lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3267/10

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3267/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3931
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3267

Haldusasi

U.F-i kaebus Sisekaitseakadeemia 20.11.2024 käskkirja nr 6.1-5/676 ja 27.11.2024 teatise nr 4.1-2/3545-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – U.F Vastustaja – Sisekaitseakadeemia, esindaja Gaili Parts

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.12.2025 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
U.F immatrikuleeriti 28.08.2024 politseiteenistuse rakenduskõrghariduse päevaõppe täiskoormusega õppekohale.

3-24-3267

2.Sisekaitseakadeemia sai 30.09.2024 kaebajalt teada, et kaebaja on karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo (narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt) toimepanemises kahtlustatav.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 24.10.2024 vastustajale teada, et ei võta kaebajat praktikale (dtl 60-61).
4.Vastustaja edastas 05.11.2024 kirjaga nr 6.1-17/3249-1 kaebajale eksmatrikuleerimise kohta käskkirja projekti ja palus tal edastada omapoolsed vastuväited (dtl 58-59).

Kaebaja edastas vastuväited 07.11.2024 kirjaga (dtl 56).

Kaebaja eksmatrikuleeriti 20.11.2024 käskkirjaga nr 6.1-5/676 (dtl 54-55).

7.52).

Vastustaja esitas kaebajale 27.11.2024 õppekulude hüvitamise teatise (dtl 50-

8.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 02.12.2024 kaebuse. Kohus võttis 13.01.2025 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 20.11.2024 käskkiri nr 6.1-5/676 ja 27.11.2024 teatis nr 4.1-2/3545-1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

U.F-i

kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja asus 28.08.2024 õppima Sisekaitseakadeemias. 29.09.2024 esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) talle kahtlustuse KarS § 184 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja selgitusel tegi ta pahaaimamatult teene sõbrale, kes seda ära kasutas ja kaebaja kuriteo sooritamisse kaasas. Kaebaja, olles enda süütuses kindel, on algusest peale MTA-ga koostööd teinud. Ta mõistab, et antud paragrahvi järgi on tegu tõsise kuriteoga, ja soovib teha kõik võimaliku, et asi kiirelt laheneks. 2) Kaebaja pidas parimaks Sisekaitseakadeemia juhatust asjaoludest teavitada, püüdes juba pühapäeval, 29.09.2024 kontakttelefoni kaudu nendega ühendust saada. Kuna see ei õnnestunud, pöördus ta järgneva päeva hommikul (esmaspäeval, 30.09.2024) isiklikult kooli õppedistsipliini juhtivspetsialisti JK poole ning selgitas asjaolusid. Esialgu nõudis JK, et kaebaja ise paberid koolist välja võtaks, kuna vastasel juhul leitakse mingi põhjus tema välja heitmiseks, olgu selleks kasvõi üks puudumine koolist. Ta lisas, et kaebaja suhtes alustatakse distsiplinaarmenetlus ning seejärel ta eksmatrikuleeritakse. Siis nõudis JK, et kaebaja esitaks talle paberkandjal seletuskirja asjaolude kohta ja lisas, et seletuskiri peab olema täpselt samasugune nagu MTA-le esitatud ütlustes ning see tuleb esitada otse temale kiiremas korras. Kokkulepitud esitamise ajast JK kinni ei pidanud ning nõudis seletuskirja esitamist koheselt, kuigi kaebaja ütles, et kiri ei ole valmis ning kuna tegemist on kriminaaluurimisega, mainis ta veel JKile, et enne seletuskirja esitamist peab ta suhtlema uurija AP ja täpsustama, milliseid andmeid ja millist infot ta kooliga jagada võib. Seejärel JK ähvardas ja survestas kaebajat. Ta nõudis uurija nime ning telefoninumbrit. Seejärel käskis JK kaebajal isikliku mobiiltelefoni koridori jätta ning lahkuda ja oodata eraldi ruumis. Seejärel helistas JK uurijale. Sellel päeval kaebajat tundidesse ei lubatud. Kuna ta soovis rahumeelselt asja lahendada ja olles uurijalt loa saanud, kirjutas kaebaja nõutud seletuskirja valmis. Kui ta kella 15 paiku soovis seda JKile üle anda, ei olnud teda vaatamata 2(10)

