Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Määruse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2021, Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number Kohtuasi
2-21-3344 A. H. hagi V. H. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. H. ik xxx elukoht xxx e-post xxx Kostja: V. H. ik xxx elukoht xxx e-post xxx
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
A. H. esitas Viru Maakohtule hagi V. H.i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud 08.11.2002.a, hageja ema on O. H. ja isa V. H.. Viru Maakohtu 07.07.2017.a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-2694 on V. H.ilt välja mõistetud elatis alaealise A. kasuks summas 140 eurot kuus alates 20.02.20217 kuni A. täisealiseks saamiseni. 08.11.2020.a sai hageja täisealiseks. Hageja õpib praegu xxx 2. kursusel, lõpetamise aeg 01.juuni 2022. Hageja ei tööta ja tal ei ole teist sissetulekuallikat. Hageja on ema ülalpidamisel. Kostja ei osuta praegu hagejale ülalpidamisabi. Kuna kostja ei täida oma kohustusi hageja ülalpidamiseks vabatahtikult, siis hageja palub kostjalt välja mõista elatist 140 eurot kuus alates 03. märtsist 2021
kuni A. H.i xxx lõpetamiseni kuid mitte kauem kui A. H.i 21.a saamiseni. 16.03.2021 esitas kostja kohtule venekeelse e-kirja, milles märkis, et ei ole nõus hagiga. 21.04.2021 toimunud kohtuistungil teatas kostja, et ta on nõus hagiga ja nõustus, et kohus teeb õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja on nõus, et kohus rahuldab A. H.i hagi täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes ja mõistab kostjalt elatisrahana A. H.i kasuks 140 eurot kuus kuni A. H.i xxx lõpetamiseni kuid mitte kauem kui A. H.i 21.a saamiseni.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 140 eurot kuus alates hagi esitamisest. Kostja võttis 21.04.2021.a toimunud kohtuistungil tütre poolteesitatud elatisnõude õigeks. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100; § 101 lg 1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl ) nähtub, et V. H. ja O. H. on A. H.i vanemad. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja elatist summas 140 eurot. Hageja esitas xxx 26.02.2021 nr 3.1-13/35 tõendi, millest nähtub, et A. H. õpib täiskoormusega neljanda taseme kutseõppe esmaõppe (kutseharidusõppe( õppekaval xxx statsionaarseskoolipõhises õppevormis, õpilaste nimekirjas on alates 15.09.2020.a, nominaalne õppeaeg 3 aastat (tl. ). Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsuse p 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15). Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
Hagi on kohtule esitatud 03.03.2021. Kostja tunnistas hagi 21.04.2021.a toimunud kohtuistungil ja on nõus maksma elatise kuni A. H.i xxx lõpetamiseni kuid mitte kauem kui A. H.i 21.a saamiseni. Kohus mõistab V. H. välja elatise A. H.i ülalpidamiseks alates 03. märtsist 2021 kuni A. H.i xxx lõpetamiseni kuid mitte kauem kui A. H.i 21.a saamiseni. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/
Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.