670 eurot. Kostja vastus Vastuses hagile kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Alates lahuselamise algusest (18.11.2019) ei ole kostja olnud vastu oma lapsele (hagejale) elatisraha maksmisele. Kostja ja hageja seaduslik esindaja on eelnevalt teinud kokkuleppe elatise maksmiseks 250 eurot kuus, millest on kostja kinni pidanud. Esimesed kaks kuud on hageja ema saanud raha sularahas ja edasi pangaülekannetega. Lisaks ühe kuu maksis kostja sularahas 300 eurot. Kuni juunikuuni (juuni k.a) 330 eurot. Alates sealt maksis kostja 250 eurot kuus nagu oli kokkulepe. Pangaülekanded ei ole tehtud kostja pangaarvelt, kuna hageja ema keeldus tegemast kohtutäituritele avaldust sellest, et kostja maksab elatist. Hetkel pangaarvel limiit 584 eurot. Ülekande tegi tööandja või tuttavad. Kõik on võimalik tõendada hageja ema pangaväljavõttega. Lapse elus osalemisest ei ole kostja kunagi keeldunud. Kostja on regulaarselt käinud lapse juures iga kahe nädala tagant v.a kui kostja viibis töövõimetuslehel ja viimased kuu aega, kuna hageja ema on suuliselt tõkestanud kostjal lapsele lähenemise. Kostja on ka vajadusel tulnud vastu ja olnud lapsega kaks nädalat Tallinnas koos, kuna hageja seadusliku esindaja emal oli põlveoperatsioon ja keegi ei saanud lastega olla. Siis oli kostja päevase järelevalve all ka hageja ema vanem laps eelmisest abielust. Kostjal ei ole midagi kohtuvälise kokkuleppe või kompromissi vastu, ei ole kunagi sellest keeldunud kui eelnev kokkuleppe enam ei sobi. Kostja näe mingit vajadust asja lahendada kohtu kaudu. Kahel korral on nihkunud raha maksmine järgmisesse kuusse paari päeva võrra seoses töökoha vahetusega ja praeguse raske tööturu olukorraga ehitussektoris seoses covid-iga ja tööandja poolsete võlgnevustega, kuid sellest on kostja alati teatanud. Kostjal on alati olnud prioriteediks oma lapse materiaalne ja füüsiline heaolu. Kostja soovib uuesti alustada lapsega otsest suhtlust ja tulevikus võtta last pikemaks ajaks enda juurde, kuna kõik tingimused on olemas.

2-20-143338

Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 tehtud kohtuotsuse punktis 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga. Hageja ema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja ema on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Vastupidist väidet ei ole menetluses esitatud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt hageja ema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Samuti on lapsel õigus esitada eraldi elava vanema vastu elatise nõue sõltumata tema vanemate omavahel sõlmitud kokkuleppest. Kostja ei ole kohtumenetluses väitnud, et ta ei suuda hagejale elatist maksta vähemalt miinimumsummas. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal üks laps, hageja. Lähtudes eeltoodust ei

2-20-143338 tuvasta kohus täpsemalt kostja sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Kostja selgitab vastuses hagile, et ta on hagejale elatist maksnud hageja ema kätte sularahas ja hageja ema pangakontole. Pangaülekanded ei ole tehtud kostja pangaarvelt. Vähemalt 2020 juulist on kostja maksnud elatist 250 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on lapsele elatist maksnud. Kohus andis pooltele 23.02.2021 e-kirjaga tähtaja esitada kõik täiendavad tõendid ja seisukohad hiljemalt 10.03.2021. Samaks tähtajaks oli hagejal võimalik esitada seisukoht kostja vastuse osas. Pooled ei ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud, samuti ei ole hageja esitanud seisukohta kostja vastuse osas. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi rahuldamata. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.01.2021. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on hagejale 2021.a elatist maksnud. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Kui kostja on hagejale siiski selle aja eest juba elatist maksnud, siis on kostjal võimalik tasaarvestada käesoleva otsusega välja mõistetud elatis kostja poolt juba makstud elatisega. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja toimiku andmetel pooltel menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.