Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

jõustumiseni. Sama paragrahvi lõike 2 alusel avaldatakse hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks kohtule kirjalikult või protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Käesoleval juhul ei ole M. M.se nõusolekut vaja. Vastavalt TsMS § 423 lõige 1 punktile 2 jätab kohus, juhul kui hageja on hagi tagasi võtnud, hagi läbi vaatamata. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et avalduse tagasivõtmine on kooskõlas TsMS § 424 lõikega 1. Kuivõrd avaldaja on avalduse tagasi võtnud, jätab kohus käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 punkti 2 alusel. TsMS § 426 lõike 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 172 lõike 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lõike 3 teise lause järgi võib muuhulgas hagita perekonnaasja menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Sama paragrahvi lõike 7 teise lause kohaselt jätab kohus, juhul kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 kohaselt kannab hageja, juhul kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, ja kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud, kannab kostja menetluskulud. Kuivõrd pooled jõudsid käesoleval juhul kohtuvälisele kokkuleppele ja kohtule teadaolevalt pooltel ei ole menetluskulusid tekkinud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud, v.a arvatud alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda, menetlusosaliste endi kanda.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.