2-21-2366/3 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest hagejatel puuduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik Hagejad esitasid 15.02.2021 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kolis kostja pere juurest ära oktoober 2020.a. Oktoobris ja novembris toetas kostja hagejaid kokku 600 euroga. Hagejad on nende seadusliku esindaja täielikul ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja ootab kolmanda lapse sündi (xxxxxxxxxx.a). Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist miinimummääras alates 01.01.2021. Tartu Maakohtu 25.02.2021.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 11.03.2021 AET-is. Kättetoimetamisest 21 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Mxxxxxx Sxxx (sünd. xxxxxxxxxx) ja MxxxxLxxx Sxxx (sünd.xxxxxxxxxxx) on AxxxSxxxxxja Kxxxxx Mxxxxxtütred. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a

2-21-2366 määrusega nr 115 on alates 1. jaanuarist 2020 kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot, seega alates 1. jaanuarist 2020 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot Hagejad nõuavad kostjalt elatist miinimummääras. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud elatisenõudele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Hagejad on palunud elatise välja mõista miinimummääras. Kohus leiab, et elatist on võimalik sellisel viisil välja mõista. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates 15.02.2021 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimum, kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Hagejad esitasid hagi 15.02.2021, kuid nõuavad elatist alates 01.01.2021. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtu hinnangul on hagejatel õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist perioodil 01.01.202114.02.2021. Tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2021-14.02.2021 eest on elatis kummalegi hagejale summas 438 eurot (292€+292€/28p x 14p). TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta Kxxxxx Mxxxx pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kostja vastu esitatud nõude ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtule ei ole teada, et hagejatel oleks kohtumenetluse käigus menetluskulusid tekkinud, arvestades, et hagejatel puudus lepinguline esindaja ning hagejad ei tasunud asjas riigilõivu. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik