Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-16486

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX ja YY esitasid 10.11.2020 CC vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimummääras. Kostja võttis 13.01.2021 vastuses hagi õigeks ja palus hagiavalduse rahuldada. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi 18.01.2021 õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.11.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks, et hagejatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistas maakohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik Kostja esitas 18.02.2021 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse osaliselt tühistada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb selle esitajale tagastada. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Hagejad esitasid hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsummas. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Otsuse tegemise ajal 2021. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot, pool sellest seega 292 eurot. Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et loeb hagiavaldust igati õigustatuks ja palus hagiavalduse nõuded rahuldada. Kuna kostja võttis selgesõnaliselt hagi õigeks, rahuldas maakohus TsMS § 440 lg 1 alusel hagi. Õigeksvõtu tagasivõtmine apellatsioonimenetluses on uute asjaolude ja tõendite esitamise piirangute tõttu TsMS §-s 652 sätestatu kohaselt piiratud. Apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. TsMS § 652 lg 7 järgi kehtib esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses. Seega on ringkonnakohus kostja õigeksvõtuga seotud. Kostja vastusest ei tulenenud, et kostja võtaks hagi õigeks vaid osaliselt. Maakohus lähtus hagi rahuldades põhjendatult hagiavaldusest ja rahuldas hagejate nõuded tervikuna. Apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes ei saaks ringkonnakohus teha teistsugust

2-20-16486 lahendit. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei annaks alust ka hagiavalduses märgitud hagejate elukoha ja tasumata laenu tõele mittevastavus, kuna need ei saanud mõjutada asja lahendust. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Antud juhul mõistis kohus elatise välja muutuva suurusena. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus elatise nõude aluseks olevad asjaolud on muutunud (näiteks asub kostja kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt hagejatele ülalpidamist pakkuma vahetult), võib TsMS § 459 järgi esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Seega on asjaolude muutumisel võimalik tulevikus elatisenõude kohta tehtud kohtulahendit muuta. Kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejatele vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejatel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ning elatise nõudmise asjas ei ole riigilõivu tasumise kohustust, jääb apellandi menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.