2-21-1129
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi
Viru Maakohus Tamara Šabarova 26. veebruar 2021, Narva kohtumaja 2-21-1129 V S hagi E S vastu elatise nõudes
Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: V S (isikukood xxx), seaduslik esindaja (eestkostja) O D Kostja: E S (isikukood xxx
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Alaealine V S seadusliku esindaja O D kaudu esitas 25.01.2021 Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Kohus leidis, et hagiavalduses esinevad puudused, mis ei võimalda hagiavaldust menetlusse võtta ning 25.01.2021 määrusega jättis hagiavalduse käiguta. Määrusega andis kohus hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja seaduslik esindaja sai kohtumääruse kätte 08.02.2021. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole hagiavalduse puuduseid kõrvaldatud. 1(3)
2-21-1129
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus selgitas hagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). TsMS § 70 lg 2 järgi asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seaduses või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (lühend õigusabileping) artikli 1 lg–st 1 tulenevalt kohaldub õigusabileping juhul, kui mõnel menetlusosalisel on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kuivõrd hageja ja kostja on Vene Föderatsiooni kodanikud kohaldatakse käesoleva asja kohtualluvuse ja kohalduva õiguse määramisele õigusabileping. Olukorras, kus kohaldub õigusabileping, ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse sätete järgi, kuna õigusabileping näeb ette ammendavad alused, millal teatud liiki tsiviilvaidlustes saab pöörduda Eesti kohtu poole. Kohus selgitas hagejale, et õigusabilepingus puudub erinorm elatiseasjades kohtualluvuse ja kohalduva õiguse määramise kohta. Tartu Ringkonnakohus 21.01.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-18-12235 märkinud, et õigusabilepingu artiklid 30 ja 32 reguleerivad vanemate ja laste õigussuhete puhul kohalduvat õigust ja kohtualluvust ning õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et elatisevaidlused vanemate ja laste vaheliste õigussuhete alla pigem ei paigutu (vt M. Torga. Kohalduva õiguse ja selle sisu kindlakstegemine rahvusvahelistes eraõiguslikes vaidlustes. – Juridica V/2014, lk 412 allviide 44; M. Torga. TsMS § 103, lk 527 allviide 1762. – V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Ringkonnakohtu hinnangul on selline tõlgendus kooskõlas õigusabilepingu eesmärgiga. Ringkonnakohus nimetatud määruses tuli järeldusele, et kohtualluvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda üldnormi ehk artikkel 21 poole, mille lg 1 kohaselt kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nimetatud sätte järgi tuleks seega käesolev vaidlus lahendada Vene Föderatsiooni kohtus, kuna kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Samas saavad õigusabilepingu poolte kohtud arutada õigusabilepingu artikkel 21 lg 2 alusel asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kohtule ei esitatud kostja kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Seega esitatud kujul ei allu käesolev asi Eesti kohtule.
2(3)
2-21-1129 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei allu esitatud hagi Eesti kohtule ja on tulenevalt õigusabilepingu art 21 lg 1 allub kostja elukohajärgsele kohtule ehk Venemaa Föderatsiooni kohtule. Kohus selgitas määruses, et kuna rahvusvahelise õigusabi lepingu alusel tuleb hagi esitada kostja elukohajärgsesse kohtusse, tuleb hagejal täiendavalt põhjendada hagi esitamist Viru Maakohtule, st selgitada miks hageja arvab, et Eesti kohus on pädev asja lahendama. Kohus jättis hagi käiguta ja andis tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuleb põhjendada kohtualluvust ning esitada kostja kirjalik nõusolek asja arutamiseks Eesti kohtus. Kui hagejal nõusolekut ei ole, saab hageja esitada kohtule vajalikuks peetavad taotlused seoses kostja kohtualluvust puudutava seisukoha väljaselgitamisega. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Hageja ei esitanud kohtule kostja kirjalikku nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus ega põhjendanud Viru Maakohtu kohtualluvust. Viru Maakohus leiab, et tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, sest ei ole kohus pädev asja lahendama.
Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid asjas ei ole.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.