Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 20.05.2020, Tallinn 3-19-2302
Haldusasi
XX kaebus Sisekaitseakadeemia teatise nr 4.1-2/3167-1 tühistamiseks Kaebaja: XX Vastustaja: Sisekaitseakadeemia, volitatud esindaja Gaili Parts Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.06.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
XX (edaspidi kaebaja) eksmatrikuleeriti Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) rektori käskkirja „Päästja eriala õpilase XX eksmatrikuleerimine“ nr 6.1-5/549 päästja eriala õppekavalt 26.08.2019.
2.Kaebajale edastati 08.11.2019 tähitud kirjaga õppekulude teatis nr 4.1-2/3167-1 (edaspidi õppekulude teatis). Kuna kirjale ei mindud postiasutusse järgi tagastas postiasutus kirja 02.12.2019. Vastustaja edastas kaebajale 26.11.2019 õppekulude teatise e-postiga. Kaebaja andis 26.11.2019 e-kirjaga teada, et ta õppekulusid ei tasu.
3.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 08.12.2019 kaebaja kaebus vastustaja teatise nr 4.1-2/3167-1, millega kohustatakse kaebajat tasuma koolituskulud summas 944,91 eurot, tühistamiseks.
4.Kohus jättis 10.12.2019 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale aega 15 päeva kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumine). Kaebaja kõrvaldas kaebuse puuduse ning esitas kaebuse täiendused 18.12.2019.
5.Tallinna Halduskohus võttis 16.01.2020 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Kohus määras 28.04.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja nendib, et ta õppis SKA-s, kuid ta asus SKA-s õppima Päästeameti (edaspidi PA) suunamisega. Kaebaja ei ole enda teada ühtegi lepingut allkirjastanud SKA-ga, vaid ta on kõik koolituslepingud sõlminud PA-ga. Kaebaja on seda dokumenti küsinud ka SKA-lt, mille alusel vaidlusalune nõue esitatud on, kuid ei ole nendelt vastust saanud.
8.Kaebaja möönab, et tal ei ole sellist dokumenti, kus on sõna-sõnalt kirjas, et PA maksab koolituse kinni, aga töölepingus oli kirjas, et juhul kui kaebaja lahkub töölt enne kolme aasta möödumist, siis peab ta PA-le hüvitama koolituskulud. Kui PA-ga leping lõppes, siis ei esitanud PA kaebajale koolis käimise eest arvet.
9.Lisaks tekitab küsimusi asjaolu, et SKA eksmatrikuleeris kaebaja koolist 26.08.2019. Selle kirjaga polnud toona ühtegi arvet kaasas. Kaebaja hinnangul oleks SKA-l tulnud koolituskulude hüvitamise nõue esitada kaebajale eksmatrikuleerimisel.
10.Kaebajal ei ole eraldi kokkulepet, et PA maksab koolituse eest vastustajale. Samas lähtub kaebaja lepingutest ja sealt ei suuda leida lauset ega viidet, et juhul kui tööleping lõpeb, siis saab või võib SKA kaebajale eraldi arve esitada. PA-ga sõlmitud lepingutest on näha, et vaid PA-l, mitte SKA-l, on õigus varem töölt lahkumise eest teha leppetrahvi koolituskulude katmiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Kaebaja poolt kohtule esitatud koolituslepingust nähtub, et see on sõlmitud päästeteenistuse seaduse (edaspidi PäästeTS) § 6 lg 5 alusel. PäästeTS § 6 lg-test 4 ja 5 tuleneb, et PA ja kaebaja leppisid kokku õppetöös osalemise eest teenistussuhtest tuleneva palga maksmises. Koolitusleping ei hõlma õppekulude teatises nimetatud õppekulude hüvitamist. Seega ei saa kaebaja nõuda õppekulude teatise kehtetuks tunnistamist põhjusel, et kaebaja ja PA on sõlminud koolituslepingu. Õppekulude teatis ja koolitusleping reguleerivad õigussuhteid erinevatel alustel, erinev on ka reguleerimisobjekt ja -subjektid, samuti ei ole õppekulude teatis ning koostöökokkulepe teineteisega mingil moel seotud. Seetõttu puudub kaebajal õigus nõuda õppekulude teatise kehtetuks tunnistamist põhjusel, et ta on PA-ga sõlminud koolituskokkuleppe.
12.Vastustaja esitas kaebajale õppekulude teatise politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 691 lg 3 ja siseministri 15.10.2019 määruse nr 33 „Sisekaitselise rakenduskõrgkooli
õppekulude arvestamise ja hüvitamise määr, tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 33) § 4 alusel. Õppekulude teatis on eelhaldusakt, mille eesmärgiks on teha siduvalt kindlaks kaebaja poolt riigile hüvitatavad õppekulud. Kooskõlas määruse nr 33 §-ga 3 kuuluvad õppekulude teatise kohaselt hüvitamisele kulud, mida vastustaja tegi kaebaja koolitamisel tema toitlustamiseks ja majutamiseks. Muid määruse nr 33 §-is 3 nimetatud kulusid vastustaja kaebaja koolitamisel teinud ei ole.
13.Õppekulude teatises nimetatud õppekulude hüvitamise nõue põhineb avalik-õiguslikul suhtel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas 3-2-1-155-15, p 10), mis tuleneb otse seadusest, st kõrgharidusseaduse § 16 lg 6 p-st 5 ning PPVS § 691 lg-st 1.
14.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja eksmatrikuleeriti Sisekaitseakadeemiast 26.08.2019 Sisekaitseakadeemia nõukogu 27.04.2018 otsusega nr 1.1-6/278 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja” punkti 119.1.6 alusel, kuna kaebaja ei täitnud õppekava nominaalse õppeaja lõpuks õppekava. Õppekava nominaalse õppeaja lõpuks õppekava täitmata jätmine on käsitletav PPVS § 691 lg 1 p-s 2 nimetatud ebarahuldava õppeedukusena.
15.Vastustajale teadaolevalt ei asunud (jätkanud teenistussuhet) kaebaja pärast eksmatrikuleerimist tööle või teenistusse PA-sse. Seega on määruse nr 33 § 5 lg 1 kohaselt kaebajalt õigustatud õppekulusid sisse nõudma vastustaja. Määruse nr 33 § 5 lg 1 ja lg 2 p 2 koosmõjust tulenevalt ei saa PA otsustada õppekulude sissenõudmise üle, kui isik on õpingud katkestanud ja ei ole PA-sse tööle asunud. Vastustaja selgitab, et määrusest nr 33 § 8 lg-st 1 tuleneb, et kaebajal tekib õppekulude hüvitamise kohustus alles siis, kui vastustaja on kaebajale esitanud vastavasisulise teavituse. Vastustaja ei ole kaebajale õppekulude sissenõudmise teavitust saatnud. Seega ei ole kaebajal tekkinud kohustust õppekulusid hüvitada.
16.Vastustaja nõustub, et kaebajale õppekulude teatise esitamisega viivitamine ei olnud korrektne. Samas ei muuda õppekulude teatise hilisem esitamine teatist õigusvastaseks ega tühiseks. Vastustaja selgitab teatise hilisema esitamise põhjuseid. Kaebajale õppekulude teatise esitamine viibis seetõttu, et 01.09.2019 tunnistati kehtetuks rakenduskõrgkooli seadus ja selle rakendusaktid ning jõustus kõrgharidusseadus ning sellega koos PPVS muudatus. Kõrgharidusseaduse alusel antud määrus nr 33 jõustus 25.10.2019. Nimetatud muudatuste jõustumisega muutusid oluliselt (kaebajale soodsamaks) seni kehtinud õppekulude hüvitamise tingimused. Vastustajal polnud võimalik ega otstarbekas koostada õppekulude teatist enne siseministri määruse nr 33 jõustumist. Seetõttu viibis kaebajale õppekulude teatise esitamine.
17.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Õppekulude teatis vastab HMS §-s 54 sätestatud tingimustele. Seega on õppekulude teatis õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda õppekulude teatise õiguslikul olemusel seonduvalt kaebaja kaebeõigusega. Vastustaja on õppekulude teatise määratlenud kui eelhaldusakti, millega määratakse kindlaks hüvitatavate kulude suurus. Nimetatud õppekulud nõutakse sisse määruse nr 33 § 8 lg-s 1 nimetatud vastavasisulise teavituse alusel, millist vastustaja ei ole kaebajale veel edastanud ning seega õppekulude hüvitamist nõudnud.
Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et alles eelhaldusakti ja lõpliku akti koostoime tulemusena võib selguda, kas isiku õigusi rikutakse või tema vabadusi piiratakse. Eelhaldusakti vaidlustamine enne lõplikku akti on vajalik siis, kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu (RKHKm nr 3-3-1-48-02, p 8). Määruse nr 33 § 4 lg 1 kohaselt koostab Sisekaitseakadeemia seitsme tööpäeva jooksul isiku eksmatrikuleerimisest arvates õppekulude teatise. Nimetatud õppekulude teatise esitas vastustaja kaebajale 08.11.2019. Määruse nr 33 § 8 lg 1 sätestab, et õppekulusid hüvitama kohustatud isik hüvitab õppekulud riigile kuue kuu jooksul Sisekaitseakadeemialt või teenistusjärgselt asutuselt asjakohase teavituse saamisest. Viimast teavitust ei ole kaebajale esitatud, mis kohustaks teda õppekulusid hüvitama 6 kuu jooksul. Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et kaebajale 08.11.2019 esitatud õppekulude teatis on vaidlustatav, kuivõrd õppekulude teatisega määratakse kindlaks hüvitatavate õppekulude suurus. Kuivõrd vastustaja on väljendanud seisukohta, et kaebaja on isik, kes on kohustatud õppekulud hüvitama, ei pea kaebaja ootama ära samasisulise haldusakti andmist, milles täiendavalt on sõnastatud kohustus asuda hüvitama teatises määratletud õppekulusid. Kuivõrd õppekulude teatises määratakse siduvalt kindlaks kaebaja poolt riigile hüvitatavad õppekulud, siis hiljem õppekulude sissenõudmist kohustava teatise väljastamisel ei ole vastustajal võimalik asuda teistsugusele seisukohale hüvitatavate õppekulude osas. Seetõttu leiab kohus, et ka 08.11.2019 õppekulude teatisest tuleneb kaebajale lõppastmes õppekulude teatises sätestatud ulatuses õppekulude hüvitamise kohustus ning sellega määratakse kindlaks ka lõpliku haldusakti sisu.
19.Kõrgharidusseaduse (edaspidi KHaS) § 16 lg 6 p-st 5 tuleneb, et õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses võib nõuda üliõpilaselt, kes peab õppekulusid hüvitama PPVS-s sätestatud tingimustel ja korras. Määruse nr 33 § 5 lg 1 p 1 sätestab, et SKA võib nõuda õppekulud sisse SKA-st eksmatrikuleeritud isikult PPVS § 691 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud juhtudel. PPVS § 691 lg 1 p 2 kohaselt võib sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikult nõuda, et ta hüvitaks riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu. Sätte lõike 3 kohaselt väljastatakse sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikule õppekulude teatis, mille alusel tuleb õppekulud hüvitada. SKA rektori 26.08.2019 käskkirjaga nr 6.1-5/549 eksmatrikuleeriti kaebaja, kuna õppeaja lõpuks oli kaebajal õppekava nominaalses mahus täitmata (tl 18). Seega oli vastustajal tulenevalt KHaS § 16 lg 6 p-st 5, PPVS § 691 lg 1 p-st 2 ning lõikest 3 alus esitada kaebajale õppekulude teatis õppekulude hüvitamiseks. PPVS § 691 lg 2 loetleb asjaolud, mil sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulusid, mh, kui pärast eksmatrikuleerimist on isik olnud tööl ametiasutuses või avalikus teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga (p 1). Kohtule nähtub, et kaebaja töösuhe PA-ga algas 24.08.2017 ning lõppes 31.10.2018 (tl 51). Vastustaja on märkinud, et ka vastustajale teadaolevalt ei asunud kaebaja eksmatrikuleerimise järgselt (ei jätkanud) tööle PA-sse. Kaebaja ei ole ka ise viidanud ühelegi PPVS § 691 lg 2 alusele, mis vabastaks teda koolituskulude hüvitamisest. Ka kohtule ei nähtu selliseid asjaolusid.
