Hageja O. V. (xxx; e-post: xxx) lepinguline esindaja: Kostja:
J. B. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)
Kostja A. R. (Kalashnikov Õigusbüroo OÜ, Peterburi lepinguline tee 47, 11415 Tallinn; e-post: xxx) esindaja:
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. B.lt elatis A. B.i kasuks alates 30.10.2020.a. igakuise elatusrahana 200 (kakssada eurot) kuni A. B.i täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.a. või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni
Jätta rahuldamata elatise nõue tagasiulatuva aja eest (st 01.08.2020-30.10.2020).
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid.
5.Elatisemaksed kanda A. B.i arvelduskontole nr EExxx Swedbank, selgitusse märkida „ elatis “.
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei toeta J. B. oma poega. Lapse igakuised kulud on kokku ca 500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses märgitud miinimummääras alates 01.08.2020.a.
2.Hageja seaduslik esindaja esitas kohtuistungil 22.02.2021.a. omapoolse kompromissettepaneku, mille kohaselt on ta valmis loobuma tagasiulatuva elatise nõudest kui kostja tasub alates hagi esitamisest elatist 250 eurot kuus kuni poja A. täisealiseks saamiseni (tl 132 pöördel), viimase ettepanekuna 225 eurot (tl 134) ja lisast, et kui kostja sellega ei nõustu, soovib elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras ja alates 01.08.2020.a.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja J. B. hagi ei tunnista. Kostja märgib kirjalikus vastuses hagile, et poeg A. B. elab koos isaga. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.08.2020.a., kuid ei ole põhjendanud tagasiulatuva elatise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole varem kostja poole elatise nõudega pöördunud ega pole midagi teinud selle nõudmiseks. Hageja on tasunud elatist ajavahemikus august 2020 kuni november 2020 kokku 650 eurot. Novembris sai poeg emalt kätte sularahas 40 eurot ja hageja isa ema 50 eurot sularahas, kõik kokku seega 740 eurot. Kostja on eeltoodut arvesse võttes tasunud elatist keskmiseks 247 eurot kuus. Elatist on ta tasunud oma ema kontolt hageja kontole ja hageja isa ema kontole vastavalt kokkuleppele. Hageja esitatud lapse igakuiste vajaduste loetelust jääb selgusetuks millise osa iga kulu moodustab. Kuivõrd hageja on kokku arvestanud lapse vajadused 500 eurot kuus, on see väiksem kui PKS § 101 lg 1 toodud miinimummäär 500 : 2 = 250 eurot kuus. Kostja leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt ei seostu miinimumpalk enam lapse vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks, kuivõrd see ei arvesta vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 30). Justiitsministeerium on tutvustanud Lapse vajaduspõhise miinimumelatise ülevaadet seisuga veebruar 2020.a. ning laste tegelik vajadus jääb tunduvalt alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostja palub elatise määramisel arvestada RAKe uuringiga, mille kohaselt on keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta umbes 343 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejal tuleb välja tuua hageja tegelikud vajadused ning ka selle, millised on hagejaga koos elava vanema võimalused hageja ülalpidamiseks. Kostja on seisukohal, et elatise
suuruse määramisel tuleb arvestada ka riiklikku lapsetoetust ning vähendada seega kostjalt väljamõistetavat elatist vähemalt 30 euro võrra. Kostja palub arvestada ka asjaoluga, et on lapseootel, mis on aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla miinimummäära, sest vastasel juhul võib teine laps jääda majanduslikult halvemasse olukorda võrreldes elatist saava lapsega. Lapse eeldatav sünniaeg on xxx.a. Vastuses teeb kostja kompromissettepaneku, et tasub poja ülalpidamiseks elatist 180 eurot kuus (tl 19). Kostja teeb ka teise kompromissettepaneku, mille kohaselt kinnitab, et on valmis alates jaanuarist 2021.a tasuma poja ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot (tl 32) Kostja märgib, et tema enda püsikulud on kuus 1065 eurot (tl 36-37).
4.Kostja ei nõustunud 22.02.2021.a. hageja pakutud kompromissettepanekuga, tasuda alates hagi esitamisest 250 eurot kuus elatist (ja viimane pakkumine 225 eurot). Kostja oli seisukohal, et lapse vajadused ei ole tegelikkuses sellises suuruses, mis nõuaks temalt tasumist elatist 292 eurot kuus. Kostja on enda väitel ka seniajani maksnud keskmiselt 200 eurot kuus (ülekandega) ja 50 eurot andnud sularahas. Kostja jäi enda juurde, et mõistlik ja põhjendatud elatise suurus on 200 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A. B. on J. B. poeg (tl 5). Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.08.2020.a., hagi on esitatud 30.10.2020.a. Kostja ei tunnista hagi, leides, et lapse tegelikud vajadused ei ole sellised nagu hagis toodud.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 2020.a. ja 2021.a 584 eurot, elatise miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12,
22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
8.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).
9.Esmalt märgib kohus, et hagiavalduses elatise nõude põhjendusena toodud PKS § 113 (ema ei toeta oma last), ei ole asjakohane ega vasta tegelikkusele. Kostja on oma last toetanud ja talle ülalpidamist andnud muuhulgas ka hagis esitatud perioodile eelnenud ajal (nt 17.01.2020 summas 260 eurot (tl 42), 18.02.2020 270 eurot (tl 44), 18.03.2020 265 eurot (tl 45), 16.04.2020 260 eurot (tl 47), 17.05.2020 270 eurot (tl 48), 19.06.2020.a. 140 eurot (tl 51), 24.07.2020.a. 200 eurot (tl 53), ajavahemikul 20.08.2020 – 30.11.2020.a. oma ema kontolt kokku 650 eurot (tl 22-23), detsembris 2020.a 200 eurot, jaanuaris 2021 250 eurot, veebruaris 2021 200 eurot (tl 130-131). Kohus möönab, et elatisemaksed on olnud mõnevõrra väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär, kuid hageja ei ole väitnud ja pooled ei ole tuginenud ka asjaolule ega tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe elatise tasumiseks just miinimummääras või et hageja oleks nõudnud elatist miinimummääras enne hagi esitamist kohtule.
10.Vastavalt TsMS 230 lg 1 tuleb hagimenetluses pooltel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kostja on seisukohal et lapse tegelikud vajadused ei ole sellised (nii suured) kui hagis toodud, st 500 eurot (tl 3), vaid väiksemad ja seetõttu on kostja nõus elatist tasuma 200 eurot kuus (tl 31-32, 134). Kostja kohustus on tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes, samuti seda, et lapse tegelikud vajadused on väiksemad (kui ta sellele väitele tugineb). Kostja palub arvestada ka asjaolu, et on lapseootel (lapse eeldatav sünni aeg 12.03.2021,a tl 21) ning elatise väljamõistmisel nõutud ulatuses võib jääda teine laps majanduslikult halvemasse olukorda kui elatist saav laps.
11.Riigikohus on märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu 13.04.2016.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11) Kostja palga tõendi kohaselt on jaanuarist 2020-novembrini 2020 (kaasaarvatud) tehtud väljamakseid kokku 10 592, 50 eurot ehk keskmiselt 963 eurot kuus (tl 24). Kuigi kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole J. B.l veel laps sündinud, siis arvestades tema töötasu suurust, võib elatise väljamõistmine praeguses seadusjärgses alammääras tuua kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt J. B.le kinnisvara ei kuulu.
Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole kostja registrisse kantud sõiduki omanikuna. Kostja on enda igakuised püsikulud hinnanud kokku 1065 eurot (tl 36-37). Kohtu hinnangul on eeltoodu mõnevõrra ülepaisutatud, kuivõrd arvestades kostja töötasu suurust ja hagejale teostatud elatisemakseid, ületavad väidetavad püsikulud + elatisemaksed oluliselt hageja sissetuleku suurust.
12.Kohus nõustub, et miinimumpalga kiire tõusu tõttu on muutunud igakuise miinimumelatise suurus nt keskmist töötasu saavale vanemale teatud juhtudel ebaproportsionaalselt suureks. Ka Riigikohus on korduvalt viidanud (vt nt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1). Kohus rõhutab, et käesoleva ajani kehtib siiski üldreeglina PKS § 101 lg 1 ning kas esinevad PKS § 102 lg 2 asjaolud, mis õigustavad elatise väljamõistmist väiksemas määras, hindab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades.
13.Kostja vaidleb vastu hagiavalduses toodud lapse vajaduste suurusele. Millegagi aga tõendanud ei ole, et tegelikkuses on vajadused väiksemad. Samas on hageja ise märkinud lapse vajadused kuus kokku 500 eurot, mis on juba vähem seaduses sätestatud miinimumist. Arvestades hageja A. B.i vanust (14-aastane), on kohtu hinnangul muus osas kulud mõistliku suurusega, kuid hageja märgitud eluasemekulu 95 eurot ei ole kohtul võimalik kontrollida, kuivõrd A. B.i esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu kommunaalteenuste tasumist eluasemele (mis kahele kokku peaks olema ca 190 eurot (2 x 95). Kinnistusraamatu andmetel kuulub korter xxx (registrikood 2085608), mida elamiseks kasutavad hageja ja tema seaduslik esindaja, X OÜ-le. A. B. on X OÜ (RK xxx) ainuosanik ja juhatuse liige, äriühing tegutseb väidetavalt 2019.a. kahjumiga (2019.a majandusaasta aruanne, tl 82-91). Kohus nõudis pooltelt tõendite esitamist oma varalise seisundi kohta (andmed igakuiste sissetulekute, väljaminekute kohta, viimase 12 kuu pangakontode väljavõtted, andmed kinnisvara, sõidukite kohta) (tl 25). A. B.i pangakontolt ei nähtu laekumisi (töötasu) (tl 93-113), laekumised (elatisemaksed) on näha hageja kontolt (tl 81). Eeltoodust tulenevalt arveldab hageja seaduslik esindaja oma äriühingu konto kaudu või sularahas. Kohtu hinnangul ei ole hageja seaduslik esindaja esitanud usaldusväärseid andmeid oma tegeliku majandusliku seisundi kohta. Ei ole eluliselt usutav, et püsivat sissetulekut omamata on tagatud iseenda ja 14-a poja ülalpidamine.
14.Kohus märgib, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 13-17 aastaste laste miinimumelatise suurus 416 : 2 = 208 eurot kuus ühe vanema kohta (vt uuringu lk 47, https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Uuringu järgi on hageja vanuse lapse vajaduspõhine miinimumelatis 208 eurot kuus.
15.Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejale määratud riiklikku lastetoetust 60 eurot.
Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2, 28.03.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-11905/66).
16.Kohus arvestab elatise suuruse määramisel 14-aastase lapse eeldatavaid vajadusi (400-500 eurot), kostja töötasu suurust (keskmiselt 963 eurot kuus), kostjale ülalpeetava lisandumist, kostja eeldatavaid kulusid kuus, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis 13-17 aastase lapse miinimumelatise suurust 208 eurot (419:2). Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks keskmiselt 200 eurot kuus + andnud väiksemates summades pojale ca 50 eurot, tasunud telefonimaksed (väiksemad ülekanded nähtuvad ka kostja pangakonto väljavõttelt (tl 39-64) Kohus arvestab ka poolte vastastikku esitatud kompromisspakkumisi vahemikus 180 -250 eurot (millega poolte esindajad ei nõustunud, tl 19, 32, 132 pöördel, 134 ), lapsele makstavat riiklikku lapsetoetust 60 eurot ja leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt välja elatis poja ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et 200 eurone elatise makse, millele eeldatavalt lisanduvad vahetult pojale tehtavad /antavad summad (poeg viibib keskmiselt ühel nädalavahetusel kuus ema juures, suvel rohkem, mil kostja katab ülalpidamise vahetult), on mõistlik arvestades nii lapse vajadusi kui kostja majanduslikke võimalusi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kahjusta väljamõistetud elatise suurus elatise maksmise eesmärki, st lapse igapäevased vajadused saavad rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud.
17.Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.08.2020.a. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p 11,12) Kohus jätab tagasiulatuva nõude rahuldamata. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Tagasiulatuv elatisenõue kahjustaks aga kohtu hinnangul ebamõistlikult kostja majandusliku seisundit, arvestades mh asjaolusid, et J. B. ei ole hoidunud kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, on elatisemakseid tasunud regulaarselt ja osalenud lapse ülalpidamises. Ei ole millegagi tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatisemaksete tasumist (arvestades kostja sissetuleku suurust) ja kahjustaks ka kostja teise lapse (sündiva lapse) huve.
18.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.