Avaldaja (isa) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
I
(ema)
suhtlemise
YY
korra
(isikukood
Puudutatud isik II (laps) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli Puudutatud isik III (laps) CC (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli Kohalik omavalitsus: Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430), lepinguline esindaja Triin Taal Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. detsembri 2020. a määrus resolutsiooni punktide 1.1. kuni 1.4. osas ja punktide 2., 2.1., 2.2. ja punkti 3 osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta isa ja laste suhtluskorda. Maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja resolutsiooni punkti 4 osas jätta muutmata.
3.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Rahuldada osaliselt XX avaldus laste QQ-ga ja CC-ga suhtluskorra määramiseks.
3.2.Määrata suhtluskord XX (isa) ja QQ ning CC (lapsed) vahel järgmistel tingimustel:
3.2.1.Esimesed neli kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest veedavad lapsed isaga aega ühel kuni kolmel päeval nädalas ilma ööbimiseta. Isa võtab lastega kokkusaamiseks ise ühendust. Lapsed ei pea isaga kohtumisele minema, kui nad seda ei soovi, teatades kohtumise ärajäämisest eelnevalt isale.
3.2.2.Alates viiendast kuust käesoleva kohtumääruse jõustumisest viibivad lapsed isa juures iga kuu paaris nädalate pühapäevast kuni paaritute nädalate pühapäevani, st järjest iga kord nädal aega (7 päeva) ning lapsed viibivad ema juures iga kuu paaritute nädalate pühapäevast kuni paaris nädalate pühapäevani, st järjest iga kord nädal aega (7 päeva). Isa võtab lastega kokkusaamiseks ise ühendust. Lapsed ei pea kohtumisele minema, kui nad seda ei soovi, teatades kohtumise ärajäämisest eelnevalt isale.
3.3.XX avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selliselt, et lapsed viibivad nädala kaupa kummagi vanema juures, jätta rahuldamata.
3.4.Laste esindamise kulud jäävad riigi kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.Saue Vallavalitsusel selgitada välja laste ise koolitusvajadus vanemlike oskuste osas ning vajadusel ja võimalusel pakkuda laste isale teenust või nõustamist, mis toetab laste ja isa suhete taastumist (nt osaleda psühholoogilisel nõustamisel; kohtuda lapsi nõustanud psühholoogiga).
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seotud QQ ja CC riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja, laste isa) esitas 20.09.2019 Harju Maakohtule avalduse YY (puudutatud isik I, lapse ema) vastu laste QQ-ga (puudutatud isik II, laps) ja CC-ga (puudutatud isik III, laps) suhtluskorra määramiseks. Avaldaja palub määrata järgmise lastega suhtlemise korra: - lapsed elavad vaheldumisi ühe nädala (pühapäevast pühapäevani) avaldaja juures ning teise nädala ema juures kuni laste täisealiseks saamiseni; - laste üleandmine ühelt lapsevanemalt teisele toimub pühapäeviti vahemikus kell 18:00-19:00 ning järgmiselt: kui laste üleandmisele järgneva nädala viibivad lapsed ema juures, siis tuleb ema lastele isa elukohta järele; kui laste üleandmisele järgneva nädala viibivad lapsed isa juures, siis tuleb isa lastele ema elukohta järele; - laste isa ja ema on vastastikku viivitamatult kohustatud teavitama teineteist oma elukoha aadressi muutumisest;
-
-
laste isa ja ema võimaldavad lastel mõlema vanemaga telefonitsi suhelda ka siis, kui lapsed viibivad teise lapsevanema juures; kui see vanem, kelle juures lapsed pidid graafiku järgselt olema, ei saa viibida koos lastega, tagab ta laste hooldamise muul viisil; lapsed veedavad jõulud (kuupäevad 23.12.2020-26.12.2020) isaga ning aastavahetuse (31.12.2020-01.01.2021) emaga ning järgmisel aastal vastupidi; isadepäeval on isal õigus olla lastega isa poolt valitud kohas ning emadepäeval on emal õigus olla lastega ema poolt valitud kohas; laste sünnipäeval on isal õigus lastega kohtuda ka siis, kui antud nädalal on lapsed graafiku järgi ema juures ja vastupidi; perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Etteteatamise aeg on kaks nädalat enne tähtpäeva; kummalgi lapsevanemal on õigus reisida lastega väljapoole Eesti Vabariiki tingimusel, et sellest teatatakse teisele lapsevanemale e-kirja teel 7 päeva ette.
