Perekonnaõigus › Abielulahutus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

19.04.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

R Bi (B) hagi L Bi (B) vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R B (isikukood xxx), vandeadvokaat Alo Pormeister

2-21-1025

lepinguline

esindaja

Kostja L B (isikukood xxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kohtuistungi toimumise aeg

07.04.2021

Resolutsioon

Lahutada R Bi ja L Bi abielu, mis sõlmiti 15.08.2009 Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakti nr x. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Tagastada R Bile pool 21.01.2020 tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 21.01.2021 esitas R B (hageja) kohtule hagi L Bi (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks. Kohus jättis kohtumäärustega hagiavalduse käiguta ja andis tähtajad puuduste kõrvaldamiseks. 28.01.2021 esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada poolte vahel 15.08.2009 Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu (15.08.2009 abieluakt nr x), menetluskulud jätta poolte endi kanda. Poolte abielu on sõlmitud 15.08.2009 Tallinna perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud juulis 2018. Pooltevaheline abielu ja abielulised suhted ei saa jätkuda, sest poolte abielulised suhted on lõppenud, abikaasad elavad eraldi, hagejal on uus pere ning hageja ei pea võimalikuks abielulisi suhteid taastada, mistõttu on abielu lahutamine möödapääsmatu. Hageja esitas 22.09.2020 ja 13.01.2021 kostjale ettepaneku abielu

lahutamiseks kohtuväliselt, kuid seda kahjuks ilma tulemusteta. Kostja ei ole olnud nõus abielu lahutama, mistõttu kohtuväliselt on abielu lahutamine osutunud võimatuks. Kuna hageja ja kostja vahel on vaidlus abielu lahutamise üle, sest kostja ei ole valmis abielu lahutama kohtuväliselt, siis on hageja sunnitud pöörduma kohtusse abielu lahutamise nõudega. Hageja palub kohtul abielu lahutada. 26.02.2009 sündis hageja ja kostja vahelise kooselu ajal nende ühine poeg T B. Abikaasade ühine poeg elab nii isa kui ka ema juures ning last peavad ülal mõlemad vanemad. Poolte vahel pole vaidlust poja elukoha ja suhtlemiskorra ning lapse ülalpidamise üle ning selliselt peaks see jätkuma ka pärast abielu lahutamist. Hageja ei soovi abielulisi suhteid kostjaga taastada ning soovib abielu lõpetamist. Pooltevaheline kooselu ja pooltevahelised abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja hageja on veendumusel, et kooselu ja abielulisi suhteid kostjaga enam taastada pole võimalik. Hageja kinnitab, et abielu ei saa säilitada. Hageja kinnitab, et pooli ei ole võimalik lepitada ega PKS § 67 lg 3 toodud abinõusid rakendada, sest hageja ei näe muud võimalust kui abielu lahutada. Hageja palub kohtuotsusega lahutada hageja ja kostja vahel sõlmitud abielu. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, suhted on lõppenud, ei tule välja suhete taastamine. Kohtuväliselt lahutamiseks vastust ei saanud. Kostja oli lahutusega nõus, suhted on lõppenud. Kostja perekonnanimeks jääb B. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist hageja pangakontole. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotamine Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 punktist 3 tagastab kohus pool tasutud riigilõivust maksja pangakontole.