2-18-18572/40 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-18-18572 − Hageja nõuab igakuise elatise väljamõistmist kostjalt lähtuvalt elatise miinimummäärast st 2018.a detsembrikuu 22 päeva eest 183, 33 eurot (elatise miinimummäär 250 eurot kuus), 2019.a igakuises miinimummääras 270 eurot kuus (kokku 2019.a elatisenõue 3240 eurot), 2020.a igakuises miinimummääras 292 eurot kuus; − Hageja ülalpidamiseks tehtavad kulutused on kokku summas 590 eurot kuus: o Eluasemekulud koos elektri, laenu tagasimakse ja kommunaalkuludega: 150 eurot kuus o Kulud toidule 120 eurot kuus o Kulud riietele 80 eurot kuus o Kulud internetile 10 eurot kuus o Kulud transpordile 60 eurot kuus o Kulud kunstitundidele 55 eurot kuus o Ravimid ja hügieenitarbed 30 eurot kuus o Kulutuse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot kuus o Kooli ühisraha 5 eurot kuus o Kulud vaba aja veetmiseks 30 eurot kuus o Taskuraha 20 eurot kuus − Hageja kinnitab, et kostja ei ole perioodist 02.04.2018 kuni 04.05.2020 hagejale mitte mingil viisil ja moel ülalpidamist taganud ega elatist maksnud; − Hageja seaduslik esindaja on käesoleval ajal emapuhkusel ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last – hageja ja hageja vend, väiksemalt lapsele tagab ülalpidamise lapse isa; − Kostja ei ole mingisugust huvi hageja ülalpidamise, tema koolikohutsuse täitmise, huviringides osalemise, tervise kohta huvi tundud. Kostja ei suhtle lapsega mitte ühelgi viisil. Hageja esitas 11.06.2020 seisukoha 28.05.2020 seisukohale tuues välja järgmist: − Kostja seisukohad on ebaõiged ja enesekesksed ning need ei arvesta mitte kuidagi lapse (hageja) huve; − Hageja nõustub, et pärast tsiviilasjas 2-17-19107 tehtud kohtumäärust ei ole kostja hagejaga suhelnud, tema elust kuidagi osa võtnud. Kostja ei ole hagejale elatist maksnud ja muul viisil ülalpidamist taganud. Kostja oleks saanud ja saab lapse elus takistusteta osaleda; − Hagejale jääb ebaselgeks, miks kostja lapsega suhtlemise katkestas, hageja on soovinud ja soovib kostjaga suhelda, hageja seaduslik esindaja ei ole sellele mingisuguseid takistusi teinud, kostja ise väldib teadlikult oma last. Kostja pole hagejat vabatahtlikult ja teadlikult hagejat ülal pidanud; − Kostja rikub teadlikult perekonnaseadust ja jätab tahtlikult oma kohustused lapse ees täitmata; − Hagejale jääb arusaamatuks kostja 30 000 euro suurune nõue.

Kostja esitas 01.11.2019 kohtule teate, milles toob välja mh järgmist: − Kostja ei pea vajalikuks täna endistviisi arutada tsiviilmenetluses nr 2-18-18572 olevaid nn olulisi asjaolusid ( näiteks, kuipalju meist kellelgi on täna ülalpeetavaid, missugused on kellegi kohustused, sissetulekud vms), kuna antud menetluse algatamise alused on väärad. − Kostja on valmis esimesel võimalusel taastama lävimise oma lapsega ja osalema ka tema igapäevases ülalpidamises nii nagu seadus seda ette näeb, kui kohus on valmis tühistama tsiviilasjas nr 2-17-19017 põhjendamatult lapse ema kasuks määratud otsustusõigused (viibimiskoht, haridus, tervis). − Kui lapse emale on täna majanduslikult koormavaks ja talle valmistab raskusi lapse kasvatamise ja ülalpidamisega toime tulemine, nagu ilmneb lapse ema volitatud esindaja kirjast, on kostja valmis esimesel võimalusel võtma üle lapse emalt kogu lapse edasist kasvatust puudutava temaatika, kuni lõpetades tema eneseteostusega (sh kool, huviringid). 