3-24-3267 eelnenud kokkuleppele oma kabinetis ja samuti ei vastanud ta ei kõnedele ega sõnumitele. Kaebaja viis seletuskirja direktori asetäitja kätte, kellelt palus seletuskirja allkirjastatud koopiat, et selle üleandmine oleks kinnitatud. Samuti saatis ta JKi mobiiltelefonile sõnumi, kus märkis, et kuna teda oma kabinetis ei olnud ning teda ka telefoni teel tabada ei olnud võimalik, siis sai seletuskiri üle antud direktori asetäitjale. 3) Järgnevalt käis kaebaja koolis edasi, kuid koolipoolne ähvardamine ja survestamine ei lõppenud. 06.10.2024 oli kadettidel ametlik vande andmine, kuhu kaebajat ei lubatud. Seejärel teatati talle, et alates 04.11.2024 algab vaatluspraktika, kuhu teda ei lubata. Samas on õppekavas ettenähtud praktika oluline ja vajalik osa edasise õppeprogrammi jätkamiseks ja läbimiseks. 4) Samal ajal üritati kaebajat jätkuvalt ähvardada ja survestada, et ta vabatahtlikult koolist lahkuks, ning lisati, et kui ta seda ise ei tee, siis alustatakse tema suhtes distsiplinaarmenetlus ning seejärel ta eksmatrikuleeritakse. Veel üheks pakkumiseks oli akadeemilise puhkuse võtmine, mida soovitati kiiremas korras teha, kuna see olevat ainus võimalus hiljem õpinguid jätkata. Samas öeldi korduvalt, et isegi juhul, kui kaebaja vabatahtlikult koolist ei lahku, leitakse põhjus, et teda koolist eemaldada. 18.10.2024 vastas kaebaja kooli juhtkonnale kirjalikult, et ei soovi akadeemilist puhkust võtta ning soovib õpinguid jätkata. 25.10.2024 tuli koolist seepeale kirjalik vastus/teade, et lähtudes SKA õppekorralduse eeskirja punktist 121.3.3, algatas Sisekaitseakadeemia kaebaja suhtes eksmatrikuleerimise menetluse. 5) 31.10.2024 saadeti kirjalik käskkiri kaebaja õppepraktikale mitte lubamise osas. 20.11.2024 saadeti kaebajale eksmatrikuleerimise käskkiri, kus küll lõppkuupäeva täpsustatud ei olnud, kuid nagu kaebaja nüüdseks aru on saanud, oli ta Sisekaitseakadeemia mõistes alates 20.11.2024 kooli nimekirjast välja arvatud. 6) 02.12.2024 saabus kaebaja elukoha aadressile postiteatis. Tähitud kirja sisuks oli 27.11.2024 koostatud teatis, mille alusel nõuab Sisekaitseakadeemia kaebajalt välja õppe,- toitlustus- ning majutuskulud kogusummas 958.30 eurot. 7) Sisekaitseakadeemia teguviis rikub süütuse presumptsiooni. Rikuti ka õigust haridusele, elukutsele, võrdsele kohtlemisele. Kaebaja haridustee on etteruttavalt katkestatud ning see võib ja on kaasa toonud pöördumatu iseloomuga kahju. Antud toiminguid ei tehtud seadusega kooskõlas, tõenäoliselt rikuti ettenähtud reegleid, kehtivat seadust ja kaebaja õigusi.

Sisekaitseakadeemia palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) 20.11.2024 käskkiri nr 6.1-5/676 on õiguspärane. Kaebaja eksmatrikuleeriti siseministri 04.10.2019 määruse nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ § 11 lg 1 p 5 ja lg 2 ning vastustaja nõukogu 28.08.2024 otsusega nr 1.1-5/274 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja“ (õppekorralduse eeskiri, p 125 alusel ja lähtudes kõrgharidusseaduse (KHaS) § 17 p-st 3 ning õppekorralduse eeskirja p-dest 119.2 ja 121.3.3. 2) KHaS § 17 p 3 kohaselt arvab kõrgkool enda kehtestatud korras kõrgharidustaseme õppest välja üliõpilase, kes ei jõua õpingutes edasi. Selle sätte seletuskirja kohaselt võib õpingutes edasi jõudmatus tähendada ka teenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemist. Seletuskirja1 kohaselt: „Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis võib edasijõudmatus õppetöös tähendada ka seda, et üliõpilane ei vasta enam lepingulise tegevteenistuse nõuetele. Kuna 1

Seletuskiri kõrgharidusseaduse eelnõu juurde, lk 42. Avaldatud Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/ tegevus/eelnoud/eelnou/f120aa1c-7cd4-4b8e-9d29-28c6ddf877ab/

