lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-8641/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-8641/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2585
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2015.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-8641

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu 1 581,63 euro saamiseks 1 581,63 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende

hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

esindajad kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) 04.11.2015

Istungi toimumise aeg

Kostja XXX

Istungil osalenud menetlusosalised

RESOLUTSIOON

1.Jätta hageja 05.11.2015 taotlus Harju Maakohtu 04.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
2.Jätta XXX hagi XXX vastu 1 581,63 euro saamiseks rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.25.05.2015 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt abiellusid XXX(hageja) ja XXX(kostja) XXX. Abielu lõppes XXX.
2.Hagiavaldusest nähtub, et 23.08.2012 oli võetud perekonna heaolu suurendamiseks laen 2 500 eurot. Osa laenust + hageja isiklik panus, läks uue auto soetamiseks. Teine laenu osa läks korteri remondi teostamiseks. Peale abielu lahutamist jäi laenukohustus hageja kanda. Hageja on tagastanud laenu kokku 2730,26 eurot. Hageja soovib sellest summast poole osas kostjalt hüvitist 1 365,13 eurot.
3.Lisaks oli abielu ajal 20.09.2011 võetud krediitkaart perekonna heaolu suurendamiseks. See kohustus oli võetud remondikulude katmiseks. Seisuga XXX moodustas laenujääk 432,95 eurot. Nimetatu on hageja poolt välja makstud ja krediit kustutatud. Hageja nõuab sellest summast poole osas kostjalt hüvitist 216,50 eurot.
4.Hageja leiab, et seaduse kohaselt pidi kostja pere huvides võetud kohustusi täitma võrdses osas koos hagejaga. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista 1581,63 eurot.

Kostja vastus

5.Kostja vaidles 13.07.2015 hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata.
6.Kostja leiab, et hageja ei toimi heas usus, nõudes kostjalt oma isiklike kohustuste täitmist.

-

Sõiduauto VW Passat (reg.nr XXX) jäi pärast poolte abielusuhete lõppemist hageja valdusesse ja kasutusse. Nimetatud sõiduauto oli omandatud enne abielu lahutamist, kuid hageja algatusel ja tema enda vajaduseks. Uue auto ostmiseks ja laenu võtmiseks ei ole hageja kostjalt nõusolekut küsinud, kuna alates 2012 augusti algusest olid poolte abielusuhted juba lõppenud. Pärast abielu lahutamist müüs hageja sõiduauto VW Passat ära 2 200 euro eest.

-

Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud laenu kokku 3 607,51 eurot. Laenujääk abielulahutuse seisuga moodustas 2730,26 eurot. Seega abielu kestel hageja tagastas laenu vaid summas 877,25 eurot. Kostja leiab, et isegi juhul kui kohus tunnistab ta solidaarvõlgnikuks, ei peaks ta hagejale hüvitama rohkem kui 1⁄2 abielu kestel tasutud laenusummas ehk 438,62 eurot.

-

Hageja ei ole teavitanud kostjat krediitkaardilepingu sõlmimisest ega hoidnud teda kursis krediitkaardi kasutamisest tulenevate kulutustega. Kostja kinnitab, et krediitkaardi kasutamiseks ei olnud mingit vajadust, kuna korteri remondiks oli kulutatud eraisikult XXX(erinevates dokumentides kasutusel ka kirjapilt XXX) 20.05.2011 laen summas 2000 eurot ning osaliselt kostja õppelaen. Remont tehti juunis ja augustist 2011. Pärast seda pole remonti tehtud enne, kui alles juunis 2013 kostja poolt ajal, mil abielu juba ammu lahutatud.

-

Kostja leiab, et ta ei ole solidaarvõlgnikuks VÕS § 65 mõttes, kuna hageja on võtnud võlakohustusi enda huvides. Ühisvara jagamisel (tsiviilasi nr 2-13-53398) ei ole hageja oma vastuses hagile ega ka vastuhagis teatanud käesolevas hagis nimetatud ühiste kohustuste olemasolust. Poolte abielu kestel omandatud ühisvara ja varalised kohustused on täies ulatuses jagatud Harju Maakohtu 09.09.2014 otsusega. Selle otsuse järgi on kostja juba korra hüvitanud hagejale ühisvaral lasuvad kohustused.

Menetluse käik

7.Harju Maakohtu 05.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-7091 jättis kohus hageja hagi kostja vastu täiendavaks ühisvara jagamiseks menetlusse võtmata ja edastas XXX hagi XXX vastu solidaarkohustuse täitmise nõudes Harju Maakohtu kantseleile üldiseks jagamiseks.
8.Harju Maakohtu 15.06.2015 määrusega võeti hagi menetlusse.
9.Kohus määras asjas istungi 04.11.2015, kl 11:00.
10.11.09.2015 teatas kostja kohtule, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses (I kd, t lk 198).
11.17.09.2015 e-kirjaga selgitas kohus hagejale, miks peab kohus vajalikuks käesolevas asjas kohtuistungi pidamist (I kd, t lk 200).
12.04.11.2015 toimus asjas kohtuistung.

Kohtu põhjendused

13.Esmalt lahendab kohus seni lahendamata taotlused. Harju Maakohtu 04.11.2015 istungi järgselt esitas hageja 05.11.2015 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub protokolli parandada lisades sellele oma sõnavõtu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et hageja taotlus 04.11.2015 istungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Hageja ei viibinud kohtuistungil ja seega ei saa protokoll kajastada hageja istungil öeldut. Protokolli parandamise taotluse esitamise eelduseks on asjaolu, et menetlusosaline võttis menetlustoimingust, mida protokoll peaks kajastama, osa. Kuna hageja istungist osa ei võtnud, siis ei saa ta ka teada, mis menetlustoimingu ajal toimus ega esitada selles osas parandusi. Kohus jätab taotluse sisu tähelepanuta, sest hagi selgitamiseks oli hagejale antud võimalus ilmuda kohtuistungile, mida hageja ei kasutanud.
14.Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid, uurinud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -

Poolte abielu registreeriti (rahvastikuregistri andmetel abieluakt nr 802, XXX (I kd, t lk 6) ja lahutati XXX (rahvastikuregistri andmetel abielulahutuse kanne XXX (I kd, t lk 8).

-

Hageja esitas AS SEB Pank e-kirja krediitkaardi nr XXX seisu kohta, millest nähtub abielu lõppemise aja seisuga laenujääk 432,95 eurot (I kd, t lk 47). Hageja on esitanud ka krediitkaardi teabelehe ja lepingu nr XXX AS SEB Pank ja hageja vahel (I kd, t lk 49-53). Kohus eeldab hageja väidete ja krediidikulukuse määra arvutamise päeva järgi (20.09.2011 – krediitkaardi teabelehe p 3, I kd, t lk 49), et krediitkaardi lepingu sõlmis hageja pangaga 20.09.2011 (lepingus endas sõlmimise kuupäev puudub). Kostja ei ole seda ka eitanud.

-

Hageja esitas AS SEB Pank ja hageja vahel 23.08.2012 sõlmitud laenulepingu nr XXX tarbimislaenu võtmise kohta 2500 eurot (I kd, t lk 55-59) ning tõendid laenu saamise kohta 2 500 eurot ning intressi ja põhiosa tagasimaksete kohta (I kd, t lk 63-64).

16.Seega on hageja esitanud nõude kahest AS-iga SEB Pank sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse jagamiseks, mis hageja sõnade kohaselt on võetud abielu jooksul perekonna hüvanguks. Krediitkaardi kasutamise leping on sõlmitud 20.09.2011. Laenuleping vahetult enne abielu lahutamist (XXX) ehk 23.08.2012.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt võetud laenukohustused on võetud perekonna huvides ja seega tuleb need jagada ühisvarana või on need võetud hageja isiklikes huvides ja kostja nende eest ei vastuta.
18.Perekonnaseaduse (PeS) 33 lg 1 p 1 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks, PeS § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt. PeS § 18 kohaselt tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. PeS § 18 lg 2 kohaselt on sellise tehingu kohustatud poole suhtes abikaasad solidaarvõlausaldajad, kuid omavahelistes suhetes tuleb arvestada ka PeS § 17, mille kohaselt kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. PeS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvate kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse Perekonnaseaduses vara jagamise kohta sätestatut.
19.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
20.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema poolt 23.08.2012 AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel saadud 2 500 eurot on hageja kulutanud perekonna hüvanguks ja seda järgmistel põhjustel: a) Kostja esitatud 10.10.2014 jõustunud Harju Maakohtu 09.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-53398 (I kd, t lk 158-160) on tõendatud, et poolte (abielu jooksul soetatud) ühisvara on jagatud järgmiselt: -

Korteriomand Kopliranna 26-22 jäeti kostja ainuomandisse; Jagati eluruumi sisustus; Ühisvaral lasuv AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr 2010031499 tulenev kohustus summas 14 489,59 eurot jäeti kostja kanda; Ühisvaral lasuv XXX sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus summas 4 153,35 eurot jäeti kostja kanda; Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 12 713,53 eurot.

TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 3 kohaselt eeldatakse, et kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab avaldusi, mida menetlusosalised menetluses tegid. Harju Maakohtu 09.09.2014 ühisvara jagamise kirjeldava osa kohaselt on pooled selles kohtumenetluses jaganud kogu ühisvara: vara, õigused ja kohustused. Muuhulgas on jagatud ka sõiduauto, mille soetamiseks võttis hageja 23.08.2012 väidetavalt laenu. Harju Maakohtu 09.09.2014 otsusest ei nähtu, et poolte ühisvarasse oleks kuulunud lahendis nimetamata kohustusi, muuhulgas siis ka 23.08.2012 hageja poolt ASiga SEB Pank laenulepingust tulenevaid kohustusi. Harju Maakohtu 09.09.2014 otsusest nähtub, et sõiduauto VW Passat jäi pärast abielu lahutamist hageja valdusesse, kes müüs selle enne ühisvara jagamist 2 200 euroga ning sai raha endale. Seega on hageja võtnud laenu, ostnud selle eest auto, saanud auto endale ja selle ka maha müünud. Samas nõustus hageja ühisvara jagamise menetluses sõiduauto jagama mainimata kordagi, et on selle soetanud laenurahaga. Samuti ei ole hageja ühisvara jagamise menetluses väitnud, et auto soetati hageja lahusvara arvel. Hageja ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, millal üldse sõiduauto VW Passat soetati ehk pole võimalik tuvastada, kas seda tehti pärast laenu võtmist ja just selle laenu eest. VW Passati soetamise kohta pole muid tõendeid esitatud, kui Harju Maakohtu 09.09.2014 ühisvara jagamise otsus, millest nähtub, et see on olnud poolte ühisvara, millel ei ole rahalisi kohustusi lasunud. Kostja on 04.11.2015 kohtuistungil väitnud, et juunist 2012 kolis ta oma ema juurde ja naases alles u 20.08.2012. Pärast seda olid poolte suhted sedavõrd halvad, et juba XXX päädis see abielulahutusega. Seetõttu ei ole usutavad hageja väited, et laenu oli vaja pere heaoluks. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.02.2013 määrusest nähtub kriminaalasja nr 12230114552 lõpetamine otstarbekuse printsiibil. Määruse kohaselt tekitas hageja 10.10.2012 poolte elukohas kostjale füüsilist valu ja tervisekahjustusi ehk pani toime KarS § 121 koosseisule vastava kuriteo (II kd, t lk 12). Selle alusel loeb kohus usutavaks, et poolte suhted olid septembris-oktoobris 2012 juba sedavõrd halvad, et ühisest pere huvides tegutsemisest ei olnud enam võimalik rääkida. Eelnevast järelduvalt ei loe kohus tõendatuks seda, et hageja poolt saadud laenu 2 500 eurot on hageja kasutanud perekonna huvides. b) 23.08.2012 sõlmitud laenulepingu p 1.3 järgi on laen saadud tarbimiseks ning laenulepingust endast ei nähtu laenu võtmise seos auto ostmisega või korteri remondiga. Laenulepingu on sõlminud hageja ainuisikuliselt.

Poolte abielu lahutati juba 2,5 kuud pärast laenu võtmist olukorras, mil hageja teatas septembris 2012, et ei soovi hagejaga koos elada ega ole huvitatud ka lapsest (vt ka 04.11.2015 kohtuistungi protokoll). Seega polnud võimalik, et laenu kasutati perekonna hüvanguks, kuna perekond oli selleks ajaks sisuliselt lagunenud ja abielu lahutati vaid mõned kuud hiljem. Hageja ei ole tõendanud ka remondi teostamist sügisel 2012 ja kostja on sellele vastu vaielnud. c) Abikaasade omavahelistes suhetes rakendub PeS § 17, mille kohaselt, kui hageja ka leiab, et panustas saadud laenu perekonna hüvanguks, siis eeldatakse, et tal puudub õigus nõuda rohkem panustatud vahendite hüvitamist.

21.Sõiduki Volvo S40 müügilepingu 20.05.2009 (I kd, t lk 132) jätab kohus tähelepanuta, kuna Volvo ostmine enne abielu sõlmimist ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähendust ning seetõttu on müügileping tõendina TsMS 238 mõttes asjakohatu.
22.Kohus jätab TsMS § 238 alusel tähelepanuta hageja esitatud ekspertiisiaktid (AS Pindi Kinnisvara 15.10.2010 eksperthinnang nr XXX /I kd, t lk 10-24/ Tallinnas XXX asuva korteriomandi turuväärtuse kohta 340 000 EEK ja Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ eksperthinnang nr XXX sama kinnisasja väärtuse kohta 30.04.2014 /I kd, t lk 27 -45), kuna korteriomand ja selle väärtus ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
23.TsMS § 238 alusel jätab kohus tähelepanuta ka hageja esitatud eluruumi üürilepingu 10.12.2012 (I kd, t lk 167), kuna see on sõlmitud pärast abielu lahutamist ning sellel puudub seos käesoleva vaidluse esemega.
24.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ka seda, et 20.09.2011 hageja poolt ASiga SEB Pank sõlmitud krediitkaardi lepingu nr XXX alusel saadud ning tagastamata 432,95 eurot kulutati poolte ühise eluaseme remontimiseks. Juhul, kui seda ka tehti, siis see on arvestatud ühisvara väärtuse hulka ning Harju Maakohtu 09.09.2014 otsusega jagatud ja sama otsuse alusel hagejale ka hüvitatud.
25.Hageja on selgitanud, et remont tehti juunis-augustis 2011, kuid ka sügisel 2012 ning kõik läks maksma kokku ca 6000 eurot. Samas, kui hageja sõlmis krediitkaardilepingu 20.09.2011, siis ei saanud krediit kuluda juunis-augustis 2011 tehtud remondile ning kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte (I kd, t lk 157) selle kohta, et on saanud vahemikus 20.05.2011 – 26.08.2011 XXX raha kokku 3 100 eurot. See ja muud XXXsaadud laenud korteri remondiks on Harju Maakohtu 09.09.2014 ühisvara jagamise otsusega jäänud kostja kanda. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et on 05.11.2010 ning 10.12.2010 mõlemal kuupäeval 6 865 eurot teinud ülekande Odav XXX OÜ-le PVC akende eest hagejale esitatud arvete tasumiseks (I kd, t lk 153).

Kostja poolt nähtavaks tehtud kulutused korteri remondile on eeltoodu alusel olnud juba 16 830 eurot. Hageja poolt krediitkaardi arvelt tehtud kulutus 432,95 eurot korteri remondiks, aga ei ole tõendatud, sest selgitusi või tõendeid selle kohta, millal täpselt hageja krediidi kasutusse võttis ja kuidas kulutas, ei ole hageja esitanud. Kohus leiab, et teostatud remont kajastub korteri väärtuses ja korter on jõustunud lahendiga poolte vahel jagatud.

26.Kohus ei loe usutavaks, et hageja on ainuisikuliselt kostjat abielu jooksul ülal pidanud. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtted tõendamaks, et on kogu abielu jooksul omanud sissetulekuid, saanud emapalka ja vanematelt (kostja perenimi enne abiellumist oli XXX) laenu ning toetust (II kd, t lk 15-31). Kostja on pangakonto väljavõtetega (I kd, t lk 153) tõendanud, et enne abiellumist 18.05.2010 õppelaenuna saadud 30 000 eurost on kostja teinud hagejale 25.05.2010 ülekande 16 000 eurot. Kohtul ei ole andmeid, et kostja oleks seda hagejalt tagasi nõudnud.
27.Samuti juhib kohus tähelepanu PeS § 111 lg 1 ja 2, mille kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi ja siis, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Hageja on ise selgitanud, et laenu võtmise ajal 23.08.2012 oli poolte laps ca 1,5 aastane. Seega pidi kostja abielu ajal olema rasedus- ja sünnituspuhkusel ning seejärel lapsehoolduspuhkusel ning hagejal oligi seadusest tulenev kohustus lapse ema ülal pidada.
28.Eeltoodud põhjustel tuleb hagi jätta rahuldamata.
29.Kohtuotsuses käsitlemata, kuid poolte poolt esitatud muud tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei tõenda hagi asjaolusid või kostja vastuväiteid ega ole seega asjakohased.

Menetluskulud

30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
31.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
32.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja