9.septembril 2014.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-13-53398
Kohtuasi
XXX hagi XXX abielu ajal soetatud ühisvara ja kohustuste jagamiseks ning XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised
XXX hagihind 3500.- eurot XXX hagihind 3500.- eurot Hageja/kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) XXX esindaja Angelina Aaman Kostja/hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) XXX esindaja Anatoli Orlovski
Menetluse liik
Asja arutamine kohtu korraldaval istungil 17.04.2014.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX ja XXX hagid osaliselt.
2.Jagada XXX ja XXX ühisvara alljärgnevalt: -
jätta korteriomand, mis asub XXX, mille reaalosaks on eluruum nr XXX, mis on sisse kantud Harju Maakohtu kinnistusakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud XXX ja XXX, XXXainuomandisse; -
jätta XXX ainuomandisse järgmine vallasvara: sektsioonkapp elutoas, esikukapp, köögimööbel ja magamistoakomplekt; jätta XXX ainuomandisse järgmine vallasvara: elektripliit Electrolux, õhupuhastaja Hansa ja tolmuimeja Philips.
Kohustada XXX andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr XXX, mis on sisse kantud Harju Maakohtu kinnistusakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud XXX ja XXX, jääb XXX ainuomandisse ja kohustada XXX andma nõusolek Harju Maakohtu kinnistusakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX teises jaos senise kande XXX ja XXX ühisomanike kohta kustutamiseks ning ainuomanikuna XXX (isikukood XXX) sisse kandmiseks. Kinnistamisavaldust asendab jõustunud kohtuotsus.
4.Jätta XXX ja XXX ühisvaral lasuv kohustus, mis tuleneb AS SEB Pank ja XXX ning XXX vahel 25.10.2010.a. sõlmitud laenulepingust nr XXX (laenujääk seisuga 16.04.2014.a. 14.489,58 eurot) XXX kanda.
5.Jätta XXX ja XXX ühisvaral lasuv kohustus, mis tuleneb XXX ja XXX ning XXX vahel sõlmitud laenulepingust summas 4153,35 eurot, XXX kanda.
6.Välja mõista XXX XXX kasuks rahaline hüvitis enam saadud ühisvara arvel 12.713,53 (kaksteist tuhat seitsesada kolmteist eurot ja 53 senti) eurot. Menetluskulude jaotamine.
7.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.Poolte abielu registreeriti XXX.a. ja lahutati XXX.a.
2.Poolte abielu ajal on soetatud järgmine ühisvara: - korteriomand asukohaga XXX ; - sektsioonkapp elutoas - kapp esikus - köögimööbel - magamistoakomplekt - elektripliit Electrolux
- õhupuhastaja Hansa - tolmuimeja Philips - sõiduauto VW Passat (registreerimisnumber XXX), väljalaske aasta 2003.
3.Korteriomandit asukohaga XXX kasutab XXX ning nimetatud korteris asuvad poolte ühisvarast sektsioonkapp elutoas, kapp esikus, köögimööbel ja magamistoakomplekt.
4.Elektripliit Electrolux, õhupuhastaja Hansa, tolmuimeja Philips ning sõiduauto VW Passat (registreerimisnumber XXX) jäid pärast poolte abielusuhete lõppemist XXX valdusesse ja kasutusse.
5.Pooled leppisid kohtu korraldaval istungil kokku, et poolte abielu ajal soetatud vallasvara väärtus käesoleval ajal on järgmine - sektsioonkapp elutoas 300.- eurot - kapp esikus 150.- eurot - köögimööbel 400.- eurot - magamistoakomplekt 700.- eurot - elektripliit Electrolux 200.- eurot - õhupuhastaja Hansa 20.- eurot - tolmuimeja Philips 60.- eurot.
6.XXX sõnul müüs ta pärast abielu lahutamist tema kasutusse jäänud sõiduauto VW Passat (registreerimisnumber XXX) ära 2200.- euro eest.
7.Lisaks poolte abielu ajal soetatud ühisvarale on pooltel ka järgmised ühised kohustused: -kodulaen SEB Pangast, mille pooled võtsid 25.10.2010.a korteriomandi XXX ostmiseks summas 16.837 €. Abielu ajal maksid pooled laenu tagasi koos ja peale abielulahutamist on laenukohustus panga ees jäänud XXX kanda. Laenu jääk 16.04.2014 seisuga oli 14.489,58 €. -laen XXX ees summas 4.153,35 €. Laenu andis XXX pooltele korteriomandi XXX sissemaksu tegemiseks. Kokkulepe laenuandjaga oli selline, et laen tagastatakse pärast XXX lapsehoolduspuhkust. Kuni käesoleva ajani laenu tagasi makstud ei ole. XXX hagi ja selle põhjendused.
8.12.11.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus XXX jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomand XXX, Tallinnas väärtuses 20.780,05 eurot jätta koos laenukohustusega AS SEB Pank ees summas 14.856,44 eurot tema kanda ning temalt XXX kasuks välja mõista rahaline hüvitis 1319,33 eurot. 02.12.2013.a. esitatud täpsustatud hagiavalduses palus XXX jätta ühisvara jagamise käigus tema omandisse korteriomand XXX, Tallinnas, laenukohustus AS SEB Pank ees summas 14.856,44 eurot, sektsioonkapp elutoas, kapp esikus, köögimööbel ja magamistoa komplekt. XXX palus hageja jätta ühisvara jagamise käigus elektripliidi Electrolux, õhupuhastaja Hansa, tolmuimeja Philips ja sõiduauto Volkswagen Passat. Enamsaadud ühisvara arvelt oli hageja nõus kostjale maksma hüvitist 659,65 eurot. XXX palus täpsustatud hagis jagada ka poolte ühised kohustused jättes tema kanda laenukohustuse XXX ees summas 4178,32 eurot ja õppelaenu tasumise kohustuse AS Swedbank ees summas 1918,15 eurot ning välja mõista XXX rahaline hüvitis hagejale nimetatud kohustuste täitmise eest summas 3048,23 eurot.
Kohtu korraldaval istungil loobus XXX õppelaenu kohustuse jagamisest.
9.Oma nõude tõendamiseks esitas XXX järgmised dokumentaalsed tõendid: abielulahutuse tõendi, SA PERH EMO patsiendikaardi, Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 19.02.2013.a. koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse XXX suhtes, XXX sünnitõendi, XXX ja XXX ning AS SEB Pank vahel 25.10.2010.a. sõlmitud laenulepingu nr XXX 16.837.- euro laenamise kohta, korteriomandi XXX, Tallinnas müügi- ja asjaõiguslepingud, õppelaenulepingu, mis XXX on sõlmitud AS-ga Swedbank, XXX pangakonto väljavõtte, maksekorralduse ja pangakonto väljavõtte 61.000.- krooni maksmise kohta poolte poolt notar XXX deposiitarvele, väljavõtte laenu tagasimaksete kohta XXX poolt AS-le SEB Pank ning maksekorraldused köögimööbli eest ettemaksu tasumise kohta ja pangakonto väljavõtted, mis tõendavad mööbli ostmist. XXX nõue ja selle põhjendused.
10.XXX palus Harju Maakohtusse 25.11.2013.a. esitatud hagis jagada poolte ühisvaraks olev korteriomand XXX, Tallinnas, mille väärtuseks hindas ta 50.000.- eurot, selliselt, et korteriomand jääb XXX , kuid viimane tasub XXX rahalist hüvitist 17.500.- eurot ning XXX annab nõusoleku kinnistusraamatu teises jaos oleva kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse XXX. Kui XXX eelpool nimetatud vara pakkumisega ei nõustu, tuleks kinnisasi müüa kas avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. XXX oli seisukohal, et ka laenukohustus, mis pooltel oli võetud AS SEB Panga ees ning mille suuruseks on 14.856,44 eurot, tuleks jätta XXX kanda.
11.Oma nõude tõendamiseks esitas XXX korteriomandi XXX, Tallinnas kinnistusraamatu väljavõtte, tõendi AS-st SEB Pank laenujäägi suuruse kohta, väljavõtte portaalist eesti.ee abielu sõlmise ja abielu lahutamise kohta poolte vahel.
12.Kohus liitis 11.12.2013.a. XXX ja XXX hagid ühte menetlusse. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et
13.1.poolte abielu ajal soetatud ühisvara koosneb: - korteriomandist asukohaga XXX ; - sektsioonkapist elutoas - kapist esikus - köögimööblist - magamistoakomplektist - elektripliidist Electrolux - õhupuhastajast Hansa - tolmuimejast Philips ja - sõiduautost VW Passat (registreerimisnumber XXX), mille väljalaske aasta oli 2003.a.
13.2.sektsioonkapi turuväärtus käesoleval ajal on 300.- eurot, esiku kapil 150.- eurot, köögimööblil 400.- eurot, magamistoakomplektil 700.- eurot, elektripliidil 200.- eurot, õhupuhastajal 20.- eurot ja tolmuimejal 60.- eurot;
13.3.XXX võõrandas pärast poolte vahel abielu lahutamist tema kasutusse jäänud sõiduauto VW Passat (registreerimisnumber XXX) 2200.- euro eest;
13.4.poolte ühisvaraks olevast vallasvarast jäi XXX kasutusse ehk korterisse XXX, Tallinnas sektsioonkapp elutoas, kapp esikus, köögimööbel ja magamistoakomplekt ning XXX valdusesse ja kasutusse elektripliit Electrolux, õhupuhastaja Hansa, tolmuimeja Philips ja sõiduauto VW Passat. 13.5 lisaks abielu ajal soetatud varale on pooltel ka ühised kohused, millisteks on: - kodulaen AS SEB Panga ees kusjuures laenujäägi suuruseks seisuga 16.04.2014 oli 14.489,58 €. - laen XXX ees summas 4.153,35 €.
14.Pooled ei vaidle ka põhimõtteliselt selle üle kuidas ühisvara ja abielu ajal võetud kohustused jagada tuleks, kuid vaidlevad korteriomandi XXX turuväärtuse üle ning sellest tulenevalt ka rahalise hüvitise suuruse üle. XXXtaotlusel määras kohus käesolevas asjas ekspertiisi kindlaks tegemaks milline on korteriomandi XXX, Tallinnas turuhind käesoleval ajal. Riiklikult tunnustatud ekspert XXX asus oma arvamuses seisukohale, et nimetatud korteri turuväärtus käesoleval ajal on 45.000.- eurot.
15.Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse tegemisel käesolevas asjas tuleb juhinduda kehtiva perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 37 lg 3 sätestatust, mille kohaselt jagatakse ühisvara abielupoolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib AÕS § 77 ning nimetatud seadusesätte lõige 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvaral lasuvate kohustuste jagamisel juhindub kohus PkS §-st 38, milles märgitu kohaselt jagatakse ühisvaral lasuvad kohustused sarnaselt muu varaga, kusjuures kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut.
16.Arvestades kohtuotsuse p-des 14-16 märgitut soetasid pooled abielu ajal ühisvara kokku 49.030.- euro ( 300+150+400+700+200+20+60+2200+45000) väärtuses, millest kummagi osa moodustab 24.515.- eurot (49.030:2). Arvestades asjaoluga, et XXX kasutusse jäi pärast poolte abielusuhete lõppemist elektripliit Electrolux (200.- eurot), õhupuhastaja Hansa (20.- eurot), tolmuimeja Philips (60.- eurot) ja sõiduauto VW Passat (registreerimisnumber XXX), mille XXX võõrandas pärast poolte abielu lahutamist 2200.- euro eest, mille üle pooltel vaidlus puudub, ehk siis kokku vara 2480.- euro väärtuses ning XXX kasutusse ja valdusesse jäid vallasvarast sektsioonkapp (300.- eurot), esiku kapp (150.- eurot), köögimööbel (400.- eurot), magamistoakomplekt (700.- eurot) ja kinnisasjaks olev korteriomand XXX, Tallinnas (45.000.- eurot), ning pooled ei vaidle ühisvara jagamise viisi üle, peaks XXX maksma XXX hüvitist talle enam jäänud ühisvara arvel 22.035.eurot (24.515-2480).
Kuna lisaks abielu ajal soetatud ühisvarale lasuvad ühisvaral ka kohustused kokku summas 18.642,93 eurot (14.489,58 + 4153,35), mis jagades poolte vahel võrdselt moodustab kummagi abielupoole kohustuseks 9321,47 eurot, kuid millised kohustused on nõus enda kandma võtma XXX, kuulub XXX väljamõistmisele .XXX kasuks hüvitis 12.713,53 eurot (22.035 - 9321,47).
17.Tulenevalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust ning sellest, et kohus jagab poolte ühisvaraks oleva korteriomandi selliselt, et korteriomand jääb XXX ainuomandisse, kuid käeoleval ajal on kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse sisse kantud XXX ja XXX, tuleb XXX kohustada kohtuotsusega PkS § 28 lg 4 alusel andma nõusolekud kande parandamiseks ja XXX kinnisasja omanikuna kinnistusraamtusse sisse kandmiseks. Tõendid mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
18.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata SA PERH EMO patsiendikaardi, Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 19.02.2013.a. koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse XXX suhtes, XXX sünnitõendi ja õppelaenulepingu, mis XXX on sõlmitud AS-ga Swedbank. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Tsiviilasja hinna määramine.
19.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Samuti juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 5 sätestatust, milliste kohaselt on nii XXX kui ka XXX poolt esitatud hagide hinnaks 3500.- eurot. Menetluskulude jaotamine.
20.Tulenevalt asjaolust, et käesoleva vaidluse näol on tegemist hagilise perekonnaasjaga, peab kohus põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel tema enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.