28.05.2020 esitas kostja vastuse kohtunõudele tuues välja järgmist: − Kostja ei kujunda seisukohta tagajärgede (elatis) osas enne, kui ei ole selgust põhjuste (ainuhooldusõigused) osas st kostja ootab Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta tsiviilasjas nr 2-19-19614; − Kostja seisukohad erinevates küsimustes ei ole võrreldes varasemaga muutunud; − Kostja ei ole tutvunud hageja nõudega. Kostja kinnitab samas veelkord, et katkestas teadlikult alates 05.aprillist 2018 igasuguse lävimise oma pojaga, sh tema ülalpidamise; − Hageja ja kostja nõuded hageja seadusliku esindaja vastu saavad olema suurusjärgus 30000 eurot; − Kostja on valmis andma täiendavaid selgitusi oma seisukoha kohta suusõnaliselt ja sedagi ainult taasesitatavas vormis. 31.08.2020 vastusena kohtunõudele tõi kostja välja järgmist: − Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja kinnitab veelkord, et katkestas teadlikult igasuguse lävimise oma pojaga alates 05.aprillist 2018.a, sh tema ülalpidamise seonduvalt samal päeval tsiviilasjas nr 2-17-19107 Harju Maakohtu esialgse õiguskaitse määrusega; − Kostja võtab hagi omaks ja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on teadlik, et kohus ei pea hakkama tõenduspõhiselt välja selgitama hageja vajadusi, kuna hageja taotleb elatist miinimummääras;

4.19.11.2019 tegi kohus avalikult teatavaks kohtuotsuse tsiviilasjas 2-18-18572, milles rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja igakuise elatise 200 eurot kuus ehk 74% elatise alammäärast hageja kasuks. Kostja esitas 23.12.2019 Harju Maakohtu 19.11.2019 otsusele apellatsioonkaebuse, tuues välja järgmist: − Kohtuniku väide, et kostja ei ole elatise nõudele sisuliselt vastanud, on läbinisti väär; − Kohtuotsusest nähtub, et kostjal on kaks alaealist last, kellest üks – tütar – elab alaliselt kostjaga ehk on kostja ülalpidamisel. Hageja seadusliku esindaja kohta on kohtuotsuses kirjas, et ta täidab lapse ülalpidamiskohustust üksi, ehkki kohtuistungi protokollist lähtuvalt aitavad lapse ema poja ülalpidamisel ka tema elukaaslane ja lapse vanavanemad; − Kohtuotsusest ilmneb, kui palju saab kostja toetust või tema tütar pensioni, kuid kohtuotsus ei kajasta, kui palju saab hageja ema toetust; − Kohtuotsuses kajastatakse kostja töötamist. Kostja andis tsiviilasjas nr 2-17-19107 toimunud ärakuulamisel teada, et ta ei käi tööl, ei kavatsenud seda teha ka lähema aasta jooksul ning finantsiliselt sai kenasti hakkama/ tuli omadega toime. Alates 01.06.2019 käib kostja regulaarselt tööl ja omab ka pidevat sissetulekut, sellele eelnevalt tegi ebaregulaarseid nn tööampse. Hageja seadusliku esindaja töötamise kohta ei ole kohtuotsuses midagi kajastatud; − Kohtuotsuses on hageja igakuiste kulutuste loetelu lõpus välja toodud, et kostja ei ole kulutuste suuruse ja vajalikkuse osas vastu vaielnud – tegelikkuses ei ole keegi kostjalt tehtavate kulutuste osas arvamust küsinud; − Kohtuotsuses ei ole kajastatud kostja kulutusi; − Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitanud valeväiteid – kostja on suhelnud hagejaga telefonitsi tihedamalt, kui hageja seaduslik esindaja on seda välja toonud; − Kostja toob välja, et niipea kui on lõpetatud mitteobjektiivsetel ja subjektiivsetel alustel määratud ainuhooldusõigused lapse ema kasuks, on kostja valmis taastama oma seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse lapse ees.

13.Kolmanda eelduse puhul oli vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Nimetatu osas saab lähtuda eeldusest, et hageja vajadused on seaduses sätestatud alammääras, kuivõrd hageja ei nõua elatist seda ületavalt (PKS § 101 lg 1). 13.1 Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodil 02.04.2018-08.12.2018. Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt saab tagasiulatuvalt elatist nõuda ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (RKTKo 3-2-1-136-13, p 12). Kohtu hinnangul ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest, et hageja oleks tagasiulatuva elatise nõude perioodil nõudnud kostjalt ülalpidamise andmist. Kostja on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta ei ole teadlikult hageja suhtes täitnud ülalpidamiskohustust alates 05.04.2018. Samas tõi kostja välja, et tal ei oleks majanduslikult keeruline hageja ülalpidamine juhul, kui hageja elaks kostjaga. PKS § 108 võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et sellele eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Kohtu hinnangul ei ole arvestades kostja menetluses väljatoodud seisukohti tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Lähtuvalt asjaolust, et hageja nõudis elatist tagasiulatuva nõude perioodil miinimummääras ning kostja ei ole menetluses välja toonud, et tal ei oleks olnud võimalik hageja suhtes ülalpidamiskohustust täita majanduslikel põhjustel ning kostja ei toonud menetluses välja ka oma igakuiseid sissetulekuid ja kulusid, saab kohus lähtuda kostja seisukohast, millest lähtuvalt oli kostjal majanduslikult võimalik ülalpidamiskohustust hageja suhtes täita. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja rikkus hageja ülalpidamiskohustust tagasiulatuva elatise nõude perioodil ning käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid tagasiulatuva elatise väljamõistmise. 13.2 Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest 09.12.2018 PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise määras. Hageja

2-18-18572 on täpsustanud igakuiseid vajadusi 03.11.2019 ja 04.05.2020 menetlusdokumentides, tuues välja, et hageja igakuised vajadused on suurenenud seoses asjaoluga, et hagiavalduse esitamise ajal käis hageja lasteaias, nüüd koolis. Lähtuvalt viimasest kulutuste täpsustusest, on hageja igakuised kulud kokku summas 590 eurot. PKS § 101 lg 1 miinimumelatise määras elatise nõudmisel ei ole vajalik hagejale tehtavaid kulutusi tõendada. Kostja on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta ei ole alates 05.04.2018 hagejale ülalpidamist andnud. Kostja tõi hagivastuses välja, et ei nõustu hagejale tehtud kulutustega, mis seonduvad koolieelse lasteasutuse vahetusega, viidates asjaolule, et varasemas, munitsipaallasteaias olid hageja kulud väiksemad (100 eurot kuus, milles sisaldus tasuta ujumine), kuid hageja seaduslik esindaja pani hageja kostja nõusolekuta eralasteaeda, mille kulud on suuremad (igakuine kuutasu 217 eurot + 45 eurot ujumistreeningu maksumus). Kostja hinnangul ei olnud lasteaia vahetus hageja huvides, eralasteaia kuutasu eest oleks võimalik olnud tasuda mitme kuu munitsipaallasteaia tasu ning kostja viitab asjaolule, et munitsipaallasteaias käies oleks rahaliselt olnud võimalik võimaldada hagejale osalemist ka loovusringis ja spordiringi, mille vastu hageja kõrgendatud huvi üles näitas. Eelpooltoodust lähtuvalt on kostja vaidlustanud osaliselt hageja kulutusi hageja igakuise elatise nõude perioodil, mis seonduvad hageja haridusega (lasteaed, huviringid) ajavahemikus detsember 2018 kuni august 2019 ehk kuni hageja kooliminekuni ning kostja hinnangul oleks alternatiivselt olnud (kui hageja oleks jätkanud munitsipaallasteaias) hageja igakuine kulu 100 eurot, millele lisandunuks tasu loovuse- ja spordiringi eest. Nimetatud huviringide igakuise tasu suurust ei ole kostja oma seisukohas välja toonud. Kohtu hinnangul olid hageja kulud koolieelsele haridusele ja huviringile (ujumine) põhjendatud ja vajalikud lähtuvalt asjaolust, et hageja seaduslikul esindajal oli ainuhooldusõigus nii hageja viibimiskoha, kui ka hariduse osas, hageja igakordne viibimiskoht igakuise nõude perioodil oli hageja seadusliku esindaja juures, hageja seaduslik esindaja elas munitsipaallasteaiast, kus hageja varasemalt käis, kaugusel, mis igapäevasel transportimisel lasteaeda ja koju, oleks tähendanud olulist täiendavat rahalist ja ajalist kulu, mis kokkuvõttes koos kostja poolt välja toodud alternatiivse kuluga (lasteaed 100 + huviringid), ei oleks tingimata toonud olulist rahalist säästu, küll aga oleks alternatiivse lahenduse puhul olnud suurem igapäevane ajaline kulu hageja transportimisele. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei ole andnud hagejale elatist tagasiulatuva elatise ja igakuise elatise nõude perioodil. Kostja on osaliselt vastu vaielnud hageja igakuistele kuludele haridusele ja huviharidusele ajavahemikus 08.12.2018-31.08.2019 ehk hageja koolieelsel perioodil – kohtu hinnangul ei ole kostja ammendavalt välja toonud hageja võimalikke alternatiivseid kulusid ja neist tulenevat võimalikku rahalist säästu.