lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-143740/20

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 17.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-143740/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1216
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-20-143740

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.märtsil 2021.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

N. Š. hagi O. Š. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

N. Š. (IK xxx, elukoht: xxx,)

Hageja seaduslik esindaja:

V. B. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx, tel xxx)

Hageja lepinguline esindaja.

Vadim Vilde, Hugo OÜ [email protected], tel 5551 3215)

Kostja:

O. Š. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx, tel xxx)

(e-post:

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt O. Š.lt elatis hageja N. Š. kasuks alates 15.01.2021.a. igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuus kuni N. Š. täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

HAGEJA NÕUE

1.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sündis V. B. ja O. Š. kooselust 30. juunil 2014. aastal poeg N. Š.. Laps on V. B. ülalpidamisel, kostja maksab igakuiselt 180 eurot, seega vähem kui seadusega kehtestatud miinimum. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja kasuks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx.
2.Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et on nõus igakuise elatisemakse vähendama kostja pakutud ulatuseni ja mõista kostjalt välja 200 eurot kuus poja ülalpidamiseks.

KOSTJA VASTUS

3.O. Š. märgib hagile saadetud kirjalikus vastuses, et on nõus tasuma poja ülalpidamiseks elatist igakuiselt 200 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta et kostja pole vabatahtlikult hagejat toetanud kuigi on piisavalt vahendeid et lapsele nõutud ulatuses elatist tasuda. Kostja märgib, et maksab pojale regulaarselt elatist 200 eurot kuus. Kui kostjal oli olemas töökoht, tasus elatist seaduses toodud miinimummääras, tegi pojale kingitusi ja ostis asju. Pandeemia tõttu kaotas aga töö välismaal ja otsib käesoleval ajal tööd ma erialal. Kostja kinnitab, et kinnisvara tal ei ole, juhiluba ja sõidukeid ei ole, elab üürikorteris.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.

5.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. N. Š. on O. Š. poeg.
6.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse

tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

7.Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu, kuid märgib, et saab elatist poja N. ülalpidamiseks maksta 200 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja nõustus kohtule 03.03.21 saadetud avalduses kostja pakutud igakuise elatise suurusega (200 eurot).
8.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Tulenevalt PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
9.Kostja ei ole tuginenud asjaoludele, et tema töövõime on piiratud või ülalpidamisel on teine alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras jääks majanduslikult vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). Kohus nõustub kostja vastuväidetega selles, et hagiavalduses toodud väide nagu kostja ei osaleks lapse ülalpidamises, ei vasta tegelikkusele. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest tulenevalt maksab ta pojale elatist summas 200 eurot ja viimastel kuudel 180 eurot, maksed on regulaarsed.
10.Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on O. Š. saanud ajavahemikul 01.02.2020-31.01.2021. a tulu 1248 euro (so keskmiselt 103,50 eurot kuus), kostja esitatud deklaratsioonist tulenevalt sai kostja Eesti Töötukassalt toetust kokku 1800 eurot. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on kostja registreeritud sõiduauto Suzuki SX4, reg. märk xxx (2017. ehitusaasta) kasutajana, sõiduauto omanik on X AS. Kinnistusraamatu andmetel on O. Š. kantud xxx korteri omanikuna (registriosa nr xxx). TÖR-i andmete kohaselt kostja ei tööta.

Kostja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal ei ole kohtu hinnangul kostja suuteline tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

11.Arvestades eespool toodut ning hageja seadusliku esindaja nõustumist kostja pakutud igakuise elatisemakse suurusega, rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja poja ülalpidamiseks elatise 200 eurot kuus kuni poja täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni. Kohus on seisukohal, et kostja praegust olemasolevat ülalpidamisvõimet ning lapse eeldatavat ülalpidamisvajadust arvestades on otsus täidetav. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Kostja märgib kirjalikus vastuses, et soovib lapsega suhtlemiskorra kehtestamist viisil, et laps viibib paari päeva tagant kummagi vanema juures. Kohus selgitab, et kui vanemad ei saavuta omavahel kokkulepet lapse ja lahus elava vanema suhtlemiseks, tuleb esitada kohtule avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja