Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-24-3267

Kaebaja edastas vastuväited 07.11.2024 kirjaga (dtl 56).

Kaebaja eksmatrikuleeriti 20.11.2024 käskkirjaga nr 6.1-5/676 (dtl 54-55).

Vastustaja esitas kaebajale 27.11.2024 õppekulude hüvitamise teatise (dtl 50-

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

U.F-i

kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja asus 28.08.2024 õppima Sisekaitseakadeemias. 29.09.2024 esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) talle kahtlustuse KarS § 184 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja selgitusel tegi ta pahaaimamatult teene sõbrale, kes seda ära kasutas ja kaebaja kuriteo sooritamisse kaasas. Kaebaja, olles enda süütuses kindel, on algusest peale MTA-ga koostööd teinud. Ta mõistab, et antud paragrahvi järgi on tegu tõsise kuriteoga, ja soovib teha kõik võimaliku, et asi kiirelt laheneks. 2) Kaebaja pidas parimaks Sisekaitseakadeemia juhatust asjaoludest teavitada, püüdes juba pühapäeval, 29.09.2024 kontakttelefoni kaudu nendega ühendust saada. Kuna see ei õnnestunud, pöördus ta järgneva päeva hommikul (esmaspäeval, 30.09.2024) isiklikult kooli õppedistsipliini juhtivspetsialisti JK poole ning selgitas asjaolusid. Esialgu nõudis JK, et kaebaja ise paberid koolist välja võtaks, kuna vastasel juhul leitakse mingi põhjus tema välja heitmiseks, olgu selleks kasvõi üks puudumine koolist. Ta lisas, et kaebaja suhtes alustatakse distsiplinaarmenetlus ning seejärel ta eksmatrikuleeritakse. Siis nõudis JK, et kaebaja esitaks talle paberkandjal seletuskirja asjaolude kohta ja lisas, et seletuskiri peab olema täpselt samasugune nagu MTA-le esitatud ütlustes ning see tuleb esitada otse temale kiiremas korras. Kokkulepitud esitamise ajast JK kinni ei pidanud ning nõudis seletuskirja esitamist koheselt, kuigi kaebaja ütles, et kiri ei ole valmis ning kuna tegemist on kriminaaluurimisega, mainis ta veel JKile, et enne seletuskirja esitamist peab ta suhtlema uurija AP ja täpsustama, milliseid andmeid ja millist infot ta kooliga jagada võib. Seejärel JK ähvardas ja survestas kaebajat. Ta nõudis uurija nime ning telefoninumbrit. Seejärel käskis JK kaebajal isikliku mobiiltelefoni koridori jätta ning lahkuda ja oodata eraldi ruumis. Seejärel helistas JK uurijale. Sellel päeval kaebajat tundidesse ei lubatud. Kuna ta soovis rahumeelselt asja lahendada ja olles uurijalt loa saanud, kirjutas kaebaja nõutud seletuskirja valmis. Kui ta kella 15 paiku soovis seda JKile üle anda, ei olnud teda vaatamata 2(10)

3-24-3267 eelnenud kokkuleppele oma kabinetis ja samuti ei vastanud ta ei kõnedele ega sõnumitele. Kaebaja viis seletuskirja direktori asetäitja kätte, kellelt palus seletuskirja allkirjastatud koopiat, et selle üleandmine oleks kinnitatud. Samuti saatis ta JKi mobiiltelefonile sõnumi, kus märkis, et kuna teda oma kabinetis ei olnud ning teda ka telefoni teel tabada ei olnud võimalik, siis sai seletuskiri üle antud direktori asetäitjale. 3) Järgnevalt käis kaebaja koolis edasi, kuid koolipoolne ähvardamine ja survestamine ei lõppenud. 06.10.2024 oli kadettidel ametlik vande andmine, kuhu kaebajat ei lubatud. Seejärel teatati talle, et alates 04.11.2024 algab vaatluspraktika, kuhu teda ei lubata. Samas on õppekavas ettenähtud praktika oluline ja vajalik osa edasise õppeprogrammi jätkamiseks ja läbimiseks. 4) Samal ajal üritati kaebajat jätkuvalt ähvardada ja survestada, et ta vabatahtlikult koolist lahkuks, ning lisati, et kui ta seda ise ei tee, siis alustatakse tema suhtes distsiplinaarmenetlus ning seejärel ta eksmatrikuleeritakse. Veel üheks pakkumiseks oli akadeemilise puhkuse võtmine, mida soovitati kiiremas korras teha, kuna see olevat ainus võimalus hiljem õpinguid jätkata. Samas öeldi korduvalt, et isegi juhul, kui kaebaja vabatahtlikult koolist ei lahku, leitakse põhjus, et teda koolist eemaldada. 18.10.2024 vastas kaebaja kooli juhtkonnale kirjalikult, et ei soovi akadeemilist puhkust võtta ning soovib õpinguid jätkata. 25.10.2024 tuli koolist seepeale kirjalik vastus/teade, et lähtudes SKA õppekorralduse eeskirja punktist 121.3.3, algatas Sisekaitseakadeemia kaebaja suhtes eksmatrikuleerimise menetluse. 5) 31.10.2024 saadeti kirjalik käskkiri kaebaja õppepraktikale mitte lubamise osas. 20.11.2024 saadeti kaebajale eksmatrikuleerimise käskkiri, kus küll lõppkuupäeva täpsustatud ei olnud, kuid nagu kaebaja nüüdseks aru on saanud, oli ta Sisekaitseakadeemia mõistes alates 20.11.2024 kooli nimekirjast välja arvatud. 6) 02.12.2024 saabus kaebaja elukoha aadressile postiteatis. Tähitud kirja sisuks oli 27.11.2024 koostatud teatis, mille alusel nõuab Sisekaitseakadeemia kaebajalt välja õppe,- toitlustus- ning majutuskulud kogusummas 958.30 eurot. 7) Sisekaitseakadeemia teguviis rikub süütuse presumptsiooni. Rikuti ka õigust haridusele, elukutsele, võrdsele kohtlemisele. Kaebaja haridustee on etteruttavalt katkestatud ning see võib ja on kaasa toonud pöördumatu iseloomuga kahju. Antud toiminguid ei tehtud seadusega kooskõlas, tõenäoliselt rikuti ettenähtud reegleid, kehtivat seadust ja kaebaja õigusi.

Sisekaitseakadeemia palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) 20.11.2024 käskkiri nr 6.1-5/676 on õiguspärane. Kaebaja eksmatrikuleeriti siseministri 04.10.2019 määruse nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ § 11 lg 1 p 5 ja lg 2 ning vastustaja nõukogu 28.08.2024 otsusega nr 1.1-5/274 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja“ (õppekorralduse eeskiri, p 125 alusel ja lähtudes kõrgharidusseaduse (KHaS) § 17 p-st 3 ning õppekorralduse eeskirja p-dest 119.2 ja 121.3.3. 2) KHaS § 17 p 3 kohaselt arvab kõrgkool enda kehtestatud korras kõrgharidustaseme õppest välja üliõpilase, kes ei jõua õpingutes edasi. Selle sätte seletuskirja kohaselt võib õpingutes edasi jõudmatus tähendada ka teenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemist. Seletuskirja1 kohaselt: „Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis võib edasijõudmatus õppetöös tähendada ka seda, et üliõpilane ei vasta enam lepingulise tegevteenistuse nõuetele. Kuna 1

Seletuskiri kõrgharidusseaduse eelnõu juurde, lk 42. Avaldatud Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/ tegevus/eelnoud/eelnou/f120aa1c-7cd4-4b8e-9d29-28c6ddf877ab/

3(10)

3-24-3267 riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilane on samaaegselt ametikohale nimetatud tegevväelane, siis peab ta vastama samaaegselt ka tegevteenistusse võtmise nõuetele, mh nõutav füüsiline ettevalmistus, tervisenõuded. Juhul, kui üliõpilane ei vasta enam tervisenõuetele või ei ole tema füüsiline ettevalmistus nõutaval tasemel, ei ole tal ka õppetöös võimalik nõutud mahus ja tingimustel osaleda ning isik eksmatrikuleeritakse.“ Eelnimetatud õpingutes edasijõudmatuse käsitluse põhimõte on üle kantav ka vastustaja korraldatavale õppetööle, sh annab õigusliku aluse õppur eksmatrikuleerida, kui ta ei saa politseiteenistusse võtmist välistava asjaolu tõttu osaleda praktikal. 3) Hinnangulisi otsustusi saab kohus kontrollida vaid piiratud ulatuses ning kohtulik kontroll seisneb eelkõige menetlusreeglite järgimise ning kaalumise õiguspärasuse kontrollimises (nt Riigikohtu 04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 24) Vastustaja hinnangul on edasijõudmatuse tõttu kaebaja eksmatrikuleerimine käsitletav vastustaja pedagoogilise otsusena. KHaS § 17 p 3, PPVS § 40 p 3 ja õppekorralduse eeskirja p 121.3.3 koosmõjust tulenevalt on akadeemial õigus arvata kõrgharidustaseme õppest välja õppur, kellel puudub teenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemise tõttu võimalus sooritada praktikat ja täita seetõttu õppekava. 4) Vastustaja selgitab, miks ei ole võimalik politseiteenistuse õppekaval õppida isikul, kelle suhtes ilmnevad politseiteenistusse võtmist välistavad asjaolud. Vastustaja nõukogu kinnitatud õppekavast (dtl 120 jj) tulenevalt on politseiteenistuse õppekava eesmärgiks kompetentsete ja teotahteliste politseiametnike ettevalmistamine, lähtudes politseiorganisatsiooni kui tellija vajadustest. Nimetatud eesmärgi täitmisel on oluline ja lahutamatu roll praktikal PPA-s. Praktika on õppeprorektori 11.04.2024 käskkirjaga nr 6.1-6/218 kinnitatud politseiteenistuse õppekava rakendusplaani kohaselt õppeaine PPKC5322 „Politseiteenistuse alusõpingud“ osa ja selle läbimine oli kaebajale kohustuslik. Õppekorralduse eeskirja p-dest 82, 83 ja 85 tulenevalt ja arvestades õppeprorektori 15.04.2024 käskkirjaga nr 6.1-6/232 kinnitatud õppetöögraafikut (dtl 30) tuli kaebajal osaleda PPA-s praktikal 04.11.2024 kuni 16.11.2024. 5) Vastustajale sai 30.09.2024 teatavaks, et kaebaja on kuriteo toimepanemises kahtlustatav. 24.10.2024 andis PPA personaliarvestuse ja -analüüsi talituse juhataja SM vastustajale teada, et PPA ei võimalda kaebajal praktikat sooritada, kuna kaebaja on kuriteos kahtlustatav. 6) Vastustaja pakkus kaebajale võimalust võtta kuni 12 kuuks akadeemilist puhkust. Kaebaja ei soovinud jääda akadeemilisele puhkusele. Õppekorralduse eeskiri ega muu õppekorraldust reguleeriv õigusakt ei anna vastustajale õigust vabastada kaebajat õppetööst ega näe ette muid alternatiivseid võimalusi (nt praktika muus praktikakohas läbimist) õppekava nõutud ajal ja mahus täitmiseks. Kaebajal on kahtlustusest vabanemise järgselt õigus uuesti kandideerida õppima politseiteenistuse õppekavale. 7) Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja osas süütuse presumptsiooni. Vastustaja õppurite politseiteenistusse võtmise ja teenistusse võtmist välistavad alused tulenevalt PPVS-st. Teenistusse võtmise otsustab PPA. 8) Vastustaja ei ole põhjendamatult piiranud kaebaja õigust valida töökohta ega õigust haridusele. Vastustaja on piiranud kaebaja õigusi kooskõlas KHaS-ga ja PPVS-ga. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et PS § 29 lg 1 ei garanteeri õigust tegutseda kindlal tegevusalal või elukutsel (Ü. Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 29, p 7). Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö ei ole absoluutne. PS § 29 lg-s 1 sätestatud õigus ei hõlma õigust töötada konkreetsel ametivõi töökohal, vaid piirdub isiku õigusega sellele, et puuduksid põhjendamatud takistused tegutsemaks teatud valdkonnas või teatud üldiste tunnuste alusel määratletaval töö- või ametikohal. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldataks sooritada praktikat ja ühtlasi nimetataks politseiametniku ametikohale olukorras, kus PPVS § 40 p 3 seda 4(10)

3-24-3267 sõnaselgelt keelab. Ka PS §-s 37 sätestatud õigus haridusele ei ole piiramatu põhiõigus. Haridus PS § 37 tähenduses hõlmab kõiki haridustasemeid. Sõltuvalt hariduse tasemest on isiku õiguse haridusele ulatus ja sellele korrespondeeruvad avaliku võimu positiivsed tegutsemiskohustused erinevad. Üldjuhul, mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad on avaliku võimu kohustused (Ü. Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 37, p 8). Eeltoodu tähendab ka, et sedavõrd spetsiifilisel erialal nagu politseiteenistus, on õppetöö korraldamisel lubatud piirangud, mis mh võivad põhjendatud juhul seisneda ka selles, et politseiteenistuse õppekaval õppivad õppurid saavad osaleda õppetöös (praktikal) üksnes juhul, kui nad vastavad politseiametniku teenistusse võtmise tingimustele. 9) Kaebaja suhtes ei oleks olnud võimalik rakendada PPVS §-s 581 sätestatut. Kaebaja nimetatakse PPA poolt politseiametniku koosseisuvälisele ametikohale üksnes praktika ajaks. PPA ei saa kaebajat politseiametniku koosseisuvälisele ametikohale praktikaajaks nimetada, sest kaebaja on kuriteos kahtlustatav ning see on PPVS § 40 p-i 3 kohaselt teenistusse võtmist välistav asjaolu. 10) Põhjendamatu on väide, et kaebaja eksmatrikuleerimine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. PS §-st 12 tulenev võrdsuspõhiõigus keelab õigusnormid, mis seavad isiku mingisugustest teda iseloomustavatest tunnustest tingituna põhjendamatult halvemasse olukorda võrreldes teise isikuga. PS § 12 ei välista teatud isikute kategooriate suhtes eriliste piirangute ette nägemist olukorras, kus see on nende isikute erilisi tunnuseid arvestades põhjendatud. Vastustaja on kohelnud kõiki politseiteenistusse õppekaval õppivaid õppureid sarnaselt. Kõik õppurid sooritavad praktika PPA-s. PPVS § 60 lg-st 1 tuleneb, et kõik vastustaja politseivaldkonna õppekavadel õppivad õppurid nimetatakse praktika ajaks politseiametniku ametikohale. Ühtegi õppurit, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav, ei võeta praktikale. 11) 27.11.2024 teatis nr 4.1-2/3545-1 on õiguspärane. Vastustaja esitas kaebajale õppekulude teatise PPVS § 691 lg 1 p 2 ja siseministri 15.10.2019 määruse nr 33 „Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekulude arvestamise ja hüvitamise määr, tingimused ja kord“ (määrus nr 33) § 4 alusel. Selle lg 1 kohaselt tuleb õppekulude teatis esitada eksmatrikuleeritud isikule 7 tööpäeva jooksul isiku eksmatrikuleerimisest arvates. 12) KHaS § 16 lg 6 p-st 5 tuleneb, et õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses võib nõuda üliõpilaselt, kes peab õppekulusid hüvitama PPVS-s sätestatud tingimustel ja korras. Määruse nr 33 § 5 lg 1 p 1 sätestab, et vastustaja võib nõuda õppekulud sisse eksmatrikuleeritud isikult PPVS § 691 lg 1 p-des 1–4 nimetatud juhtudel. PPVS § 69 1 lg 1 p 2 kohaselt võib sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikult nõuda, et ta hüvitaks riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu. Kaebaja eksmatrikuleeriti, kuna ta ei vasta politseiteenistusse võtmise tingimustele ega saa seetõttu läbida praktikat, mis KHaS § 17 p-st 3 tulenevalt on käsitletav õpingutes edasi jõudmatusena. Õpingutes edasijõudmatus on käsitletav PPVS § 691 lg 1 p-s 2 nimetatud ebarahuldava õppeedukusena. PPVS § 691 lg 3 kohaselt väljastatakse sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikule õppekulude teatis, mille alusel tuleb õppekulud hüvitada. Seega oli vastustajal tulenevalt KHaS § 16 lg 6 p-st 5, PPVS § 69 1 lg 1 p-st 2 ning lõikest 3 alus esitada kaebajale õppekulude teatis õppekulude hüvitamiseks. Sisekaitseakadeemia on kaebajat õppekulude hüvitamise kohustusest teavitanud õppekulude teatisega, mis on kaebajale edastatud 27.11.2024. Kaebajale edastatud teatis on lõplik ning on kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ja akadeemia on sõlminud 04.06.2025 õppekulude hüvitamise kokkuleppe ning kaebaja on asunud õppekulusid hüvitama.

5(10)

3-24-3267 13) Vastustajale ei ole teada ja kaebaja ei ole viidanud ühelegi PPVS § 69 1 lg-s 2 nimetatud alusele, mis vabastaks teda koolituskulude hüvitamisest. Kriminaalmenetluses kahtlustatavaks olemine ei ole õppekulude hüvitamise kohustusest vabastamise aluseks. Õppekorralduse eeskirja punktis 176 on kirjeldatud olukorrad, kus akadeemia ei nõua õppekulude hüvitamist. Sisekaitseakadeemial on õigus loobuda õppekulude sissenõudmisest juhul, kui õppetegevuse käigus selgub, et õppuril ei ole erialal töötamiseks vajalikke isikuomadusi, näiteks õppur ei ole võimeline taluma töösituatsioonides tekkivaid pingelisi olukordi. Samuti on õppekulude hüvitamise kohustusest vabastamise aluseks see, kui õppur soovib õpingud katkestada esimese semestri jooksul eriala sobimatuse tõttu või kui õpingud tuleb mis iganes ajahetkel katkestada tervislikel põhjustel. Kaebaja puhul ei olnud tegemist ühegi eelkirjeldatud olukorraga. Kaebaja on määratud kriminaalmenetluses kahtlustatavaks õpingute ajal. Akadeemia hinnangul ei ole õppekulude hüvitamise nõudmine kaebajalt üleliia ebaproportsionaalne ning on vastavuses akadeemia senise halduspraktikaga. 14) Eelnevast järeldub, et vastustajal on seadusest tulenev avalik-õiguslikul suhtel põhinev nõudeõigus kaebaja vastu koolituskulude hüvitamiseks. Vastustaja on koolituskulude summa õigesti arvestanud ja teatis ei sisalda olulisi vigu, mis tooks kaasa teatise õigusvastasuse. Ka kaebaja ei ole sellekohaseid väiteid esile toonud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6(10)

3-24-3267

3-24-3267 valdkonnas või teatud üldiste tunnuste alusel määratletaval töö- või ametikohal. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldataks sooritada praktika ja selleks nimetataks ta politseiametniku ametikohale olukorras, kus PPVS § 40 p 3, mis peab tagama politsei kui organisatsiooni autoriteeti ja usaldusväärsust, seda sõnaselgelt keelab. Õiguse haridusele (PS § 37) osas on Riigikohus selgitanud, et mida kõrgem on kõne all olev haridustase, seda suuremad on ka lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused ning riik ei ole kohustatud võimaldama näiteks kõrghariduse omandamist piiramata ulatuses (04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 13). Kohus nõustub vastustajaga, et sedavõrd spetsiifilisel erialal nagu politseiteenistus, tuleb õppetöö korraldamisel lubatavaks pidada piiranguid, mis mh võivad põhjendatud juhul seisneda selles, et politseiteenistuse õppekaval õppivad õppurid saavad osaleda õppetöös (praktikal) üksnes juhul, kui nad vastavad politseiametniku teenistusse võtmise tingimustele.

8(10)

3-24-3267

9(10)

3-24-3267 andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.