3(10)

3-24-3267 riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilane on samaaegselt ametikohale nimetatud tegevväelane, siis peab ta vastama samaaegselt ka tegevteenistusse võtmise nõuetele, mh nõutav füüsiline ettevalmistus, tervisenõuded. Juhul, kui üliõpilane ei vasta enam tervisenõuetele või ei ole tema füüsiline ettevalmistus nõutaval tasemel, ei ole tal ka õppetöös võimalik nõutud mahus ja tingimustel osaleda ning isik eksmatrikuleeritakse.“ Eelnimetatud õpingutes edasijõudmatuse käsitluse põhimõte on üle kantav ka vastustaja korraldatavale õppetööle, sh annab õigusliku aluse õppur eksmatrikuleerida, kui ta ei saa politseiteenistusse võtmist välistava asjaolu tõttu osaleda praktikal. 3) Hinnangulisi otsustusi saab kohus kontrollida vaid piiratud ulatuses ning kohtulik kontroll seisneb eelkõige menetlusreeglite järgimise ning kaalumise õiguspärasuse kontrollimises (nt Riigikohtu 04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 24) Vastustaja hinnangul on edasijõudmatuse tõttu kaebaja eksmatrikuleerimine käsitletav vastustaja pedagoogilise otsusena. KHaS § 17 p 3, PPVS § 40 p 3 ja õppekorralduse eeskirja p 121.3.3 koosmõjust tulenevalt on akadeemial õigus arvata kõrgharidustaseme õppest välja õppur, kellel puudub teenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemise tõttu võimalus sooritada praktikat ja täita seetõttu õppekava. 4) Vastustaja selgitab, miks ei ole võimalik politseiteenistuse õppekaval õppida isikul, kelle suhtes ilmnevad politseiteenistusse võtmist välistavad asjaolud. Vastustaja nõukogu kinnitatud õppekavast (dtl 120 jj) tulenevalt on politseiteenistuse õppekava eesmärgiks kompetentsete ja teotahteliste politseiametnike ettevalmistamine, lähtudes politseiorganisatsiooni kui tellija vajadustest. Nimetatud eesmärgi täitmisel on oluline ja lahutamatu roll praktikal PPA-s. Praktika on õppeprorektori 11.04.2024 käskkirjaga nr 6.1-6/218 kinnitatud politseiteenistuse õppekava rakendusplaani kohaselt õppeaine PPKC5322 „Politseiteenistuse alusõpingud“ osa ja selle läbimine oli kaebajale kohustuslik. Õppekorralduse eeskirja p-dest 82, 83 ja 85 tulenevalt ja arvestades õppeprorektori 15.04.2024 käskkirjaga nr 6.1-6/232 kinnitatud õppetöögraafikut (dtl 30) tuli kaebajal osaleda PPA-s praktikal 04.11.2024 kuni 16.11.2024. 5) Vastustajale sai 30.09.2024 teatavaks, et kaebaja on kuriteo toimepanemises kahtlustatav. 24.10.2024 andis PPA personaliarvestuse ja -analüüsi talituse juhataja SM vastustajale teada, et PPA ei võimalda kaebajal praktikat sooritada, kuna kaebaja on kuriteos kahtlustatav. 6) Vastustaja pakkus kaebajale võimalust võtta kuni 12 kuuks akadeemilist puhkust. Kaebaja ei soovinud jääda akadeemilisele puhkusele. Õppekorralduse eeskiri ega muu õppekorraldust reguleeriv õigusakt ei anna vastustajale õigust vabastada kaebajat õppetööst ega näe ette muid alternatiivseid võimalusi (nt praktika muus praktikakohas läbimist) õppekava nõutud ajal ja mahus täitmiseks. Kaebajal on kahtlustusest vabanemise järgselt õigus uuesti kandideerida õppima politseiteenistuse õppekavale. 7) Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja osas süütuse presumptsiooni. Vastustaja õppurite politseiteenistusse võtmise ja teenistusse võtmist välistavad alused tulenevalt PPVS-st. Teenistusse võtmise otsustab PPA. 8) Vastustaja ei ole põhjendamatult piiranud kaebaja õigust valida töökohta ega õigust haridusele. Vastustaja on piiranud kaebaja õigusi kooskõlas KHaS-ga ja PPVS-ga. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et PS § 29 lg 1 ei garanteeri õigust tegutseda kindlal tegevusalal või elukutsel (Ü. Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 29, p 7). Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö ei ole absoluutne. PS § 29 lg-s 1 sätestatud õigus ei hõlma õigust töötada konkreetsel ametivõi töökohal, vaid piirdub isiku õigusega sellele, et puuduksid põhjendamatud takistused tegutsemaks teatud valdkonnas või teatud üldiste tunnuste alusel määratletaval töö- või ametikohal. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldataks sooritada praktikat ja ühtlasi nimetataks politseiametniku ametikohale olukorras, kus PPVS § 40 p 3 seda 4(10)

3-24-3267 sõnaselgelt keelab. Ka PS §-s 37 sätestatud õigus haridusele ei ole piiramatu põhiõigus. Haridus PS § 37 tähenduses hõlmab kõiki haridustasemeid. Sõltuvalt hariduse tasemest on isiku õiguse haridusele ulatus ja sellele korrespondeeruvad avaliku võimu positiivsed tegutsemiskohustused erinevad. Üldjuhul, mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad on avaliku võimu kohustused (Ü. Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 37, p 8). Eeltoodu tähendab ka, et sedavõrd spetsiifilisel erialal nagu politseiteenistus, on õppetöö korraldamisel lubatud piirangud, mis mh võivad põhjendatud juhul seisneda ka selles, et politseiteenistuse õppekaval õppivad õppurid saavad osaleda õppetöös (praktikal) üksnes juhul, kui nad vastavad politseiametniku teenistusse võtmise tingimustele. 9) Kaebaja suhtes ei oleks olnud võimalik rakendada PPVS §-s 581 sätestatut. Kaebaja nimetatakse PPA poolt politseiametniku koosseisuvälisele ametikohale üksnes praktika ajaks. PPA ei saa kaebajat politseiametniku koosseisuvälisele ametikohale praktikaajaks nimetada, sest kaebaja on kuriteos kahtlustatav ning see on PPVS § 40 p-i 3 kohaselt teenistusse võtmist välistav asjaolu. 10) Põhjendamatu on väide, et kaebaja eksmatrikuleerimine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. PS §-st 12 tulenev võrdsuspõhiõigus keelab õigusnormid, mis seavad isiku mingisugustest teda iseloomustavatest tunnustest tingituna põhjendamatult halvemasse olukorda võrreldes teise isikuga. PS § 12 ei välista teatud isikute kategooriate suhtes eriliste piirangute ette nägemist olukorras, kus see on nende isikute erilisi tunnuseid arvestades põhjendatud. Vastustaja on kohelnud kõiki politseiteenistusse õppekaval õppivaid õppureid sarnaselt. Kõik õppurid sooritavad praktika PPA-s. PPVS § 60 lg-st 1 tuleneb, et kõik vastustaja politseivaldkonna õppekavadel õppivad õppurid nimetatakse praktika ajaks politseiametniku ametikohale. Ühtegi õppurit, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav, ei võeta praktikale. 11) 27.11.2024 teatis nr 4.1-2/3545-1 on õiguspärane. Vastustaja esitas kaebajale õppekulude teatise PPVS § 691 lg 1 p 2 ja siseministri 15.10.2019 määruse nr 33 „Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekulude arvestamise ja hüvitamise määr, tingimused ja kord“ (määrus nr 33) § 4 alusel. Selle lg 1 kohaselt tuleb õppekulude teatis esitada eksmatrikuleeritud isikule 7 tööpäeva jooksul isiku eksmatrikuleerimisest arvates. 12) KHaS § 16 lg 6 p-st 5 tuleneb, et õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses võib nõuda üliõpilaselt, kes peab õppekulusid hüvitama PPVS-s sätestatud tingimustel ja korras. Määruse nr 33 § 5 lg 1 p 1 sätestab, et vastustaja võib nõuda õppekulud sisse eksmatrikuleeritud isikult PPVS § 691 lg 1 p-des 1–4 nimetatud juhtudel. PPVS § 69 1 lg 1 p 2 kohaselt võib sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikult nõuda, et ta hüvitaks riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu. Kaebaja eksmatrikuleeriti, kuna ta ei vasta politseiteenistusse võtmise tingimustele ega saa seetõttu läbida praktikat, mis KHaS § 17 p-st 3 tulenevalt on käsitletav õpingutes edasi jõudmatusena. Õpingutes edasijõudmatus on käsitletav PPVS § 691 lg 1 p-s 2 nimetatud ebarahuldava õppeedukusena. PPVS § 691 lg 3 kohaselt väljastatakse sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikule õppekulude teatis, mille alusel tuleb õppekulud hüvitada. Seega oli vastustajal tulenevalt KHaS § 16 lg 6 p-st 5, PPVS § 69 1 lg 1 p-st 2 ning lõikest 3 alus esitada kaebajale õppekulude teatis õppekulude hüvitamiseks. Sisekaitseakadeemia on kaebajat õppekulude hüvitamise kohustusest teavitanud õppekulude teatisega, mis on kaebajale edastatud 27.11.2024. Kaebajale edastatud teatis on lõplik ning on kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ja akadeemia on sõlminud 04.06.2025 õppekulude hüvitamise kokkuleppe ning kaebaja on asunud õppekulusid hüvitama.

5(10)

3-24-3267 13) Vastustajale ei ole teada ja kaebaja ei ole viidanud ühelegi PPVS § 69 1 lg-s 2 nimetatud alusele, mis vabastaks teda koolituskulude hüvitamisest. Kriminaalmenetluses kahtlustatavaks olemine ei ole õppekulude hüvitamise kohustusest vabastamise aluseks. Õppekorralduse eeskirja punktis 176 on kirjeldatud olukorrad, kus akadeemia ei nõua õppekulude hüvitamist. Sisekaitseakadeemial on õigus loobuda õppekulude sissenõudmisest juhul, kui õppetegevuse käigus selgub, et õppuril ei ole erialal töötamiseks vajalikke isikuomadusi, näiteks õppur ei ole võimeline taluma töösituatsioonides tekkivaid pingelisi olukordi. Samuti on õppekulude hüvitamise kohustusest vabastamise aluseks see, kui õppur soovib õpingud katkestada esimese semestri jooksul eriala sobimatuse tõttu või kui õpingud tuleb mis iganes ajahetkel katkestada tervislikel põhjustel. Kaebaja puhul ei olnud tegemist ühegi eelkirjeldatud olukorraga. Kaebaja on määratud kriminaalmenetluses kahtlustatavaks õpingute ajal. Akadeemia hinnangul ei ole õppekulude hüvitamise nõudmine kaebajalt üleliia ebaproportsionaalne ning on vastavuses akadeemia senise halduspraktikaga. 14) Eelnevast järeldub, et vastustajal on seadusest tulenev avalik-õiguslikul suhtel põhinev nõudeõigus kaebaja vastu koolituskulude hüvitamiseks. Vastustaja on koolituskulude summa õigesti arvestanud ja teatis ei sisalda olulisi vigu, mis tooks kaasa teatise õigusvastasuse. Ka kaebaja ei ole sellekohaseid väiteid esile toonud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

4.Selles asjas on vaidluse all Sisekaitseakadeemia 20.11.2024 käskkirja nr 6.15/676 ja 27.11.2024 teatise nr 4.1-2/3545-1 õiguspärasus.
5.Vaidlustatud käskkirjaga eksmatrikuleeriti kaebaja Sisekaitseakadeemiast politseiteenistuse õppekavalt Sisekaitseakadeemia õppekorralduseeskirja p-dest 119.2 ja 121.3.3. lähtudes ning tulenevalt sellest, et ilmnenud oli PPVS § 40 p-s 3 nimetatud politseiteenistusse võtmist välistav asjaolu (kaebaja kriminaalmenetluses kahtlustatavaks olemine). Käskkirjast nähtuvalt oli selle andmise ajendiks seega asjaolu, et kaebajast sai õpingute kestel kriminaalmenetluses kahtlustatav. Käskkirjas on kokkuvõtvalt põhjendatud, et selle asjaolu tõttu ei ole kaebajal võimalik õppekava täita, sest PPA ei võta teda teenistusse, sh praktikat sooritama. Käskkirjas on selgitatud, et PPVS §-st 60 tulenevalt nimetatakse õppur õppepraktika läbimise ajaks koosseisuvälise politseiametniku ametikohale, kuid õppurit, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav, ei saa PPVS § 40 p 3 kohaselt politseiametniku ametikohale nimetada. Tuginedes õppekorralduse eeskirja p-le 121.3.3, eksmatrikuleeriti kaebaja seega PPVS §-s 40 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu. Korralduses on märgitud, et isegi juhul, kui kaebajat sel alusel mitte eksmatrikuleerida, tekiks akadeemial kohustus õppur eksmatrikuleerida p 121.1.1. alusel, sest õppuril ei ole võimalik sooritada tutvumispraktika arvestust hiljemalt 20.12.2024.
6.Kohus nõustub vaidlustatud 20.11.2024 käskkirjas esitatud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
7.Õppekorralduse eeskirja p 121.3.3 kohaselt on vastustajal õigus õppur eksmatrikuleerida mh PPVS §-s 40 sätestatud teenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemise korral. PPVS § 40 p 3 kohaselt ei võeta teenistusse isikut, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav.

6(10)

3-24-3267

8.Nagu vastustajagi on vaidlustatud käskkirjas selgitanud, puudutas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12.04.2021 otsus nr 5-21-1, millega tunnistati avaliku teenistuse seaduse § 95 lg 1 ja § 15 p 5 ning PPVS § 40 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need koostoimes kohustasid kriminaalmenetluses kahtlustatavaks olevat politseiametnikku teenistusest vabastama, konkreetselt politseiametniku teenistusest vabastamist, mitte aga inimese politseiametnikuna teenistusse võtmist ega ka õppest välja arvamist. Seejuures leidis Riigikohus, et seadusest tulenenud kohustus vabastada politseiametnik kriminaalmenetluses kahtlustatavaks oleku tõttu teenistusest oli iseenesest õigustatav eesmärgiga tagada politsei autoriteet ja usaldusväärsus korrarikkumisi ennetava ja õigusrikkumisi menetleva organisatsioonina, kuivõrd olukord, kus politseiametnik jätkab tavapärast tööd ka pärast kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamist, võib kahandada politsei kui organisatsiooni autoriteeti ja usaldusväärsust avaliku korra kaitsel. Riigikohus pidas selles asjas põhiseadusvastaseks ennekõike seda, et kahtlustuse võimalikku ajutisust arvestades oleks sama eesmärki olnud võimalik saavutada mitme kutsevabadusse vähem sekkuva meetmega, nt teenistussuhte peatamise, teisele tööle üleviimise või ka hilisema teenistusse ennistamise võimaluse kaudu. Pealegi anti selles asjas hinnang regulatsioonile, milles ei olnud ette nähtud võimalust isiku teenistusse ennistamiseks teenistusest vabastamise asjaolu äralangemise korral ning puudus ka kaalutlusõigus kahtlustusele reageerimiseks.
9.Viidatud Riigikohtu otsuse ajendil on praeguseks kehtestatud PPVS § 58 1, mis näeb ette võimaluse viia politseiametnik tema nõusolekul kriminaalmenetluse ajaks üle teisele ametikohale või kõrvaldada politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest. Selle sätte mõtteks on just süütuse presumptsiooni silmas pidades kaitsta kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud politseiametnikku teenistusest vabastamise eest. Samas on ka PPVS § 581 kohaldamise tagajärjeks jätkuvalt see, et kriminaalmenetluse toimumise ajal ei ole kriminaalmenetluses kahtlustataval või süüdistataval võimalik politseiametnikuna töötada. Seega peab regulatsioon ka täiendatud kujul jätkuvalt silmas politsei kui organisatsiooni autoriteedi ja usaldusväärsuse tagamise eesmärki. See eesmärk on oluline ka tutvumispraktika sooritamisel koosseisuvälise politseiametniku ametikohal töötamise puhul, kuivõrd ka praktikal viibimise ajaks tagatakse õppurile politseiametnikega võrdsed sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus (PPVS § 60 lg 2).
10.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja suhtes rikkunud süütuse presumptsiooni. Vastustaja on selgitanud, et kaebajal tuli osaleda kohustusliku õppeaine „Politseiteenistuse alusõpingud“ osana praktikal 04.11.2024 kuni 16.11.2024. PPVS § 60 lg-st 1 tulenevalt nimetatakse õppur õppepraktika läbimise, sh tutvumispraktika koosseisuvälise läbimise ajaks PPA politseiametniku ametikohale. See võimaldab õppuril tutvuda politseiorganisatsiooniga ja osaleda politseiametniku ülesannete täitmisel, omandades seeläbi politseiametniku tööks vajalikke olulisi praktilisi oskusi ja teadmisi. Kaebaja oleks seega tulnud praktika ajaks nimetada koosseisuvälisele politseiametniku ametikohale, kuid seda ei olnud võimalik teha tema kuriteos kahtlustatavaks olemise tõttu. Vastustaja on lähtunud sellest, et kaebajal puudus teenistusse võtmist välistava asjaolu ilmnemise tõttu võimalus sooritada praktikat, mitte ei ole kaebajat käsitatud kuriteos süüdi olevana.
11.Vastustaja ei ole ebaproportsionaalselt piiranud ka kaebaja õigust valida töökohta ega õigust haridusele. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö (PS § 29 lg 1) ei hõlma õigust töötada konkreetsel ameti- või töökohal, vaid piirdub isiku õigusega sellele, et puuduksid põhjendamatud takistused tegutsemaks teatud 7(10)

