Hageja I: M M (ik. xxx, aadress: xxx) Hageja II: M Ma (ik. xxx, aadress: xxx) Hagejate seaduslik esindaja: V M (ik. xxx, aadress: xxx) Kostja: S A-Ma (ik- xxx, viibimiskoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: jurist Kristina Liiv (MTÜ Jus-Sirius, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt S A-Ma`lt alaealise lapse M M`i ülalpidamiseks alates 29.12.2020 igakuine elatis suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool (50%) perehüvitiste seaduse § 15 ja § 16 lg 1 p 1 alusel makstavast igakuisest lapsetoetusest kuni M M`i täisealiseks saamiseni, so xxx.a.
3.Mõista välja kostjalt S A-Ma`lt alaealise lapse M Ma ülalpidamiseks alates 29.12.2020 igakuine elatis suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool (50%) perehüvitiste seaduse § 15 ja § 16 lg 1 p 1 alusel makstavast igakuisest lapsetoetusest kuni M M`i täisealiseks saamiseni, so xxx.a.
Elatis tuleb tasuda V Mi arveldusarvele jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks
selgitusega „Elatis M Ma, V M", näidates ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue
1.M M ja M Ma esitasid 29.12.2020 hagi S A-Ma vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt elavad lapsed isa juures ja on elanud isa juures kogu elu. Kostja on krooniline alkohoolik, kes ei ole viimasel ajal viibinud eriti kodus ja on praeguseks viidud ravile. Kostja ei ole hagejaid toetanud juba pikka aega, kuna kogu kostja raha on läinud alkoholi peale. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt proovinud kostjale aru pähe panna ja toonud teda korduvalt ära kõikvõimalikest joomaurgastest, organiseerinud kostjale haiglaravi jne ja samuti selgitanud kostjale, et hagejad vajavad ka emapoolset rahalist toetust. Eelnev aga ei ole andnud erilisi tulemusi kuna alates augustist (juunist 2020.a. alates pole kostja pidevalt enam kodus viibinud) on kostja toetanud igakuiselt lapsi ebapiisavalt või üldse mitte. Samas on arusaadav, et kostja ei suuda lihtsalt teatud staadiumis enam
ümbrust adekvaatselt kogeda. Kostja on töölt vabastatud alkoholismi tõttu ja ei viibinud juba enne xxx paigutamist (09.12.2020.a) eriti kodus, rääkimata hagejate rahalisest toetamisest. Alates detsembri algusest ei ole kostja hagejaid mingilgi viisil toetanud. Niisiis ei jää hagejatel muud üle kui pöörduda abi saamiseks kohtu poole. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastus
2.Kostja ja hagejate esindaja, isa V Mi abielu on lahutatud. Kostja töötas kuni 20.11.2020 xxx, töölt lahkus kostja omal soovil, mitte vallandamise tõttu, nagu on hagis väidetud. Kuni selle ajani toetas kostja regulaarselt perekonda rahaliselt. Tema sisse tulek oli 600-900 eurot kuus, millest ta andis pool tollase abikaasa, laste isa kätte söögirahaks ja lastele vajalike riiete ja muude tarvete ostmiseks. Kokkulepe oli, et hagejate esindaja, laste isa, tasub kommunaalkulude eest, kostja söögi ja muude tarvilike asjade eest. Peale töö kaotamist registreeris kostja end töötukassas ning praegu on tema ainsaks sissetulekuks töötu abiraha ca 140 eurot kuus.
3.Kostja viibib alates 09.12.2020 xxx alkoholi- ja narkosõltlaste abistamiseks mõeldud rehabilitatsiooniprogrammis, mis on statsionaarne, s.t kostja viibib seal alaliselt ning tal puudub võimalus töö otsimiseks, välismaailmaga suhtlemiseks. Kostja xxx asumise tõttu ei olegi ta detsembrist alates enam kodus viibinud. Programmi kestus on olenevalt inimese isikust ja tervislikust seisundist 9 kuud kuni 1 aasta, s.t. tema esimene võimalus uuesti alustada oma iseseisvat elu on kõige varem alates septembrist 2021. Programm on programmis osalejale tasuta, kuid seal töötamise eest tasu ei maksta. Seega on kostja ainsaks sissetulekuks programmis osalemise ajal 140 eurot kalendrikuus, mis on alla elatusmiinimumi. Aastal 2020 oli elatusmiinimumiks Statistikaameti andmetel summa 221,40 eurot. Kostja nõustub vabatahtlikult tasuma talle laekuvast töötutoetusest laste kasvatamiseks 50 eurot igas kalendrikuus seni, kuni ta viibib rehabilitatsiooniprogrammis ning tal puudub täiendav sissetulek. Kohtu eelnev menetlus
4.Kohus teavitas menetlusosalisi 08.03.2021 e-kirjaga, et käesolevas asjas on võimalik edasi minna kirjalikus menetluses. Kohus on menetluse kestel pooltele selgitanud elatise maksmise eesmärki ja eelduseid ning teavitanud eelmenetluse tähtajast 15.03.2021. Ühtlasi on kohus teinud pooltele ettepaneku lõpetada elatise vaidlus kompromissi kokkuleppega. Kohus rahuldas kostja lepingulise esindaja taotluse ja pikendas kokkuleppe esitamise tähtaega 05.04.2021. Viimase katse pooli lepitada ja kompromissile jõuda, määras kohus läbirääkimisteks ja kokkuleppe kohtule esitamise lõplikuks tähtajaks 15.04.2021. Kohtu määratud tähtaja jooksul kompromissi ei sündinud. Kostja lepinguline esindaja teavitas päev enne 09.03.2021 kohtuistungit, et ei saa istungil osaleda seoses abikaasa corona
positiivsusega. Peale esindaja teavitust kohus otsustas 08.03.2021 kirjalikule menetlusele üle minna. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud asjaolude ja kogutud tõendite pinnalt on kohtul võimalik asja lahendav otsus teha. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 järgi on 1. jaanuarist 2020.a töötasu alammäär 584 eurot, millest 1⁄2 on 292 eurot.
8.Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et M Ma on sündinud xxx (vanus xxx. aastat) ja M M on sündinud xxx (vanus xxx. aastat). Laste emana on sünnitunnistusele kantud S AMa ja isana V M. Seega on S A-Ma ja V M laste hooldusõiguslikud vanemad. Vaidlus puudub, et lapsed elavad isa juures. Samuti puudub vaidlus, et kostja alates 09.12.2020 pere juures ei ela.
9.Sisuliselt vaidlevad pooled, kas kostja on tõendanud asjaolu, mis võimaldab mõista välja elatise alla miinimumelatise alates hagi esitamisest.
10.Kohus märgib, et üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud alammääras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama. Erandina saab väiksema elatise PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Miinimumist väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka
miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 26–30 ja 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20, samuti neis viidatud varasem praktika). Käesolevas asjas tugineb kostja mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 tähenduses oma töövõimetusele ja halvale varalisele seisundile.
11.Kostja toob esile, et ta viibib xxx alkoholi- ja narkosõltlaste abistamiseks mõeldud rehabilitatsiooniprogrammis, kostja viibib seal alaliselt ning tal puudub võimalus töö otsimiseks, välismaailmaga suhtlemiseks. Kostja väidet kinnitab xxx 18.01.2021 väljastatud tõend, milles tegevjuht R K kinnitab, et S A-Ma on vastuvõetud 09.12.2020 09-12 kuulisesse statsionaarsesse alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi, kus isik saab tegeleda oma elu ning hoiakute muutmisega. Ajavahemikus, mil inimene osaleb MTÜ xxx rehabilitatsiooni programmis ei saa ta kasutada telefoni ega arvutit (ei saa saata ega vastu võtta meili), kogu suhtlus välismaailmaga toimub kirja teel või xxx nõustaja kaudu. Töö eest xxx programmis osalejale palka ei maksta.
12.Kohus leiab, et kostja eluviis, mis on võtnud temalt töö otsimise ja välismaailmaga suhtlemise võimaluse ja seeläbi võtnud temalt ka võimaluse laste eest hoolitsemise, ei saa olla PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks. Seadusest ei tulene, et lapse emal puuduks lapse ülalpidamise kohustus ajal, mil ta viibib rehabilitatsiooniteenusel. Kostja on enda nimel kokku leppinud xxx programmi tingimustes ja lapsed ei tohiks sel ajal ülalpidamiseta jääda. Kuigi kostja eesmärgiks on enda tervendamisega tulevikus olukord laste hüvanguks muuta, siis laste ülalpidamist ei saa jätta ootele, lapsed vajavad ülalpidamist praegu, mida kinnitab hagi esitamine. Rehabilitatsiooni kestvus on kuni 1 aasta ja selle aja jooksul ülalpidamiseta jääda ei ole laste huvides. Seadus ei sätesta elatise maksmise peatamist ajal kui kohustatud vanem viibib rehabilitatsiooniteenusel. Seega tuleb kostjal elatisraha maksta ka rehabilitatsiooniteenuse viibimise ajal.
13.Arvestades laste huve ja kostjale sobiva võõrutusmeetme leidmiseks selliselt, mis võimaldaks tal sissetulekut teenida, siis tuleb kostjal ilmselt pöörduda perearsti poole. Kui isikul diagnoositakse alkoholitarvitamise häire, alustab perearst terviklikult läbimõeldud ja patsiendi vajadustega ning olukorra eelistustega arvestavat ravi.
14.Kostja on tööealine ja töövõimeline isik, kellel on võimalik leida töökoht ja püsiv sissetulek, et tagada oma alaealistele lastele piisav ülalpidamine. Puuduvad tõendid, et kostja töövõime on tema tervisliku seisundi tõttu oluliselt piiratud. Rehabilitatsiooni programmi üks ja tähtis osa on igapäevane töö. S A-Ma töötab xxx, kus teiste programmis viibivate naistega valmistavad 3 korda päevas toidu 40-le inimesele. Kostja töötas kuni 20.11.2020 xxx, töölt lahkus kostja omal soovil. Kostja ei ole tõendanud, et tema võimalused tööd leida on halva tervise tõttu oluliselt piiratud.
15.Riigikohus on selgitanud, et „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige
vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-17, p 12).
16.Hagejate seaduslik esindaja töötab xxx. Tööandja väljastatud tõend kinnitab, et alates 01.01.2021 on V Mi põhipalk kuus 1310 eurot. Kostjale ja hagejate seaduslikule esindajale kuulub ühisvarana korteriomand aadressiga xxx. Samuti on hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal võetud eelnimetatud korteriomandi ostuks pangalaen, mida kinnitab kohtule esitatud xxx AS laenuleping nr xxx Pangalaenu igakuiselt summas 171,49 eurot tasub ainult hagejate seaduslik esindaja kuigi lepingu järgi on nii hagejate seaduslik esindaja kui ka kostja mõlemad laenusaajad. Hagejate seaduslik esindaja on teinud kostjale ettepaneku, et ka kostja tasuks peale abielulahutust 1⁄2 igakuisest laenumaksest kuid kostja sellega nõus ei ole. Samas on korteriomandit (mille ostuks laen on võetud ja kus elavad hagejad) vaja eelkõige hagejatele, kuivõrd just lastele peab olema tagatud stabiilsus ja head elamistingimused. Muud vara hagejate seaduslikul esindajal ei ole. Hagejate seaduslik esindaja on sattunud olukorda, kus tema peab kõik kulud üksi kandma ja ka hagejaid üksi ülalpidama, mis on osutunud hagejate kasvatamisel ebapiisavaks.
17.Kostja on töötuna arvel Eesti Töötukassas ning tema sissetulekuks on Töötukassa otsusega 23.11.2020 määratud töötutoetus päevatasuga 6,10 eurot ja maksmise perioodiga 30.11.2020 – 27.06.2021. Kostjale kuulub ühisvarana korteriomand aadressil xxx. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ja kostjal tuleb teha kõikvõimalikke pingutusi (sh töötukassa koolitusvõimaluste abil), et teenida stabiilselt sissetulekut, mis võimaldaks tal laste ülalpidamiskohustust vajalikus ulatuses täita. Kokaameti kogemused võimaldavad kostjal tööturul keskmiselt edukamad olla ja seeläbi sissetulekut teenida.
18.Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lastele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks.
19.Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“
20.Hagejatel on kostjast lahus elavate lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 alusel materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena.
21.Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
22.Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
23.Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
24.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kuna hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei tule lapse kulusid kohtule tõendada (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-124-15, p 13). Kohus ei pea andma eraldi hinnangut miinimumkuludele ning märgib üksnes, et väljatoodud kulu on vajalik ja põhjendatud.
25.Kohtu hinnangul miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt eelmärgitud Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-21-160-12, p 17).
26.Kostja on toonud esile, et laste isale laekub peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. Perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 15 ja 16 lg 1 p 1 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohus leiab, et elatise summa määramisel saab arvestada lapsetoetusega, st 60 eurot kummagi hageja kuludest on sellega kaetud. Järelikult on kostjal veel vaja kanda 262 eurot (292 eurot, millest on maha arvatud lapsetoetus 30 eurot) hageja ülalpidamise kuludest.
27.Kohus mõistab kostjalt välja alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatise suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool (50%) perehüvitiste seaduse § 15 ja § 16 lg 1 p 1 alusel makstavast igakuisest lapsetoetusest. Välja mõistetud elatis tuleb tasuda V Mi arvelduskontole nr xxx AS Swedbank. Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.