Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K-R K (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): K V Hageja lepinguline esindaja: Raivo Salumäe (e-post [email protected]) Kostja: M K (isikukood xxx; e-post xxx) kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M Kilt igakuiselt elatis summas 180 eurot K-R K kasuks alates 07.10.2020 kuni K-R K täisealiseks saamiseni (s.o xxx).
3.Elatise summa kanda iga kuu 5.ndaks kuupäevaks K-R K arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatis“.
4.Juhul, kui M K on kohtumenetluse kestel K-R Kle maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.12.2020 esitatud ja 14.12.2020 täiendatud hagiavalduse kohaselt on M K (kostja) K-R K (hageja) ema. Kostja ei ela hagejaga koos, samuti mitte hageja isa K K. Harju Maakohtu 27.04.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4276 on vanematelt täielikult võetud hageja suhtes hooldusõigus ja määratud hageja eeskostjaks hageja seaduslik esindaja K V, kelle juures hageja elab. Tema kannab ka hageja hooldamisega seotud kulud. Kui hageja isa maksab korralikult (üldiselt kehtivas miinimummääras võrdselt hagi nõudega) elatist, siis kostja alates käesoleva aasta oktoobrist elatist enam ei maksa, va oktoobris tasutud 40 eurot ja novembris tasutud 20 eurot. Samuti ei osale ta ka muul viisil hageja ülalpidamises. Hageja teadaolevad vajalikud kulud arvestatuna kalendrikuu kohta (mis on kulunud käesoleval aastal) on kokku 480 eurot, s.h eluasemekulud (sh küte, elekter, reovee äravedu, internet, telefon ja tv) 31 eurot; toit, hügieen ja puhastusvahendid kuus 210 eurot; riided ja jalanõud 24 eurot; tervishoid 33 eurot; haridus 73 eurot (koolikulusid pärast kooliminekut eeloleva aasta sügisel ei tea); vaba aeg 109 eurot. Edaspidi suurenevad ilmselt nii toidukulud kui ka kulud riietele ja jalanõudele. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatis kehtiva miinimummäära ulatuses s.o. summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ülalpidamisele kulub 480 eurot kuus. Kostja pole eelneva summaga nõus. Kuivõrd hageja seadusliku esindaja peres kasvab lisaks veel kolm alaealist last, tuleb rakendada ka mastaabisäästu põhimõtet ja hageja kasvatuskulude arvestamisel tuleb arvesse võtta ka riiklikke toetusi, mida hagis pole arvestatud. Nii mastaabisäästu kui ka peretoetuste arvesse võtmisel on hageja kasvatuskulud oluliselt väiksemad hagiavaldusse märgitust. Lisaks on hageja esindaja märkinud, et hageja isa maksab igakuiselt 292 eurot, mistõttu on hagiavaldusse märgitud kuludest katmata 188 eurot (480-292 eurot). Kostja ei vaidlusta hageja riietele ja jalanõudele märgitud kulu 24 eurot kuus ja hageja hariduskulu 73 eurot, milleks on lasteaiatasu. Kostja peab põhjendatuks hageja igakuiseks kuluks 243,6 eurot.
Kostja töötas xxx, kuid ta koondati 2020. a septembris. Töötasu oli u 593 eurot kuus. Kostja on arvel Töötukassas ja otsib vaatamata oma suurele töövõimetuse ulatusele ükskõik millist tööd, aga pole siiani veel tööpakkumist leidnud. Kostja sissetulekuks on 80 % töövõimetuse eest makstav pension 342,91 eurot kuus + sotsiaaltoetus 38,36 eurot + töötuskindlustushüvitis 358,58 eurot kuus. Kostja tasub ja vastutab veel viis aastat kiirlaenude eest, igakuiselt kokku summas 270 eurot, mis said võetud hageja isa keelitusel ja õhutusel (maksed xxx-le, xxx-le, xxx-le). Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
4.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja K K (dtl 55). Mõlemalt vanemalt on hooldusõigus äravõetud ning hageja eestkostjaks on määratud K V (dtl 50-54). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi
täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kokku 480 eurot, s.h eluasemekulud (sh küte, elekter, reovee äravedu, internet, telefon ja tv) 31 eurot; toit, hügieen ja puhastusvahendid kuus 210 eurot; riided ja jalanõud 24 eurot; tervishoid 33 eurot; haridus 73 eurot; vaba aeg 109 eurot. 12.02.2021 dokumendis on hageja selgitanud, et hageja viimase aasta kulud on olnud väiksemad koroonaviiruse tõttu ning seega osteti vähem riideid, ära jäid turismireis, meelelahutus, huvitegevus. Hageja hinnangul oli see aga erandlik ning arvesse tuleb võtta ka 2019 aasta kulusid, millest lähtudes olid vajalikud kulud suuremad riiete ja jalanõude osas 55 eurot, hariduse osas 30 eurot ja vaba aja osas 30 eurot. Kostja on leidnud, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses väljatoodud igakuised kulud on vajalikud ning nende suurus mõistlik. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva
eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-69-13 p 18). Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajavaks asjaoluks see, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ning et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele) ega ka hariduse ja vaba aja kulusid. Üldtuntuks saab lugeda ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul ei saa ebavajalikuks pidada ka muid kulusid. On eluliselt usutav, et aeg-ajalt tekivad ka muud kulud hobidele, meelelahutusele, sünnipäevale jms. Samas on hagiavalduse kohaselt hageja kulud kokku 480 eurot. Kohus peab kulude põhjendatuse osas lähtuma käesolevast ajast ning ei saa arvestada üksnes sellega, et 2019 aastal olid hageja kulud suuremad ning et tulevikus võivad kulud ka suureneda. Kohus loeb seega põhjendatud hageja igakuiseks kulude suuruseks kokku 480 eurot, millest kostja osa moodustab 240 eurot (480/2). Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud Justiitsministeeriumi poolt tellitud analüüsist „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Samas tuleb kohtul kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetse lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on menetluses tuvastanud, et kostjal on diagnoositud raske vaimne alaareng-oluline käitumishäire (dtl 120-121) ning ta on töötuna arvel (dtl 133-134). Tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuse eest makstav pension 342,91 eurot (dtl 32), sotsiaaltoetus 38,36 eurot ning töötuskindlustushüvitis 358,58 eurot kuus. Nimetatud laekumised nähtuvad kostja pangakonto väljavõttest (dtl 111-119). Seega on kostja igakuine sissetulek 739,85 eurot. Vara, mille arvelt elatist tasuda, kostjal ei ole (s.h nt sõidukeid, kinnisvara; tlk 30, 33). Kohus asub seisukohale, et täiendava sissetuleku saamine võib olla kostjal ka tema tervisliku seisundi tõttu raskendatud.
Kostja on märkinud oma igakuisteks kuludeks: eluasemekulud 30 eurot, side- ja internetikulu 47 eurot, toidukulu 150 eurot, tervishoiukulu 40 eurot, transport 45 eurot. Lisaks on kostja välja toonud, et tasub ja vastutab veel viis aastat kiirlaenude eest, igakuiselt kokku summas 270 eurot. Kokku on kostja kulutused seega 582 eurot. Kohus on 20.01.2021 kirjaga kostjale selgitanud, et lisaks kulude nimekirjale tuleb kostjal esitada ka tõendid kulude olemasolu ja kandmise kohta (dtl 105-107). Peale pangakonto väljavõtte ei ole kostja ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid kulude olemasolu esitanud. Konto väljavõttest võib järeldada, et teatud kulutused kostjal igakuiselt tekivad. Samas ei ole olemasolevate laenukohustuste olemasolu iseenesest aluseks elatise vähendamiseks. Samuti nähtub kostja konto väljavõttest, et kostja on perioodil 01.08.2020 kuni 01.02.2021 laenanud kokku 6000 eurot (xxx-lt, xxx-lt). Kohtu hinnangul ei ole täiendavate kohustuste võtmine mõistlik, arvestades, et kostjal tuleb seaduse kohaselt ülalpidada ka oma alaealist last. Arvestades kostja poolt väljatooduga, tema tervisliku seisundiga ning konto väljavõttest nähtuvaga, loeb kohus igakuised kulud mõistlikuks, põhjendatuks ja eluliselt usutavaks ca 550 euro ulatuses. Kostjal on kohtu hinnangul võimalus ka teatud kuludelt kokku hoida (eelkõige sidekulud, transport). Kohus asub seisukohale, et kostja on seega suuteline tasuma elatist hagejale igakuiselt 180 eurot.
8.Kostja on viidanud, et lapse seaduslikule esindajale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Samuti on kostja viidanud mastaabisäästule. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt laekub hageja seaduslikule esindajale nii peretoetus kui ka hageja puudetoetus (dtl 77-79). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub aga alus peretoetuse, puudetoetuse ning ka mastaabisäästu arvelt elatise täiendavaks
vähendamiseks. Kohus on eelnevalt juba leidnud, et hageja igakuised kulud on käesoleval ajal miinimumist väiksemad. Samuti on kohus arvestanud kostja tervisliku ja majandusliku seisundiga ning vähendanud igakuist elatist. Seega puudub kohtu hinnangul alus täiendavaks elatise vähendamiseks toetuste ja võimaliku mastaabisäästu arvelt.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 180 eurot alates 07.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda hageja arveldusarvele. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub ka vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.