Hageja: M.V, hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja: M.V
Kohtuistungi toimumise aeg
19. märts 2021
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja K.P ja riigi õigusabi korras määratud esindaja Vahur Krinal.
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine ja lõpetada menetlus perioodi 02.06.2019 kuni 01.03.2020 eest tagasiulatuva elatise nõudes.
2.Rahuldada hagi elatise saamiseks alates 02.03.2020.
3.Mõista M.Vlt välja M.V kasuks igakuine elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud minimaalne elatis, alates 02.03.2020 kuni M.V täisealiseks saamiseni.
4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.t hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.
Elatis tuleb maksta K.Pi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
6.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Pärnu Maakohtu 02.03.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati M.V tasuma M.Vle elatist 100 eurot kuus alates 02.03.2021 kuni tsiviilasjas 2-20-3351 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Juhul, kui M.Vle anti Pärnu Maakohtu 02.03.2021 hagi tagamise määruse alusel Sotsiaalkindlustusameti otsusega riigipoolset kohtumenetlusaegset elatisabi, siis väljamakstud elatisabi ulatuses läheb elatisenõue üle riigile ja selles ulatuses ei ole käesoleva kohtuotsusega M.Vlt välja mõistetud elatis hageja poolt sissenõutav.
2-20-3351 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätab kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
M.V (hageja) esitas 02.03.2020 maakohtule hagi M.V (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja hageja ülalpidamiskohustust. Hageja igakuised kulutused on 715 eurot. Hageja taotles tagasiulatuva elatise väljamõistmist miinimumsummas alates hageja sünnist 02.06.2019. Hageja loobus 16.02.2021 kohtule esitatud taotluses tagasiulatuva elatise nõudest.
Kostja vastuväited hagile
Kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja ei ole lapse ülalpidamises saanud vahetult osaleda alates 02.03.2020, kuna lapse ema asus ilma kostja teadmata ja nõusolekuta koos hagejaga elama Tallinna. Kostjal ei ole juba aastaid olnud tööd ega sissetulekut. Kostjal puudub majanduslik võimekus hagejale elatist tasuda. Kostja sissetulekuks on Töötukassa määratud töötutoetus 6,10 eurot päevas, s.o 183 eurot kuus (periood 09.03.2020-03.12.2020). Kostjal kulub igakuiselt enda vajaduste rahuldamiseks 371,56 eurot. Kostja elab koos neljaliikmelise perekonnaga eramajas ja on olnud aastaid sisuliselt enda ema ülalpidamisel. Kostjal puudub vara, mida ülalpidamiskohustuse täitmiseks realiseerida. Kostja suhtes on algatatud täitemenetlused, nõuete jääk täituritasudeta 32873,01 eurot. Kostja kasutab raskest majanduslikust olukorrast pääsemiseks võlanõustamisteenust. Elatise väljamõistmisel hageja nõutud summas kasvaks kostja võlgnevus veelgi. Kostjal on teine alaealine laps, kelle kasuks on kostjalt välja mõistetud 02.09.2015 tagaseljaotsusega elatis. Kostja palub kohtul arvestada, et hageja saab riigilt sotsiaaltoetusi lapse ülalpidamiseks ja lapse vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike toetustega. Arvestades hageja ema sissetulekuid ning kostja panust lapse vahetu ülalpidamise näol on lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja vahendid arenguks tagatud. Hageja ei ole tõendanud, et lapse igapäevased vajadused oleksid katmata või tema arenguks piisavad vahendid tagamata.
Menetluse edasine käik
Kohus määras asjas kohtuistungi esmalt 04.02.2021, kuid kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ja kohtul puudus kinnitus, et kostja on kohtukutse kätte saanud lükkas kohus asja arutamise edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 19.03.2021. Vastavalt kohtukutse
2-20-3351 väljastusteatele anti kohtukutse 19.03.2021 kohtuistungile kostja elukoha aadressil kätte isiklikult 10.02.2021. Kostja kinnitas kutse kättesaamist kohtule ka e-kirjaga, milles ühtlasi teatas, et raha ja isikliku sõiduauto puudumisel ei saa ta kohtuistungile tulla. Kostja märkis et on olnud 20 aastat töötu võlgnik ning riigi transpordi määramisel saab istungist osa võtta. Kohus selgitas vastuskirjaga kostjale võimalust kastutada kohtuistungile tulekuks ühistransporti ning oli valmis vastu tulema istungi kellaaja suhtes. Samuti selgitas kohus võimalust pöörduda kohaliku omavalitsuse poole transpordi korralduse küsimuses. Samuti kohustas kohus kostjat teatama enda kehtiv telefoninumber. Kostja kohtu kirjale ei vastanud.
19.03.2021 kohtuistungile ilmusid hageja seaduslik esindaja koos Kehtna valla poolt perele määratud tugiisikuga ja hageja esindaja riigi õigusabi korras. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat oli kutses teavitatud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest ja hageja taotlusel määras kohus asja sisuliselt lahendamiseks. Hageja kinnitas kohtuistungil, et jääb tagasiulatuvast elatise nõudest loobumise juurde, samuti kinnitas, et jääb nõude juurde mõista kostjalt välja elatis miinimummääras alates hagi esitamisest. Kostja vastuväidete osas oli hageja seisukohal, et kostja ei ole alates 02.03.2020 hageja ülalpidamises kordagi osalenud. Hageja seaduslik esindaja on püüdnud elatise küsimuses kostja poole pöörduda, kuid kostja hoidub kontaktidest. Hageja ülalpidamisel on osalenud hageja seadusliku esindaja isa. Kostja ametlikult ei tööta, töötab „mustalt“ erinevatel juhutöödel. Ka kostja teisele lapsele on elatis välja mõistetud miinimummääras, seega ei ole õige, et hageja jääks halvemasse olukorda kui teine laps.
Kohtuotsuse põhjendused
Esmalt võtab kohus vastu hageja loobumise tagasiulatuva elatise nõudest ja lõpetab selles osas asja menetluse.
Kohus leiab, et hagi elatise nõudes alates 02.03.2020 tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis hagis nõutud määras, s.o miinimumelatis alates hagi esitamisest 02.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
Hageja on õigustatud isik kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 2 järgi ülalpidamist saama. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ja alaealine laps on õigustatud ülalpidamist saama. Kohtu poolt rahvastikuregistrist kontrollitud andmetel, samuti nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud sünni tõendist, on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja K.Pi alaealine laps.
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab koos hageja seadusliku esindaja K.Piga ja on tema ülalpidamisel ning kostja ei ole alates 02.03.2020 hageja ülalpidamises osalenud.
Poolte vahel on vaidlus, kui suures ulatuses peab kostja hagejale elatist maksma. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja elatis välja mõistmata, kuna ta on pikaaegne töötu, võlgades ega ole majanduslikult võimeline hagejale elatist tasuma.
10.Hageja nõuab kostjalt elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See tähendab, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool kuupalga alammäärast ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu otsus 2-16-118651, p 14). Olukorras, kus hageja nõuab kostjalt
2-20-3351 miinimumelatist, puudub kohtul vajadus analüüsida ja hinnata hageja vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavaid kulutusi. Asjaolule, et hageja vajadused on tegelikkuses väiksemad ei ole kostja menetluses tuginenud. Seonduvalt kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud, et tema igapäevased vajadused oleksid katmata või tema arenguks piisavad vahendid tagamata, märgib kohus, et selliste asjaolude tõendamiskoormist hagejal miinimumelatise nõude esitamisel ei ole.
11.Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt Riigikohtu otsus nr 216-2342, p 10). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-118651, p 10). Kohus selgitas kostjale määruses, millega kohus hagi menetlusse võttis ja kostja vastust küsis, ka miinimumelatisest väiksema elatise välja mõistmise eelduseid ja tõendamiskoormist.
12.Kostja leiab, et hageja kasuks tuleb jätta elatis üldse välja mõistmata PKS § 102 lg 2 alusel tuginedes neljale asjaolule: 1) kostja on töötu ja varatu; 2) kostjal on teine laps, kelle kasuks on kohtuotsusega välja mõistetud elatis; 3) kahel eelneval põhjusel ei oleks kostjale elatise väljamõistmisel tagatud toimetulek ühetaoliselt lapsega ja 4) hageja kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega.
13.Kohtu hinnangul ei anna kostja väited töö ja vara puudumisest alust elatise väljamõistmiseks alla miinimumelatise, saati siis elatise täielikult välja mõistmata jätmiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt nt Riigikohtu otsus 2-16-2343, p 13). See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.