Avalduse kohaselt kolis ema koos lastega poolte ühisest kodust välja 17.06.2020. Pärast seda ei ole isa lapsi näinud ega nendega suhelda saanud. Isa suhted ja läbisaamine lastega oli hea ning isa osales laste kasvatamisel. Isal on olnud aega lastega tegeleda. Isa on lastega reisinud, tutvustanud neile kultuuri ja kujutavat kunsti. Samuti on isa koos lastega osa võtnud rahvajooksudest ning korraldanud lastele trenne, edendanud laste tervislikku toitumist ning nõudnud lastelt mõistlikust hügieenist kinnipidamist jne. Seni on laste elukohaks olnud Sepa talu, kus isa elab ning kus lastel on avaralt ruumi. Seni on just isa hoolitsenud laste kultuurilise harimise (nt reisid, muuseumide, kontsertide ja kiriku külastused), sportlike harrastuste (trennid, suusareisid, rahvajooksud), tervisliku toitumise, lastele erinevate kodumajapidamise alaste oskuste õpetamise kui ka mõistliku distsipliini õpetamise eest (vähem arvutimänge ja TV vaatamist, hammaste pesemise distsipliin, mõistlikul ajal magama minek ja üles tõusmine jne). Isal on märkimisväärselt rohkem aega lastega tegelemiseks ja nende kasvatamiseks. Isal on paremad majanduslikud võimalused lastele nii meelelahutuste, reiside, toitumise kui ka muu võimaldamiseks. Laste isa leiab, et mõistlik on lastega suhtlemise kord, mille kohaselt lapsed viibivad vaheldumisi ühe nädala kaupa kummagi vanema juures.
2.Laste ema vaidles avaldusele vastu ning ei ole nõus avalduse rahuldamisega. Laste ema ei nõustu avalduses toodud asjaoludega.
3.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tõi välja, et laste ema selgituse kohaselt ei soovi lapsed isaga kohtuda ning ei ole praegu veel valmis isaga kohtuma. Ühisest kodust lahkumise ajaks olid lapsed psüühiliselt sellises seisus, et C ähvardas ennast ära tappa ning Q sõnade kohaselt oli elu isa juures täiesti mõttetu ning seda elu ta elada ei taha. Alates 03.08.2020 käivad lapsed psühholoogi vastuvõtul. C on teraapiale paremini allunud, kuid Q-l on viha isa vastu veel palju alles. Muudatusi laste emotsionaalses seisundis on märganud ka nende klassijuhtaja, kelle sõnade kohaselt on poisid pinge alt vabanenud, nad on palju rõõmsamad ja suhtlemisel vabamad. Vanemate kooselu ajal sundis isa lapsi tegevusteks, mis ei olnud lastele eakohased – pidevad ooperikülastused (ühe reisi ajal neli õhtut järjest), muuseumid, kirik. Seejuures otsustas kõikide nende tegevuste üle isa ainuisikuliselt, laste emaga neid asju ei arutatud. Laste emale ei jäänudki aega lastega mingeid tegevusi koos teha. Laste ema hinnangul oli selline aastaid kestnud intensiivne laste kaasamine laste isa tegevustesse lastele ülemäära koormav, sisuliselt laste piinamine. Isa võttis lastelt nende lapsepõlve. Isegi sõpradega koos aega veeta said lapsed haruharva.
Laste isa leiab, et lapsed tahavad elada ema juures põhjusel, et siis ei ole vaja midagi teha. Tema ise peab õigeks laste arendamist ning peab kõiki neid tegevusi, mida ta lastega koos on teinud, olevaks kooskõlas laste huvidega. Laste esindaja leiab, et laste isa poolt taotletud suhtluskorra regulatsioon, mille kohaselt lapsed elaksid ühe nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures, ei ole kooskõlas laste huvidega. Selline suhtluskord ohustab laste vaimset tervist. Laste emotsionaalne ja vaimne heaolu on isa aastatepikkuse tegevuse tõttu ohustatud. Nad ei ole sellest veel täielikult üle saanud ning see selgitab ka laste soovimatust isaga suhelda. Vanematel on erinev lähenemine laste kasvatamisesse ning erinev arusaam laste tegelikest huvidest ja vajadustest. Laste esindaja hinnanul on eeltoodud erimeelsused lahendatavad juhul, kui vanemad suunatakse pereteraapiasse. Suhtluskorra kindlaksmääramine on kindlasti vajalik, et säilitada laste ja isa vaheline suhe. Hetkel võiksid need kohtumised toimuda mitte tihedamini kui kord nädalas ning mitte kauem kui 3-4 tundi korraga. Kui lapsed ei soovi isaga kohtuda, siis selleks neid sundida ei saa. Laste esindaja ei pea usutavaks, et laste ema keelab otseselt lastel isaga kohtuda või keelitab neid mingil moel seda mitte tegema. Laste esindajale on lapsed siiski kinnitanud, et nad on nõus kohtuma isaga korra nädalas, kuid isa juurde ööseks nad jääda ei soovi.
4.Eestkosteasutus Saue Vallavalitsus leiab, et laste isa avaldust ei saa rahuldada, sest see oleks vastuolus laste parimate huvide ja laste õigustega. Laste elu korraldamine laste isa poolt väljapakutud viisil kahjustab oluliselt laste heaolu mitmes aspektis, sealhulgas laste turva- ja õiglustunnet. Lastekaitsespetsialist on lastega vestelnud mitmel korral. Kui esimesel korral välistasid lapsed isaga kohtumise täielikult, siis hiljem väljendasid nad nõusolekut teatud tingimustel lühiajaliselt (poolt tundi) isaga kokku saama. Lapsed välistasid võimaluse elada osaliselt või pidevalt isaga koos. Laste hinnangul on isa kohati vägivaldne. Kuigi lapsed tunnistavad, et on ka toredaid hetki, hindavad nad suhte isaga pigem halvaks. Lapsed hindavad oma vanemate vahelisi suhteid halvaks, muuhulgas toovad lapsed välja, et isa on halvustanud ema nende kuuldes. Aastaid ei ole isa kooskõlastanud lastega tehtavaid plaane laste emaga. Sellist isa käitumist võib nimetada laste teadlikuks emast võõrandamise katseks. Võõrandamine tähendab lapse ja vanema suhtluse kontekstis, et üks vanem teeb endast oleneva, et lapse suhe teise vanemaga halveneks.
5.Asjas 08.10.2020 toimunud ärakuulamisel selgitas laste ema järgmist. Ema kolis lastega ära, sest laps on kolmel korral öelnud, et ta tapab end ära, kui isa juurest ära ei kolita. Laps ütles seda ka ärakolimise päeval. Mõlemad lapsed on avaldanud, et nad kumbki ei taha seda elu enam elada. Lapsed ütlevad, et see oli suur pinge, kui neil oli kolm trenni päevas, mistõttu pidid nad töö ja õppimise aeg võtma mujalt. Laste isa ei ole laste emaga ühtegi reisi kunagi kokku lepitud. Lapsed tegid kõiki asju lõpuks juba vastumeelselt. Ema selgitas, et isa agressiivsuse all pidasid lapsed silmas seda, et kui nad ei tee seda, mida nad peavad, siis järgneb karistus, karjumine jms. Karistused on hästi pikad, iga asja peale järgneb karistus, näiteks arvuti või telefon võetakse ära kaheks nädalaks. Isa selgitas eeltoodule vastuseks, et karistused on tõesti aga kui lapsed käituvad hästi, siis on neid lühendatud. Isa leidis, et kui on suurem intsident, siis peaks mingisugune sanktsioon asjale järgnema. Ema avaldas, et Q-l on avaldunud terviseprobleemina vereringluse probleem, mis seisneb selles, et kui laps pingutab, siis ta hakkab minestama. Ema märkis, et isa seda arvesse ei võtnud.
6.Maakohtu lõpplahendist nähtuvalt kuulas kohus lapsed ära 20.10.2020. Lapsed avaldasid, et on rahul, et ei ela enam koos isaga. Lapsed ei taha joosta 20 km päevas või sõita rattaga 40 km päevas,
nagu isaga elades oli. Lapsed ei soovi reisida, kuna reisidel peab tegema trenni ja käima ooperites. Enne ei olnud vaba aega millekski, isa täitis kogu aja. Kui nad isale vastu vaidlesid, siis olid karmid karistused, mitu nädalat ei saanud arvutisse, taskuraha võeti ära. Q avaldas, et ei soovi isaga suhelda. C avaldas, et võib käia näiteks ühel korral nädalal isa kodus.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Maakohus jättis 22.12.2020 määrusega rahuldamata isa avalduse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks selliselt, et lapsed viibivad nädala kaupa kummagi vanema juures. Maakohus määras suhtlemise korra, mille kohaselt viibivad lapsed koos isaga ühel päeval nädalas. Kohtumiste eelduseks on: 1) lapsed soovivad, 2) lapsed valivad kohtumiste tegevuse ja koha. Kohtumiste kokku leppimiseks pöördub laste isa laste ema pool e-kirja või sms-i teel. Ema peab isale vastama 48 tunni jooksul. Isa võib kohtumiste kokku leppimiseks pöörduda ka otse laste poole. Maakohus kohaldas eeltoodud viisil ka esialgset õiguskaitset. Maakohus jättis laste esindamise kulud riigi kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitas menetluses laste isale mitmel korral, et tema poegade vanuses lapsi ei saa sundida vanemaga suhtlema, kui lapsed seda ei taha. Isa jäi siiski menetluse lõpuni endale kindlaks, et lapsed ei oska hinnata, mis neile hea on. Isa arvates ei soovi lapsed temaga elada põhjusel, et tema juures on kohustused ja distsipliin, aga ema juures ei ole. Lastel on arvutisõltuvus, millega isa tegeleb, pakkudes lastele aktiivseid tegevusi. Isal ja lastel on head suhted ning probleeme pole. Kogu kohtumenetluse ajal, olles ära kuulanud lastekaitse ja laste esindaja seisukohad ning olles konsulteerinud psühholoogiga, kelle vastuvõtul lapsed käivad, jäi isa enda nõude ja põhjenduste juurde. Isa on enda arvates võimeline tagama lastele väga hea ja turvalise arengukeskkonna. Menetluses ilmnes, et laste ja isa suhe ei ole lähedane. Lapsed kinnitasid, et nende elu on paremaks muutunud peale seda, kui nad enam isaga koos ei ela. Peale kooselu lõppu ei olnud kumbki lastest nõus isaga suhtlema. Isa kinnitas jätkuvalt, et temal suhetes lastega probleeme ei ole. Kuni menetluse lõpuni ei saanud isa aru, mis probleemid lastel temaga on. Mõlemad vanemad hoolivad lastest väga ning pingutavad laste nimel. Siiski ei ole käesoleval juhul ühise hooldusõiguse teostamine võimalik põhjusel, et vanemate arusaamad laste kasvatamisest ja arendamisest on väga erinevad. Isa on olnud laste arendamisele väga pühendunud. Samas isa ei ole arvestanud laste soovidega. Isa on laste elu korraldanud oma tahtmise järgi. Isa ei arvestanud, et lastele on selline elukorraldus väsitav ja isegi kurnav. Vähemalt sama oluline on, et isa on laste isiksused alla surunud ning allutanud lapsed oma tahtele mitte suunamisega ja kokkulepetega, vaid karistuste ja hirmuga. Isa on lapsed arendanud füüsiliselt tugevateks ja laiendanud nende silmaringi. Vaimselt on aga isa poolt laste elu korraldamine olnud lastele kahjulik. Lapsed tundsid ennast sedavõrd rõhutuna, et avaldasid emale, et soovivad kodust ärakolimist. Peale isast eraldi elama asumist oli laste meeleolu paranemine märgatav. Lapsed ei ole käesoleval ajal psühholoogiliselt valmis isaga regulaarselt suhtlema. Möödunud pool aastat ei ole olnud piisav, et saavutada laste vaimne valmisolek isaga suhelda. Kohtu arvates on võimalik, et laste valmisolek ei saabugi, kui isa ei muuda oma suhtumist ning ei hakka laste arvamust arvestama. Laste ja vanema suhte taastumiseks peab isa aru saama, omaks võtma ja oma käitumist korrigeerima, arvestades seda, et lapsed on 12-aastased isiksused oma arusaamade ja soovidega. Isa esitatud kujul tuleb avaldus jätta rahuldamata. Kohus määrab laste ja isa suhtlemise korra selliselt, et lapsed kohtuvad isaga kord nädalas, kui lapsed seda soovivad. Lapsed valivad kohtumiste koha ja tegevuse. Menetluses ilmnes, et isa ei soovi ise lastega suhtlemist algatada ning ootab, et lapsed tema poole pöörduksid või et kohus teeks määruse, mis kohustab lapsi isaga
suhtlema. Lastega suhtlemise korraldamiseks peab vajalikud sammud tegema lapsevanem. Lapsed ei ole isa suhtlemise algatamiseks arenguliselt küpsed, vähemalt mitte enne, kui suhted on lähedased. Kohus määrab, et isa pöördub kokkusaamiseks laste ema või laste poole e-kirja või sms-i teel. Isa on taotlenud kohaldada menetluse ajaks esialgset õiguskaitset selliselt, et lapsed elavad kummagi vanemaga nädala või kohtu äranägemisel muul viisil. Laste esindaja arvates võiks esialgset õiguskaitset kohaldada sellisel viisil, et lapsed veedavad isaga ühe päeva nädalas. Lapsed ütlesid esindajale, et on nõus sellise korraga, kui isa arvestab nende soovidega. Kohus määras kohaldada asjas esialgset õiguskaitset. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada samal viisil, nagu on määratud suhtlemise kord. Laste huvides on alustada kohe neile sobival viisil isaga suhtlemist. Eelkõige peab isa olema paindlik ja hetkel mitte keskenduma plaanidele laste edasise arendamise suhtes, vaid lähedussuhte loomisele.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega isa avaldus rahuldada. Samuti palub isa jätta menetluskulud lapse ema kanda. Isa leiab, et kohus on PKS § 143 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades leidnud, et isal ei ole õigust nõuda lastega suhtlemist, kui lapsed seda ei soovi. Isa ei nõustu väidetega, mille kohaselt peavad lapsed jooksma 20 km päevas. Enamasti on lapsed jooksnud korraga 3-5 km ning 6 korda aastas 10 km (nt rahvajooksud). Lapsed käisid jooksmas maksimaalselt kord nädalas. Rattaga käisid lapsed sõitmas umbes 6-10 korda aastas. Ebaõige on ka väide, et lapsed pidi reisidel tegema trenni ja käima ooperites. Reisidel käidi heal juhul vaid hommikuti mõned kilomeetrid kõndimas või jooksmas ning kindlasti ei käidud igal reisil ooperites. Tegevused sõltusid sellest, millisel reisil käidi. Näiteks suusareisidel ning Mauritiust külastades ei käidud kindlasti ooperites. Samas Viinis külastati ooperimaja. Ei vasta tõele, et lastel ei olnud enne 17.06.2020 isa juurest ära kolimist vaba aega ning et isa täitis kogu nende aja. Lastele oli igapäevaselt tagatud ca 2-4 tundi vaba aega ning mõned päevad nädalas olid täielikult tegevustega sisustamata. Isa ei nõustu sellega, et isale vastuvaidlemisele järgnesid karmid karistused. Isa ei ole lapsi kunagi vastuvaidlemise eest karistanud. Ka taskuraha ei ole lastelt kunagi ära võetud, v.a juhul, kui lapsed on tahtlikult näiteks midagi lõhkunud. Ainuke karistus, mida isa on rakendanud, on nutiseadmete kasutamise keeld kuni üks nädal. Seda on isa teinud laste nutisõltuvuse ja arvutimängude sõltuvuse vähendamiseks. Nutiseadmete, TV, ja arvutimängude mõningane piiramine on laste tegelikes parimates huvides. Kohus ei ole arvestanud, et lapsed on 12-aastased, mistõttu on nad oma ea tõttu väga mõjutatavad. Kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud laste tegelikku parimat huvi, milleks on mõistlik läbisaamine ja suhtlemine mõlema vanemaga. Kohus on lahendi tegemisel tuginenud üksnes Saue Vallavalitsuse ja laste esindaja väidetele. Kohus on jätnud tähelepanuta, et laste ema ei ole teinud ühtegi pingutust selleks, et laste ja isa vaheline suhtlus taastuks. Kohus ei ole arvesse võtnud, et ema on antud vaidluses olnud täielikult passiivne, mis viitab üheselt sellele, et ema on ise lapsi mõjutanud eesmärgiga lapsed isast võõrandada. Isa leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 116 ja § 143 lg 1 ning rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8 asudes lahendama hooldusõiguse küsimust, mis ei ole antud asjas vaidluse all. Samuti leiab isa, et erinevad kasvatusmeetodid ei ole aluseks isa võõrandamiseks oma lastest. Lapsed on pandud vanema eest otsustama, kas ja millal isaga suhelda ning mida suhtlemise käigus teha. Kohus reguleeris isa ja laste vahelist suhtlust selliselt, et isal on õigus lastega kohtuda vaid kord
nädalas, kui lapsed seda üldse soovivad, mis takistab märkimisväärselt isal ühist hooldusõigust teostamast.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
9.Laste ema isa määruskaebusega ei nõustu ning palub menetluskulud jätta isa kanda.