20.Eeltoodust tulenevalt on vastustajal seadusest tulenev alus õppekulude hüvitamise nõude esitamiseks. Vastustaja kui avalik-õigusliku kõrgharidusasutuse ning kaebaja vaheline suhe õppetöö läbiviimisel on avalik-õiguslik suhe. Kohus nõustub SKA-ga ning selgitab, et õppekulude teatises nimetatud õppekulude hüvitamise nõue põhineb avalik-õiguslikul suhtel, mis põhineb otse seadusel. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et lepingu puudumise tõttu ei ole vastustaja õigustatud õppekulude hüvitamist kaebajalt nõudma, kuivõrd vastav nõudeõigus tuleneb seadusest.
21.Kohus märgib, et käesoleval juhul ei puutu kaebaja ja vastustaja vahelistesse suhetesse kaebaja ning PA vahel sõlmitud kokkulepped ning lepingud. Kaebaja ise ning ka PA on kinnitanud, et vastavat kokkulepet, et koolituskulud SKA-s õppimise eest peaks hüvitama PA, ei ole sõlmitud (tl 32, tl 46). Kuigi kaebaja suunati SKA-sse õppima PA kaudu, oli kaebaja ning PA vahelisteks kokkuleppeks üksnes see, et kaebajale makstakse õppetöös osalemise eest riigieelarvelistest vahenditest teenistussuhtest tulenevalt palka (koolitusleping nr 3.3-3.5/55KO-1, p 1.2 ja 3.1.2, tl 34). PäästeTS § 6 lg-test 4 ja 5 tuleneb, et päästekolledžisse täiskoormusega õppesse õppima suunatud päästeteenistujale võib õppetöös osalemise eest maksta riigieelarvelistest vahenditest teenistussuhtest tulenevat palka. Seda ei saa aga tõlgendada kui kohustust hüvitada kaebaja SKA-s koolitamisega tekkinud kulud. PA koolituslepingu p-s 3.2.2 sätestatud leppetrahvi klausel on kokku lepitud kaebaja ning PA vahel ning on asjakohane üksnes nendevahelistes suhetes. Vastustaja ei ole PA-ga sõlmitud koolituslepingu pooleks ning see ei mõjuta kuidagi kaebaja ja vastustaja omavahelisi õiguslikke suhteid. PA-ga sõlmitud kokkulepped puudutasid üksnes teenistussuhet PA-ga, mh lepingus sätestatud rikkumiste puhuks kehtestatud leppetrahvi tingimus. Seega koolituslepingu rikkumise korral on leppetrahvi kohaldamine PA otsustada, kuivõrd leppetrahvi klausel on seotud konkreetse koolituslepingu täitmisega ning leppetrahvi kohaldamine või kohaldamata jätmine PA poolt ei ole seotud SKA seadusest tuleneva õigusega esitada kaebajale nõue koolituskulude hüvitamiseks.
22.Eelnevast järeldub, et SKA-l on seadusest tulenev avalik-õiguslikul suhtel põhinev nõudeõigus kaebaja vastu koolituskulude hüvitamiseks. Kohtul puudub alus arvata, et koolituskulude summa on ebaõigesti arvestatud ning sellekohaseid väiteid ei ole esile toonud ka kaebaja.
23.Kohus möönab, et määruse nr 33 § 4 lg 1 kohaselt tulnuks õppekulude teatis kaebajale esitada seitsme päeva jooksul arvates kaebaja eksmatrikuleerimisest 26.08.2019. HMS § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Seega tulnuks vastustajal lähtuvalt hea halduse põhimõttest teavitada kaebajat õppekulude teavituse väljastamisega seotud viivituse põhjustest. Kohus nõustub teisalt vastustajaga, et õppekulude teavituse esitamisega viivitamine ei muuda iseenesest teavitust õigusvastaseks, seda enam, kui viivitamise põhjused olid asjakohased ja adekvaatsed. Käesoleval juhul on vastustaja selgitanud, et õppekulude teatise esitamine viibis asjassepuutuva regulatsiooni muutumise tõttu ning uus õppekulude hüvitamise regulatsioon on kaebaja jaoks soodsam.
24.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vastustaja 08.11.2019 õppekulude teatis on õiguspärane ning jätab kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.