14.Kostja on esitanud vastuolulise väite, mille kohaselt on tal enese ülalpidamise kulud kuus vähemalt 371,56 eurot ja sissetulekuks Töötukassa töötutoetus 183 eurot kuus (6,10 eurot päevas). Elamiskulude tõendamiseks esitatud arvetest ja maksekorraldusest (tl 20-37) ei nähtu, et ühtegi neist kuludest oleks kandnud kostja. Kostja on esitanud kontoväljavõtte, millest nähtub, et kostja arveldusarvel pangas Swedbank ei ole perioodil 01.06.201918.03.2020 tehinguid toimunud. Kohus tegi kostja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks päringud pankadele ja pankade vastusest nähtub, et kostja arveldusarve pangas Swedbank on blokeeritud ja arveldusarvel pangas SEB pank pangatehingud perioodil 11.07.2020-14.01.2021 puuduvad. Maksu- ja Tolliameti esitatud andmetel on kostja saanud Osaühingult Novara aastal 2020 töötasu ühel korral, maikuus, brutosummas 954 eurot. Samas ei ole kostja kohtule esitanud andmeid, millisele arvelduskontole laekub kostjale töövõimetoetus, ka töötasu laekumine kohtule esitatud arveldusarve väljavõttelt ei nähtu. Kostja ei ole ka selgitanud milliste vahendite arvelt katab kostja enda väidetavad elamiskulud, mis ületavad igakuist töötutoetust. Kostja väide, et ta on olnud ema ülalpidamisel, ei ole elatise vähendamise alusena tõsiseltvõetav. Hageja on vastuväitena välja toonud, et kostja töötab mitteametlikult juhutöödel. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja ei ole võimeline töötama ega endale elatist teenima. Eeltoodust järeldub, et kostjal on tegelikkuses tõenäoliselt paremad majanduslikud võimalused kui ta on menetluses kohtule näidanud.
2-20-3351
15.Kostja on halba majanduslikku olukorda põhjendades tuginenud veel väitele, et tal on täitemenetlustes võlgnevused jäägiga 32873,01 eurot ilma täituritasudeta. Kostja tõendina esitatud täitetoimiku otsingutulemuse väljatrükilt on tuvastav, et täitemenetluste nõuete jääkidest moodustab 17464,02 eurot elatisvõlgnevus kostja teisele lapsele ning ülejäänud osa võlgnevused krediidiasutustele (tl 38). Kohus leiab, et kostja kõrgel maksekoormusel põhinevad vastuväited elatise maksmiseks on asjakohatud ja ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kostja on ise pannud krediidiasutustelt korduvaid laene võttes end maksekäitumisega olukorda, kus tema maksekohustused ei pruugi olla jõukohased. Seda eriti arvestades, et kostja väitel ei ole tal aastakümneid tööd olnud. Seega jääb kohtule arusaamatuks, milliste vahendite arvelt planeeris kostja võetud laene tagasi maksta.
16.Kostjalt tema teise lapse kasuks välja mõistetud elatise võlgnevus ei saa kohtu hinnangul olla asjaoluks PKS § 102 lg 2 mõttes, mis tingiks hageja kasuks välja mõistetava elatise vähendamise alla elatise alammäära. Hagejale välja mõistetava elatise vähendamine põhjusel, et kostjat on kohtuotsusega kohustatud täitma teise lapse ülalpidamiskohustust miinimumulatuses või põhjusel, et tal on teise lapse ees täitmata kohustused, paneks hageja võrreldes kostja teise lapsega ebavõrdsesse olukorda. Kostja ei ole ka vaatamata väidetavale halvale majanduslikule olukorrale aastate jooksul pöördunud kohtusse nõudega temalt välja mõistetud elatise vähendamiseks.
17.Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostjal puudub võimalus saada sissetulekut ulatuses, mis tagaks hagejale seadusejärgses ulatuses elatise maksmise. Seega puudub alus elatise väljamõistmiseks alla seadusejärgse miinimummäära kostja sissetuleku piiratuse tõttu. Kuna tõendatud ei ole tegeliku sissetuleku suurus ega kulude kandmine, ei saa kohus asuda ka tuvastama, kas kostja põhjendatud igakuised kulutused on sellises suuruses, et kostja enda ülalpidamine saaks miinimummääras elatise maksmisel kahjustada.
18.Viimaks käsitleb kohus väidet, et hageja kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks. Riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nagu kohustatud vanema halb varaline seisund või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu lahend nr 216-11905, p 19). Käesoleval juhul sellist muud asjaolu peale väite kostja halvast varalisest seisundist kohtu ette toodud ei ole. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostjal puudub võimalus teenida sissetulekut enda ja hageja ülalpidamiseks, ei ole peretoetuse saamise fakt aluseks elatise väljamõistmiseks lapsetoetuse võrra väiksemas summas.
19.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostjalt miinimumelatise saamiseks (käesoleval ajal 292 eurot), tuleb rahuldada.
Hagi tagamise abinõu tühistamine
20.Kohus tühistab juhindudes TsMS § 386 lg 4 kohtu 02.03.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati M.V tasuma M.Vle elatist 100 eurot kuus alates 02.03.2021 kuni tsiviilasjas 2-20-3351 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
2-20-3351
21.TsMS § 173 lg 1 teise lause järgi märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse. Kuna hageja on tagasiulatuva elatise osas nõudest loobunud ja ülejäänud osas kuulub hagi rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 4). Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, seega kohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.