10.Lastele määratud esindaja isa määruskaebusega ei nõustu. Kuid esindaja möönab, et suhtluskorda ei ole õige kehtestada selliselt, et kohtumised toimuvad juhul, kui lapsed seda soovivad ning lapsed ise valivad kohtumiste tegevuse ja koha. On tõenäoline, et selline suhtluskord tekitab täitmisel tarbetut segadust. On ka selge, et kui lapsed isaga kohtuda ei taha, siis vägisi neid selleks sundida ei saa. Kui laste isa suudab lastega kujundada usaldusliku suhte, ei ole ka karta, et lapsed suhtlusest keelduksid. Mida lapsed koos isaga kohtumistel teevad, peaks jääma nende ühiseks otsustuseks.
Eestkosteasutus Saue Vallavalitsus isa määruskaebusega ei nõustu.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Laste ema esitas ringkonnakohtu küsimustele vastuse 10.03.2021 ja laste isa esitas seisukoha 18.03.2021.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt (resolutsiooni punktide 1.1. kuni 1.4. osas ja punktide 2., 2.1., 2.2., ja p 3 osas). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega muudab isa ja laste suhtluskorda. Menetluskulude jaotuse ja resolutsiooni punkti 4 osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab isa määruskaebuse osaliselt.
15.Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (RKTKm nr 3-2-1-83-11 p 21). Kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid.
16.Isa leiab määruskaebuses, et maakohus on PKS § 143 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades leidnud, et isal ei ole õigust nõuda lastega suhtlemist, kui lapsed seda ei soovi. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et lapsi ei saa praegusel juhul sundida isaga suhtlema, kui lapsed seda ei taha. Lapse huvide väljaselgitamisel tuleb ühe asjaoluna arvesse võtta ka lapse arvamust, arvestades seejuures lapse vanust ja arengutaset. Arvestades, et kohus peab menetluses ära kuulama vähemalt
10-aastase lapse (TsMS § 5521), siis tuleb asja lahendamisel lapse tahtega arvestamata jätmisel seda põhjendada. Kolleegium selgitab, et lapse ja vanema suhtlusõiguse määramisel ei ole määravaks ainult lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. Kui lapsed avaldavad kohtule, et nad ei taha isaga suhelda, siis tuleb välja selgitada, mis on selle põhjuseks.
17.Maakohus kuulas lapsed ära ning lapsed avaldasid, et nad on rahul, et ei ela enam koos isaga. Lapsed ei taha joosta 20 km päevas või sõita rattaga 40 km päevas, nagu isaga elades oli. Lapsed ei soovi reisida, kuna reisidel peab tegema trenni ja käima ooperites. Enne ei olnud vaba aega millekski, sest isa täitis kogu aja. Kui nad isale vastu vaidlesid, siis olid karmid karistused, mitu nädalat ei saanud arvutisse, taskuraha võeti ära. Q avaldas, et ei soovi isaga suhelda, C avaldas, et võib käia näiteks ühel korral nädalal isa kodus. Seega nähtub, et lapsed on põhjendanud soovimatust isaga suhelda sellega, et isa on erinevate tegevustega sisustanud laste aja ja lapsed ei soovi isa etteantud tegevusi teha (sh joosta pikka maad, sõita rattaga pikka maad, käia ooperites). Asjaolu, et isa sisustas laste aja erinevate tegevustega, nähtub ka isa esitatud avaldusest, kus isa tõi mh välja, et isa korraldas lastele trenne – jooksud, rattasõidud, treeningud koduses jõusaalis (kooli perioodil 2-3 korda nädalas, eriolukorra ajal 6 korda nädalas hommikuti); õpetas lastele 34 korda nädalas ca 2-3 tundi korraga erinevate kodutööde tegemist (muru niitmine, heina riisumine, rohimine, värvimine jms). Laste esindaja avaldas istungil, et on lastega isiklikult rääkinud ja lapsed avaldasid, et isa sundis neid tegema asju, mida nad üldse teha ei tahtnud. Lapsed rääkisid, et spordi tegemine on liig, kõige rohkem häiris neid ooperite jms külastamine reisidel, kus tuli kuus tundi ooperit kuulata. Laste esindaja leiab, et ooperid jms oli sunniviisiline ja lapsed tegid neid asju karistamise hirmus. Ema avaldas istungil, et kui lapsed ei teinud seda, mida nad pidid, siis järgnesid karistused, mis olid hästi pikad. Arvuti või telefon võeti ära kaheks nädalaks. Laste isa kinnitas, et on lapsi karistanud, aga kui lapsed on hästi käitunud, siis on neid lühendatud. Isa tõi istungil välja järgmisi näiteid laste karistamisest: kui lapsed ei tahtnud lõbustusparki minna, siis isa ütles, et võtab telefoni ja arvuti ära, misjärel olid lapsed nõus lõbustusparki minema; isa on Q-ga istunud tunde restoranis, et laps porgandisalati ära sööks, sest ei saa ainult torte, kooke ja magusat süüa. Laste ema avaldas vastuses ringkonnakohtule, et laste isa juurest koliti ära, sest lapsed ei tahtnud sellist elu enam elada. Ema väljatoodu kohaselt on C öelnud, et tapab end ära, kui ära ei kolita. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei soovi lapsed isaga aega veeta ega isa juurde ööseks jääda, sest lastele ei meeldi see, et isa on sisutanud nende aja ning lastel ei ole oma vaba aega. Isa ettenähtud tegevused on olnud lastele liiga koormavad. Kui lapsed isale vastu vaidlesid, siis järgnesid karistused.
18.Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas on laste huvides arvestada ka laste arvamusega ja määrata suhtluskord selliselt, et lapsed ei pea kohtumisele minema ega isaga suhtlema, kui nad seda ei soovi, teatades kohtumise ärajäämisest eelnevalt isale. Lapsed olid maakohtus ärakuulamise ajal 12-aastased. Nii perekonnaseadus (PKS § 123 lg 1) kui ka
tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS, § 558 lg 1 ja § 563 lg 6) näevad ette, et lapsi puudutavates vaidlustes tuleb lähtuda lapse huvist, mis sisaldab ka lapse arvamuse ärakuulamist. Kuigi seaduses ei ole sätestatud kohtule sõnaselget kohustust pärast lapse arvamuse ärakuulamist arvestada suhtluskorra määramisel lapse soovide ja arvamustega, on ringkonnakohus seisukohal, et lapse väljendatud seisukohti tuleb arvestada vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Laste tahte vastaselt suhtluskorra määramine võib praegusel juhul mõjuda lastele kahjustavalt. Isa ettenähtud tegevused on olnud lastele liiga koormavad ja isa on sisustanud laste aja erinevate tegevustega ning isale vastu vaidlemisel järgnesid karistused. Selline isa tegevus on mõjunud lastele kahjustavalt ning üks lastest on avaldanud emale enesetapumõtteid. Lapsed on 12-aastased ja kolleegiumi hinnangul on lapsed piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega. Samuti on lapsed põhjendanud, miks nad ei soovi isaga suhelda. Kohus ei peaks määrama suhtluskorda, mida ei täideta, arvestades ka seda, et laste keeldumise korral ei ole võimalik laste suhtes jõudu kasutada. Suhtlus laste ja vanema vahel peab olema eelkõige loomulik ja mitte sunnitud. Sellises vanuse laste puhul on oluline vanema ja laste koostöö ja omavaheline suhtlus. Praegusel juhul on laste huvides see, kui lapsed saavad ise otsustada isaga suhtlemise ja kohtumiste osas. Lapsed ei ole isaga suhtlemist täielikult välistanud. Laste isa peab arvestama, et selline tegevus, mis lastele ei meeldi, võib lapsi isast veelgi rohkem võõrandada ja suhet lastega kahjustada.
19.Maakohus määras suhtluskorra, mille kohaselt viibivad lapsed koos isaga ühel päeval nädalas ning kohtumiste eelduseks on see, et lapsed seda soovivad ja lapsed valivad kohtumiste tegevuse ja koha. Kolleegium märgib, et suhtluskorra määramine toetab laste ja isa vahelise kontakti tekkimist. Seetõttu on oluline suhtluskord määrata. Praegusel juhul välistab maakohtu määratud suhtluskord laste ja isa vahelise sideme tekkimist, sest lapsed saavad soovi korral isaga kohtuda vaid ühel korral nädalas valides ise kohtumise koha ja tegevuse. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1.1. kuni 1.4. ja punkti 3 osas ning teeb uue määruse. Arvestades laste soovimatust isaga suhelda ja seda, et lapsed on oma esindajale avaldanud, et nad ei soovi isa juurde ööseks jääda, siis tuleb järk-järgult suurendada laste ja isa koosolemise võimalusi (sh isa elukohas). Kolleegium peab esimesel neljal kuul põhjendatuks laste kohtumisi isaga päevasel ajal ilma ööbimiseta ühel kuni kolmel päeval nädalas, et taastuks laste ja isa vaheline side ja usaldus. Alates viiendast kuust viibivad lapsed isa juures iga kuu paaris nädalate pühapäevast kuni paaritute nädalate pühapäevani, st järjest iga kord nädal aega (7 päeva) ning lapsed viibivad ema juures iga kuu paaritute nädalate pühapäevast kuni paaris nädalate pühapäevani, st järjest iga kord nädal aega (7 päeva). Isa võtab lastega kokkusaamiseks ise ühendust. Lapsed ei pea kohtumisele minema ega isaga suhtlema, kui nad seda ei soovi, teatades kohtumise ärajäämisest eelnevalt isale. Selline suhtluskord toetab ja soodustab laste ja isa vahelist suhet.
20.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ka punktide 2., 2.1., 2.2., ja p 3 osas, sest esialgset õiguskaitset saab kohaldada üksnes menetluse ajaks, mida maakohtu määruse resolutsioonist ei nähtu. Kolleegium leiab ka, et praeguses asjas ei ole võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada, sest kohus on määranud suhtluskorra selliselt, et lapsed ei pea kohtumisele minema ega isaga suhtlema, kui nad seda ei soovi. Lisaks selgitab kolleegium, et asjas tehtavat lõpplahendit ei saa viivitamata täidetavaks tunnistada, sest erinevalt muudest hagita asjadest kehtib hagita perekonnaasjades põhimõte, et kohtulahendit ei täideta enne selle jõustumist (TsMS § 550 lg 3). Sellest tulenevalt ei saa ka hagita perekonnaasjas tehtud kohtumäärust viivitamata täidetavaks tunnistada. Hooldusõiguse asjades (TsMS § 550 lg 1 p 2) on sellise piirangu eesmärgiks eelkõige vältida lapse ja vanema õigussuhte muutusest tulenevat lapse elukorralduse
muutumist enne, kui kohus on asja lõplikult lahendanud (Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 34).
21.Vallavalitsus toetab vastavalt oma pädevusele lapsevanemat lapse õiguste ja heaolu tagamisel (LasteKS § 7 lg 2). Eestkosteasutus Saue Vallavalitsus on menetluses avaldanud, et on pakkunud laste isale võimalust osaleda psühholoogilisel nõustamisel, millest isa keeldus. Saue vald avaldas võimalust isal kohtuda lastega tegeleva psühholoogiga. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik neid võimalusi laste isale jätkuvalt pakkuda, et laste ja isa suhe taastuks.
22.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ja asjaolu, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.