3-24-3267 valdkonnas või teatud üldiste tunnuste alusel määratletaval töö- või ametikohal. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldataks sooritada praktika ja selleks nimetataks ta politseiametniku ametikohale olukorras, kus PPVS § 40 p 3, mis peab tagama politsei kui organisatsiooni autoriteeti ja usaldusväärsust, seda sõnaselgelt keelab. Õiguse haridusele (PS § 37) osas on Riigikohus selgitanud, et mida kõrgem on kõne all olev haridustase, seda suuremad on ka lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused ning riik ei ole kohustatud võimaldama näiteks kõrghariduse omandamist piiramata ulatuses (04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 13). Kohus nõustub vastustajaga, et sedavõrd spetsiifilisel erialal nagu politseiteenistus, tuleb õppetöö korraldamisel lubatavaks pidada piiranguid, mis mh võivad põhjendatud juhul seisneda selles, et politseiteenistuse õppekaval õppivad õppurid saavad osaleda õppetöös (praktikal) üksnes juhul, kui nad vastavad politseiametniku teenistusse võtmise tingimustele.

12.Praegusel juhul pakuti kaebajale enne eksmatrikuleerimise menetluse algatamist võimalust võtta õppekorralduse eeskirja p 138 alusel kuni 12 kuuks akadeemilist puhkust, mis oleks vabastanud ta õppekava täitmise kohustusest, seega võimaldanud vältida õpingutes mahajäämuse tekkimist ja eksmatrikuleerimist. Pärast kahtlustusest vabanemist oleks akadeemilise puhkuse kasutamine võimaldanud ka õppetööga jätkata. Kaebaja teatas 18.10.2024, et ei soovi jääda akadeemilisele puhkusele, vaid soovib jätkata õppimist. Eksmatrikuleerimise menetlus algatati 25.10.2024, sest kaebaja, olles kahtlustatav, ei oleks saanud praktikat sooritada. Nagu vastustaja selgitab, ei anna õppekorralduse eeskiri ega muu õppekorraldust reguleeriv õigusakt vastustajale õigust vabastada kaebajat õppetööst ega näe ette muid alternatiivseid võimalusi (nt praktika muus praktikakohas läbimist) õppekava nõutud ajal ja mahus täitmiseks. Kaebajal on kahtlustusest vabanemise järgselt õigus uuesti kandideerida õppima politseiteenistuse õppekavale.
13.Kohtule ei nähtu kaebaja suhtes võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Nagu ka vastustaja põhjendab, et välista PS §-st 12 tulenev võrdsuspõhiõigus teatud isikute kategooriate suhtes eriliste piirangute ette nägemist olukorras, kus see on nende isikute erilisi tunnuseid arvestades põhjendatud. Vastustaja on seoses võrdse kohtlemisega selgitanud, et kõik politseiteenistuse õppekaval õppivad õppurid sooritavad praktika PPA-s ning ühtegi õppurit, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav, ei võeta praktikale, arvestades, et PPVS § 60 lg 1 järgi nimetatakse politseivaldkonna õppekavadel õppivad õppurid praktika ajaks politseiametniku ametikohale. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud halduspraktikale, mille järgi ei ole akadeemia õppurit eksmatrikuleerinud vaid nt sellisel juhul, kui teenistusse võtmist välistavad asjaolud on ilmnenud pärast praktika sooritamist ja kui õppekava täitmisest on puudu üksikud ained, näiteks lõputöö või eksam. See aga ei kinnita võrdse kohtlemise rikkumist.
14.Kaebaja on vaidlustanud ka Sisekaitseakadeemia 27.11.2024 teatise, millega teavitati kaebajat tema eksmatrikuleerimise tõttu 958,30 euro suuruste õppekulude hüvitamise kohustusest (august-oktoober kaebajale makstud põhistipendiumi kulud kokku 642,86 eurot, toitlustamise kulud 28 päeva eest kokku 187,44 eurot, majutuskulud 2 kuu eest kokku 128 eurot).
15.Vastustaja esitas kaebajale õppekulude teatise PPVS § 69 1 lg 1 p 2 ja siseministri 15.10.2019 määruse nr 33 „Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekulude arvestamise ja hüvitamise määr, tingimused ja kord“ (määrus nr 33) § 4 alusel.

8(10)

3-24-3267

16.KHaS § 16 lg 6 p 5 kohaselt võib õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses nõuda üliõpilaselt, kes peab õppekulusid hüvitama PPVS-s sätestatud tingimustel ja korras. Määruse nr 33 § 5 lg 1 p 1 sätestab, et SKA võib nõuda õppekulud sisse SKA-st eksmatrikuleeritud isikult PPVS § 69 1 lg 1 p-des 1–4 nimetatud juhtudel. PPVS § 691 lg 1 p 2 kohaselt võib sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikult nõuda, et ta hüvitaks riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu. Sätte lõike 3 kohaselt väljastatakse sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikule õppekulude teatis, mille alusel tuleb õppekulud hüvitada. Määruse nr 33 § 4 lg 1 kohaselt koostab Sisekaitseakadeemia seitsme tööpäeva jooksul isiku eksmatrikuleerimisest arvates õppekulude teatise. Õppekulude teatises nimetatud õppekulude hüvitamise nõue põhineb avalik-õiguslikul suhtel (vt Riigikohtu määrus asjas 3-2-1-155-15, p 10), mis tuleb otse seadusest, st KHaS § 16 lg 6 p-st 5 ning PPVS § 691 lg-st 1.
17.Kaebaja eksmatrikuleeriti 20.11.2024 käskkirjaga, kuna ta ei vastanud enam politseiteenistusse võtmise tingimustele ega saanud seetõttu läbida praktikat. Kohus nõustub vastustajaga, et KHaS § 17 p-st 3 tulenevalt on see käsitatav õpingutes edasi jõudmatusena, mh arvestades, et sätte seletuskirja järgi võib õpingutes edasi jõudmatus tähendada ka teenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemist. Õpingutes edasijõudmatus on käsitatav PPVS § 691 lg 1 p-s 2 nimetatud ebarahuldava õppeedukusena. Seega oli vastustajal seadusest tulenev avalik-õiguslikul suhtel põhinev nõudeõigus kaebaja vastu õppekulude hüvitamiseks.
18.PPVS § 691 lg 2 loetleb olukorrad, mil sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulusid. Kaebaja ühelegi sellisele alusele ei viita ja neid ei nähtu ka kohtule. Arvestades PPVS § 691 lg 1 sõnastust ning PPVS muutmise seletuskirja, on õppekulude sissenõudmine sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektori kaalutlusotsus ehk juhtidele on antud õigus kaaluda, kas õppekulude hüvitamist nõuda või mitte. Sellega seoses on vastustaja aga asjakohaselt viidanud õppekorralduse eeskirja punktis 176 kirjeldatud olukordadele, mille puhul akadeemial on õigus loobuda õppekulude hüvitamise nõudmisest. Nendeks on õpingute katkestamine mõjuval põhjusel (eksmatrikuleerimise avalduse esitamine esimese õppeaasta esimesel semestril eriala sobimatuse tõttu, õpingute katkestamine tervislikel põhjustel või sobimatute isiksuseomaduste tõttu), aga ka õppuri tegutsemine pärast õpingute katkestamist abipolitseiniku või vabatahtliku päästjana. Kaebaja puhul ei olnud tegemist ühegi viidatud olukorraga. Kriminaalmenetluses kahtlustatavaks muutumine õpingute kestel selliseks aluseks ei ole.
19.Eelnevast järeldub, et Sisekaitseakadeemial oli seadusest tulenev avalikõiguslikul suhtel põhinev nõudeõigus kaebaja vastu koolituskulude hüvitamiseks. Kohtul puudub alus arvata, et koolituskulude summa oleks ebaõigesti arvestatud ning seda ei väida ka kaebaja. Kohtule ei nähtu ka, et õppekulude hüvitamise nõudmine kaebajalt oleks tema suhtes ebaproportsionaalne. Neil põhjustel leiab kohus, et Sisekaitseakadeemia 20.11.2024 käskkirja nr 6.1-5/676 ja 27.11.2024 teatise nr 4.12/3545-1 tühistamiseks puudub alus.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule

9(10)

3-24-3267 andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja