2-20-7557/16 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

I F palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: -jätta korteriomand X mnt x-x, Tallinn (kinnistusregistriosa nr x) A Bi omandisse; -jätta korteriomandiga X mnt x-x, Tallinn seotud ning laenulepingust nr 08-043071-EV tulenevad kohustused kogu ulatuses A Bile; -välja mõista A Bilt enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis I F kasuks summas 39 489,04 eurot. Hageja ja kostja abielu on sõlmitud 27.11.2003 ja abielu on lahutatud 03.09.20x. Poolte vahel kehtis varaühisuse režiim. Poolte abielu ajal oli ühisomandisse soetatud korteriomand aadressil X mnt x-x, Tallinn. Korteri ostmiseks oli pangast võetud eluasemelaen nr 08-043071-EV summas 96 217,75 eurot, mille jääk on hagiavalduse esitamise hetkeks 74 955,42 eurot. Abikaasade ühisvara on abielu lahutamise aja seisuga jagamata ning kogu abielu ühisvaraks olnud korteriomand on käesoleval ajal kogu ulatuses kostja omandis ja valduses, hageja on sunnitud elama üüripinnal. Kuivõrd korteriomand on siiani olnud kostja ainuvalduses, siis võib see nii ka edaspidi jääda. Hageja soovib temale kuuluva omandi osa, so poole korteriomandi väärtuse suuruses rahalist hüvitist. Kolmetoalise Lasnamäel aadressil X mnt x asuva korteri ühe ruutmeetri harilik väärtus on käesoleval ajal veebilehel kv.ee ja city24.ee avaldatud müügikuulutustes sisalduvat hinda arvestades 2135 eurot. Hageja esitab selle tõendamiseks kaks müügikuulutust samas majas samasuguste korterite müügi kohta. Mõlema korteri ruutmeetri müügihind on peaaegu võrdne, millest keskmine hind on 2135 eurot ((2 175 euror + 2 095 eurot)/2 = 2 135,00 eurot). Seega on korteriomandi turuväärtus 153 933,50 eurot (72,10 m2 (korteri üldpind) x 2135 eurot/m2). Laenust nr 08-043071EV tulenev tagastamata laenusumma jääk hagiavalduse esitamise seisuga on 74 955,42 eurot. Hageja on nõus sellega, et talle hüvitise määramisel tuleb lähtuda korteri väärtusest, millest on lahutatud laenujääk, st 153 933,50 eur - 74 955,42 = 78 978,08 eurot. 07.10.2020 vastuses vastuhagile I F ei vaidle vastu asjaolule, et pärast 03.09.20x jätkas kostja poolte solidaarkohustuse (laenu tagasimaksete) täitmisega ainuisikuliselt ning perioodil 01.09.20x21.06.2020 tasus kostja laenusumma osamakseid ja intresse, samuti on teinud kindlustusmakseid summas 76,32 eurot, mis kokku on 9399,04 eurot, kuid ei nõustu sellega, et kostjal tekib tagasinõude õigus hageja vastu summas 4699,52 eurot. Pärast abielu lahutamist elas hageja kostjaga ühises eluasemes (vaidlusaluses korteris) kuni 2019 keskpaigani ning alates 01.09.2019 kolis hageja poolte ühisest korterist välja ning asus elama üürikorterisse. Kostja juurest väljakolimine oli hädavajalik samm, kuivõrd hageja kannatas kodus korduva psüühilise vägivalla all, kostja pidevalt kasutas roppsõnu hageja suhtes, alandas teda ning tõstis häält, seega sisuliselt takistas kostja hagejat ühist eluaset kasutamast ning tegi kõik võimalikku, et hageja koliks sellest välja. Seoses sellega, et hageja füüsiline ning vaimne tervis oli niigi väga nõrk ja hagejal kestis aastatel 2017-20x raske ja pikaajaline ravi, ei suutnud hageja enam kostjaga ühise katuse all elada, mistõttu oli ta sunnitud endale uut elukohta otsida. Eeltoodu tulemusena alates 01.09.2019 kasutab poolte ühist eluaset üksnes kostja ning sellest johtuvalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kasutuseelised poolte ühisvara kasutamise eest perioodil alates 01.09.2019 (st alates ühise eluaseme kasutamise takistamisest) kuni ühisvara jagamiseni. Võimaliku üüri järgi on asjakohane arvestada ka korteriomandi kasutuseeliseid. Kolmetoalise Lasnamäel aadressil X mnt x asuva korteri ühe ruutmeetri harilik väärtus on hageja hinnangul käesoleval aastal veebilehel kv.ee ja city24.ee avaldatud üürikuulutustes sisalduva hinda arvestades 8-9 eurot, st keskmiselt 8,5 eurot. Hageja esitab selle tõendamiseks kaks üürikuulutust samas majas samasuguste korterite üüri kohta. Võttes arvesse, et vaidlusaluse korteri pindala on 72,10 m2, siis moodustab selle eluruumi kasutuseelise väärtus keskmiselt 612 eurot kuus (72,10 m2 x 8,5 eurot). Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse TsMS § 376 lg 4, hageja täiendab oma nõuet ning on seisukohal, et lisaks 25.05.2020 hagiavalduses loetletud ühisvarale kuulub poolte ühisvarasse aadressil X mnt x-x, Tallinn korteriomandi kasutuseelis, mille koguväärtus on keskmiselt 612 eurot kuus. Seega hagejal on õigus saada sellest pool ehk 306 eurot kuus ning perioodil 01.09.2019 kuni 07.10.2020 (ümardatult 13 kuu eest) 3978 eurot. Võttes arvesse vastuhagis välja toodud nõuet summas 4699,52 eurot ning hageja õigust

kasutuseelise saamisele summas 3978 eurot, moodustab kostja nõue 721,52 eurot (4 699,52–3978 eurot). Hageja palub: jätta korteriomand X mnt x-x, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr x) A Bi omandisse; jätta laenulepingust nr 08-043071-EV tulenevad kohustused kogu ulatuses A Bile; välja mõista A Bilt enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis I F kasuks. 20.11.2020 menetlusdokumendis I F teatab, et tema nõustub kostja esitatud hindamisaktiga korteri väärtuse osas. A Bi hagi ja seisukohad 01.07.2020 vastuses vaidleb A B hagile vastu. Kostja tunnistab, et korteriomand aadressil X mnt xx, Tallinn on poolte ühisvaraks ning seoses abielusuhete lõppemisega kuulub jagamisele. Kostja on nõus korteriomandi jagamise viisiga, et korteriomand jääb A Bi ainuomandisse. Samuti kostja on nõus pakutud ühiskohustuse jagamise viisiga (laenulepingu nr 08-043071-EV ümbervormistamisega tema nimele). Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud korteriomandi turuhinna arvestusega ning ühisomandiosa kaotamise eest hüvitise suurusega. Kostja tellitud 26.06.2020 eksperthinnangu nr 0713/0620H kohaselt Tallinnas X mnt x-x asuva korteriomandi turuväärtus on 134000 eurot. Kostja on seisukohal, et ühisvara väärtuse hindamisel tuleb lähtuda vaid teostatud eksperthinnangust, mis arvestab hinnatava korteriomandi eritunnuseid. Samuti korteriomandi hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand turuväärtusega 134 000 eurot ning laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev rahaline kohustus summas 74 680,15 eurot (21.06.2020 seisuga) Swedbank AS ees. Nimetatud ühisvara tuleb jagada poolte vahel võrdselt, millest tuleneb, et hagejale tasumisele kuuluv ühisomandiosa kaotamise eest hüvitis on 29 659,93 eurot ((134 000 eurot (korteriomandi turuväärtus) – 74 680,15 eurot (laenulepingust tulenev rahaline kohustus)) / 2). 01.07.2020 vastuhagis esitab A B I Fle tagasinõude. 25.03.2008 poolte abielu kestel oli sõlmitud laenuleping nr 08-043071-EV, mille poolteks on mõlemad endised abikaasad ning sellest tulenev rahaline kohustus Swedbank AS ees on poolte solidaarkohustuseks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 69 lg 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. 03.09.20x poolte abielu oli lahutatud, kuid kostja jätkas laenulepingust tuleneva poolte solidaarkohustuse täitmist üksi. Swedbank AS poolt esitatud tõendi kohaselt ajavahemikul 01.09.20x-21.06.2020 tasuti eelnimetatud laenulepingu alusel laenusumma osamakseid ja intressi makseid kokku summas 9322,72 eurot. Samuti eelnimetatud perioodil tasuti Swedbank AS, laenusaaja ja tagatisega koormatud eseme omaniku vahel sõlmitud kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad kindlustusmaksed kokku summas 76,32 eurot. Seega kokku kostja on tasunud 9399,04 eurot (9322,72+76,32). Seoses asjaoluga, et peale abielusuhete lõppemist kostja täitis laenulepingust tulenevaid poolte solidaarkohustusi ainuüksi, kostjal kui solidaarvõlgnikul tekib tagasinõude õigus hageja vastu summas 4699,52 eurot ((9399,04 eurot ajavahemikul 01.09.20x-21.06.2020 laenulepingu alusel tasutud summa)/2). Seega kostjal on õigus nõuda hagejalt poolte solidaarkohustuse täitmise eest 4699,52 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista 4669,52 eurot. Poolte nõude tasaarvestus. Vastavalt § VÕS 197 lg 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja soovib tasaarvestada hageja ühisomandiosa kaotamise eest hüvitise nõudega tema vastu, mille tulemusena

kostja peab hüvitama hagejale 24 960,68 eurot (29 653,93 eurot ühisomandiosa kaotamise eest hüvitis – 4 699,52 eurot kostja tagasinõude hageja vastus solidaarkohustuse täitmise eest). A B palub lõpetada poolte ühisomand järgmiselt: -jätta korteriomand aadressil Tallinn, X mnt x-x (kinnistusregistriosa nr x) A B ainuomandisse; -A B hüvitab I Fle ühisomandi osa kaotuse eest 29 659,93 eurot; -jätta Swedbank AS-s sõlmitud laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev rahaline kohustus A Bi ainuomandisse. Vastuhagi hageja palub välja mõista I Flt solidaarkohustuse täitmise eest 4699,52 eurot A Bi kasuks. Samuti teha poolte nõuete osas tasaarvestus, mille tulemusena A B hüvitab I Fle 24 940,69 eurot. 20.11.2020 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et hageja kasutuseelise nõue tema vastu on põhjendamata ja tõendamata. Kostja vaidleb hageja vastusele ja hagi täiendusele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole mitte kunagi kasutanud tema endise abikaasa suhtes psüühilist ega füüsilist vägivalda. Hagejal ei olnud soovi elada koos kostjaga, kuid selle põhjuseks on tema isiklik soov, mitte kostja käitumine. Tegemist polnud hädavajaliku sammuga. Kostja ei olnud vastu elada koos hagejaga, kuna nimetatud korteris elab poolte ühine laps ning see on vajalik peretunde säilitamiseks lapsele. Vaatamata asjaolule, et pooltel on ühine laps ja oli võimalus koos elada, hageja otsustas korterist välja kolida. Alates 2019 septembrist kostja elab koos poolte lapsega ja iseseisvalt kasvatab teda ning maksab poolte korterilaenu eest. 2017 suvel hageja tutvus Küprosel uue mehega, mis tulevikus oluliselt mõjutas poolte soovi lahutada abielu. Antud asjaolu tõendab, et hagejal alates 2017.a ei olnud soovi jätkata kooselu kostjaga ja proovida säilitada pere. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul hageja väide, millele tugineb tema kasutuseelise saamise nõue, pole tõendatud ega fikseeritud. Asjaolu, et hageja otsustas elada oma perest eraldi tuginedes isiklikele huvidele, ei anna talle õigust nõuda kasutuseelist. Kostja peab hageja käitumist toimuvas menetluses pahauskseks eesmärgiga viia kohut eksitusse. Hageja ei pöördunud kostja poole enne kohtu poole pöördumist ühisvara jagamise ettepanekuga, kuid seda asja saaks lahendada kohtuväliselt. Samuti hageja esitab paljasõnalisi väiteid ja nõuab kasutuseelist, kuid ta ei saa tõendada ega põhjendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja jääb oma nõude juurde. Kohtuistung I F lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja soovib jagada poolte ühisvarasse kuuluva vara ja kohustused. Ühisvaraks on korteriomand aadressiga X mnt x-x, mille turuväärtus on 134 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. Poolte ühisvarasse kuulub korteriomandi kasutuseelis, mis 07.10.2020 seisuga moodustab 3978 eurot. Selle kasutuseelise arvestamisel lähtus hageja keskmisest turu üürihinnast samaväärsele korterile, milleks on 612 eurot kuus. See jagati pooleks ja sellest tulenevalt on kasutuseelis, mida hagejal on õigus saada, 3978 eurot. Hageja soovib jagada poolte ühise kohustuse, milleks on laenuleping number 08-043071-EV, kostjale täies ulatuses. Korteriomand jääks samuti kostja ainuomandisse. Pärast kohustuste ja õiguste jagamist soovib hageja, et kostja maksaks hagejale hüvitise. Tänaseks päevaks on laenujääk 73 002,58 eurot. Tänase päeva seisuga on kasutuseelise summa, 3 kuud juurde lisades, 9792 eurot. Kokku moodustab ühisvara 143 792 eurot. See on korteri hinnanguline väärtus pluss kasutuseelis. Sellest summast lahutada laenujäägi tänase päeva seisuga 73 002,58 ja tuleb 70 789,42 eurot. See on summa, mis kuulub jagamisele. Jagades selle kahega saab summa, mida kumbki pool saab nõuda. Lahutades sellest summast 5970,89, on pool laenumaksete summast, mis on tehtud ainuisikuliselt A Bi poolt sellel perioodil, millal oli abielu lahutatud kuni tänase päevani. Sellest tulenevalt pärast ühisvara ja poolte ühiste kohustuste jagamist palub hageja kohtul määrata hüvitise, mille kostja on kohustatud

tasuma hagejale, summas 29 423,82 eurot. Hageja jääb kõikide varem esitatud seisukohtade juurde ja palub hagiavalduse rahuldada. Hageja on nõus andma nõusoleku kinnistusraamatusse registrikande muudatuste tegemiseks. Poolte ühine alaealine laps elab nii ema kui isa juures. A Bi lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostjale jääb nii korteriomand kui ka kohustused. Lisaks sellele on tema ülalpidamisel poolte ühine laps. Ema ei maksa elatist. Isa ei saa pakkuda rohkem, kui ta suudab pakkuda. A B ei ole esitanud kommunaalmaksete tagasinõuet. Hageja väited on vastuolulised. Ta väidab, et kostja teostas mingit psüühilist survet, aga samal ajal saab laps elada isaga. Kui isa on agressiivne või osutab survet, siis ema lahkuks korterist koos lapsega, aga laps jäi elama isaga. Hagimenetluses tuleb tõendada oma väiteid. Poolte vahel puudub vaidlus korteri väärtuse osas ja tagasinõude osas. Vaidlus on kasutuseelise osas. Riigikohtu lahendi 3-2-1-93-12 p 17 järgi, kui hageja esitas kasutuseelise 07.10.2020 dokumendis, siis ainult sellest ajast saab seda arvestada. Alates oktoobrist möödunud aastast. See on esimene vastuväide. Samale otsuse p 20 on seotud kasutuseelise väärtuse määramisega. Sellest tulenevalt ei saa praegu arvestada ainult üüritasu, aga peab arvestama seda, et see ei ole ainuomandis, vaid ühisomandis. Üürile saab anda vaid ühe toa, kuna korteris elavad pereliikmed. See on kirjas ka Riigikohtu otsuses. Kui üldse rääkida kasutuseelisest, siis kasutuseelise väärtus saab olla 200 eurot koos, mis on 1/3 pakutud üüritasust, kuna üürile saab anda ühe toa. Pool sellest on 100 eurot kuus. Arvestades alates oktoobrist, siis oletatavasti on hagejal õigus nõuda vaid 300 eurot. See on kostja vastuväide kasutuseelise osas. Kostja viimane dokument on esitatud suvel. Praegu A B on maksnud rohkem, kui seda oli suvel. Korteri turuväärtuse osas vaidlus puutub, st, et korteri väärtus on 134 000 eurot. Tänase päeva seisuga laenujäägi summa on 73 002,58 eurot vastavalt maksegraafikule mis on esitatud koos hagiavaldusega. Jaanuari seisuga laenujääk on 73 002,58 eurot. A B maksis laenumakseid 5970,89 eurot. Lähtudes sellest A B palub mõista välja I F kasuks hüvitise suuruses 24 527,82 eurot, mille võib ümber teha kui 24 528 eurot. Jaanuari seisuga on A B teinud laenumakseid 11 941,78 eurot, kui jagada kaheks tuleb summa 5970,89 eurot. Kostja jääb oma seisukoha juurde. Poolte vahel enamikud vaidlused puuduvad. Ainuke vaidlus on kasutuseelise osas. Kasutuseelise periood ja summa on arvestatud valesti. A B maksab hagejale hüvitise summas 24 527,82 eurot. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS § 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt,

ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PKS § 38 kohaselt, ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. PKS § 35 p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 3 kohaselt, abielu lõpeb perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Poolte abielu on sõlmitud 27.11.2003 ja abielu on lahutatud 03.09.20x Tallinna Perekonnaseisuametis. Lähtudes eeltoodust tuleb ühisvara jagamisel kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva PKS sätteid. I F hagi I F palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: -jätta korteriomand X mnt x-x, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr x) A Bi omandisse; -jätta laenulepingust nr 08-043071-EV, mille laenujääk on 73 002,58 eurot, tulenevad kohustused kogu ulatuses A Bile; -jagada poolte vahel võrdselt korteri (kinnistusregistriosa nr x) kasutuseelis summas 9792 eurot; -välja mõista A Bilt enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis I F kasuks summas 29 423,82 eurot. Hageja on nõustunud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnanguga nr 0713/0620H, mille kohaselt on kinnistu (registriosa nr x) turuväärtus 134 000 eurot. Hageja on kohtuistungil nõustunud andma nõusoleku kinnistusraamatusse registrikande muudatuste tegemiseks. Hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr x) ja laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev laenukohustus Hageja palub jagada A Bi ainuomandisse korteriomandi asukohaga X mnt x-x, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr x) väärtusega 134 000 eurot ja Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva laenukohustuse, mille laenujääk 14.01.2021 seisuga on 73 002,58 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu (korteri) väärtuse ja laenukohustuse jäägi suuruse üle ning selle üle, et kinnistu kuulub poolte ühisvarasse. Pooled on üksmeelel selles, et laenulepingust nr 08043071-EV tulenev laenukohustus on seotud X mnt x-x, Tallinn, korteriga. Kohtu hinnangul on mõistlik on jagada korter ja korteri omandamiseks võetud laenukohustus ühele isikule. Kuna I F on soovinud jagada korter ja laenukohustus A Bile ja A B on sellega nõustunud, siis peab kohus põhjendatuks hageja nõue rahuldada ning jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr x) ja laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev laenukohustus 14.01.2021 seisuga summas 73 002,58 eurot A Bi omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi (kinnistusregistriosa nr x) ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud I F ja A B. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla kostja/vastuhagi hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest kostja/vastuhagi hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja/vastuhagi kostja soovitud õigusmuudatuse

tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o hageja/vastuhagi kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada korteriomandi X mnt x-x, Tallinn kasutamise eest kasutuseelis Hageja/vastuhagi kostja palub jagada korteriomandi X mnt x-x, Tallinn kasutamise eest kasutuseelise ajavahemiku 01.09.2019-14.01.2021 eest summas 9792 eurot ja mõista kostjalt/vastuhagi hagejalt välja 1⁄2 kasutuseelisest, so 4896 eurot. Kasutuseelise arvestamisel lähtus hageja keskmisest turu üürihinnast samaväärsele korterile, milleks on 612 eurot kuus. Kolmetoalise Lasnamäel aadressil X mnt x asuva korteri ühe ruutmeetri harilik väärtus on hageja hinnangul 2020.a veebilehel kv.ee ja city24.ee avaldatud üürikuulutustes sisalduva hinda arvestades 8-9 eurot, st keskmiselt 8,5 eurot. Hageja esitab selle tõendamiseks kaks üürikuulutust samas majas samasuguste korterite üüri kohta. Korteri X mnt x-x, Tallinnas pindala on 72,10 m2, seega moodustab selle eluruumi kasutuseelise väärtus keskmiselt 612 eurot kuus (72,10 m2 x 8,5 eurot). Kostja/vastuhagi hageja on kasutuseelise arvutuskäigule vastu vaielnud ja leiab, et kasutuseelist saab arvestada alates nõude esitamisest 07.10.2020 dokumendis ja arvestada ei saa ainult üüritasu, vaid ka seda, et korter ei ole ainuomandis, vaid ühisomandis ja et üürile saab anda vaid ühe toa, kuna korteris elavad pereliikmed. A Bi hinnangul kasutuseelise väärtus saab olla 200 eurot, mis on 1/3 pakutud üüritasust ja pool sellest on 100 eurot kuus. Riigikohus on 01.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-11930 (p 14) selgitanud, et abikaasadel saab olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi kasutuseelise saamise nõue, kuid ühisomandi eripära arvestades ei saa kasutuseeliste nõuet maksma panna üks abikaasa teise abikaasa vastu, vaid nõude maksmapanekuks tuleb abikaasade ühisvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud ning kasutuseeliste saamise õigus on abikaasade ühine jagamatu õigus, on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või seetõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Muu hulgas võib sellise kasutuseelise väärtust mõjutada ka asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed (Riigikohtu 01.11.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 14). Riigikohus on 26.09.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12 (p 17) selgitanud, et kasutuseelist ühisvarana jagades saab jagada üldjuhul üksnes selliseid kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast vastava nõude esitamist abikaasa vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine oleks aga vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Kui abikaasade ühisomandis olev asi jäi pärast kooselu lõppemist ühe abikaasa ainukasutusse ja teine abikaasa ei nõudnud selle eest tasu, sai kolleegiumi arvates eeldada, et abikaasadel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Seejuures saab abikaasa nõuda kuni ühisomandi lõppemiseni saadud kasutuseeliste jagamist (Riigikohtu 26.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 17). Riigikohus on 20.12.2010 otsuses nr 3-2-1-137-10 asunud seisukohale, et kasutuseeliste hüvitamise vastuolu hea usu põhimõttega tuleb kõne alla, kui hüvitist nõudev pool on ise jätnud oma käitumisega teisele kaasomanikule mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda ka nõuda.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-93-12 punktis 20 selgitanud, et kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata seega korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüritasu järgi. Kohus on seisukohal, et hageja/vastuhagis kostja nõue kasutuseelise jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: -ühisvara hulka kuulub X mnt x-x Tallinnas asuv korteriomand (registriosa nr x); -poolte abielu on lahutatud 03.09.20x ja alates 01.09.2019 on korter olnud A Bi ja poolte ühise alaealise lapse kasutuses; -A B ei ole teinud I Fle takistusi korterisse sisenemiseks; -I F esitas kasutuseelise nõude sõnaselgelt ja A Bile arusaadavalt 07.10.2020 hagiavalduse täienduses. Kohtu hinnangul on I F tõendanud, et ta on soovinud säilitada oma seose korteriga. Poolte abielu on lahutatud 03.09.20x, mille tõttu ei ole mõistlik eeldada, et pooled soovisid ka pärast abielu lahutamist elada koos samas korteris. Samas elasid pooled ka pärast abielulahutust samas korteris koos oma alaealise lapsega kuni 01.09.2019. Samuti elab laps jätkuvalt X mnt x-x, Tallinn korteris, mitõttu ei olnud välistatud võimalus ema taas samasse korterisse elama asumiseks. I F on kohtus ärakuulamisel küll väitnud, et tema ja A Bi suhted olid nii halvad, et I F ei saanud tervise pärast enam samas korteris elada, kuid A B on 20.11.2020 menetlusdokumendis kinnitanud, et tema ei olnud vastu I Fga koos elamisele, kuna samas korteris elab poolte ühine laps ning see on vajalik peretunde säilitamiseks lapsele. Seega oli A B teadlik I F seosest korteriga ja soovis ise selle seose säilitamist. Kohus on seisukohal, et pooltel ei olnud vaikivat kokkulepet selle kohta, et A B kasutab korteriomandit ainuisikuliselt ning pooltel on erinev arusaamine põhjustest, miks I F lahkus ühisvaraks olevast korterist, kuid I F ei ole nõudnud üheselt arusaadavalt kasutuseelise hüvitamist enne 07.10.2020. Kohtuistungil väitis hageja/vastuhagis kostja, et pooled on arutanud ühisvaraks oleva korteri müüki ja omavahel raha jagamist, kuid menetluses avaldatust ei nähtu, et hageja/vastuhagis kostja on varem esitanud kasutuseelise nõude. Kohus leiab, et hageja on esitanud kasutuseelise nõude sõnaselgelt ja kostjale arusaadavalt 07.10.2020 hagiavalduse täienduses. Arvestades poolte selgitusi, I F seost korteriga X mnt x-x Tallinnas ja poolte abielu lõppemist, ei ole põhjendatud järeldada, et hageja/vastuhagis kostja oleks jätnud oma käitumisega asja kasutanud abikaasale mulje, et ta kasutuseelise eest hüvitist üldse ei nõua ja ei kavatse seda nõuda või et asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist üldse ei nõuta. Kohtu hinnagul oli asjaoludest tulenevalt pooltel vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Kohus on seisukohal, et I F nõude esitamine kasutuseelise hüvitamiseks on põhjendatud alates vastava nõude esitamisest 07.10.2020. Hageja/vastuhagi kostja hinnangul on X mnt x-x Tallinnas asuva korteri üürihind 612 eurot kuus. Hageja/vastuhagi kostja tõendab nimetatud üürihinda kinnisvaraportaalides kv.ee ja city24.ee avaldatud üürikuulutustega. Sellest tulenevalt hindab hageja/vastuhagi kostja kasutuseeliseks õiguse 1⁄2 kogu üürihinnast, ehk 306 eurole kuus. Kostja/vastuhagis hageja ei ole korteri üürihinnale 612 eurot kuus vastu vaielnud, kuid on vastu vaielnud kasutuseelise väärtusele. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et korter oli ja on ka poolte ühise lapse elukohaks. Hageja/vastuhagi kostja teabe kohaselt elab laps osaliselt ka koos emaga. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 2-1411930 leiab kohus, et kasutuseelise väärtuse määramisel on põhjendatud arvestada lisaks ühisomanikele ka poolte lapsega ja lapse viibimisega ka ema juures ja seetõttu on mõistlik arvestuslik kasutuseelis 1⁄2 kogu üürihinnast, ehk 306 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja/vastuhagi kostja nõude osaliselt. Kohus jagab ühisvarana poolte vahel X mnt x-x Tallinnas asuva korteriomandi kasutuseelise ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks rahalise hüvitise 306 eurot kuus alates 07.10.2020 kuni 19.02.2021, kokku 1366,09 eurot (4 k x 306=1224; 13 p x 10,93=142,09). A Bi hagi A B palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: -jätta korteriomand X mnt x-x, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr x) A Bi omandisse; -jätta laenulepingust nr 08-043071-EV, mille laenujääk on 73 002,58 eurot, tulenevad kohustused kogu ulatuses A Bile. Vastuhagi hageja palub välja mõista I Flt laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva poolte rahalise kohustuse täitmise eest ja kindlustusleppe alusel tasutud kindlustusmaksed ajavahemiku 01.09.20x14.01.2021 eest kokku 5970,89 eurot. Vastuhagi hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr x) ja laenulepingust nr 08043071-EV tulenev laenukohustus Vastuhagi hageja/hagis kostja palub jagada A Bi ainuomandisse korteriomandi asukohaga X mnt x-x, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr x) väärtusega 134 000 eurot ja Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva laenukohustuse, mille laenujääk 14.01.2021 seisuga on 73 002,58 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu (korteri) väärtuse ja laenukohustuse jäägi suuruse üle ning selle üle, et kinnistu kuulub poolte ühisvarasse. Pooled on üksmeelel selles, et laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev laenukohustus on seotud X mnt x-x, Tallinn, korteriga. Kohtu hinnangul on mõistlik on jagada korter ja korteri omandamiseks võetud laenukohustus ühele isikule. Kuna I F on hagis soovinud jagada korteri ja laenukohustuse A Bile ja A B on sellega nõustunud, siis on kohus pidanud põhjendatuks I F nõue rahuldada ning jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr x) ja laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev laenukohustus 14.01.2021 seisuga summas 73 002,58 eurot A Bi omandisse. Kuna kohus on selles osas rahuldanud hagi, jätab kohus vastuhagi nõude rahuldamata. Vastuhagi hageja nõue välja mõista laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva poolte rahalise kohustuse täitmise eest ja kindlustusleppe alusel tasutud kindlustusmaksed Vastuhagi hageja palub I Flt välja mõista pool A Bi poolt tasutud kinnistuga (registriosa nr x) seotud laenulepingust nr 08-043071-EV tulenevatest maksetest ja kindlustuskokkuleppest tulenevatest maksetest ajavahemiku 01.09.20x-14.01.2021 kokku summas 5970,89 eurot. Swedbank AS poolt esitatud tõendi kohaselt on ajavahemikul 01.09.20x-21.06.2020 tasutud eelnimetatud laenulepingu alusel laenusumma osamakseid ja intressi makseid kokku summas 9322,72 eurot. Samuti on tasutud Swedbank AS, laenusaaja ja tagatisega koormatud eseme omaniku vahel sõlmitud kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad kindlustusmakseid kokku summas 76,32 eurot. Seega vastuhagi hageja/hagis kostja on tasunud 21.06.2020 seisuga 9399,04 eurot (9322,72 eurot + 76,32 eurot). Kohtuistungil vastuhagi hageja/hagis kostja täpsustas, et 2021 jaanuari seisuga on A B teinud laenumakseid 11 941,78 eurot, mille kaheks jagades tuleb summa 5970,89 eurot.

Kohus on seisukohal, et A Bi nõue välja mõista I Flt 5970,89 eurot, on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte abielu kestel oli sõlmitud laenuleping nr 08043071-EV, mille poolteks on mõlemad endised abikaasad ning sellest tulenev rahaline kohustus Swedbank AS ees on poolte solidaarkohustus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 69 lg 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pärast poolte abielu lahutamist 03.09.20x on A B täitnud laenulepingust ja kindlustuskokkuleppest tulenevaid poolte solidaarkohustusi üksi. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust tasutud makste suuruses. Maksete suurus ja tasumine on tõendatud ka Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu maksegraafikuga ja A Bi pangakonto väljavõttega. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab vastuhagi hageja nõude. Kohus rahuldab I F hagi ja A Bi vastuhagi eeltoodust tulenevalt osaliselt. Kohus jagab A Bi omandisse: kinnistu (registriosa nr x) väärtusega 134 000 eurot ja laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva laenukohustuse Swedbank AS ees 14.01.2021 seisuga summas 73 002,58 eurot. Kohus jagab poolte vahel korteriomandi (registriosa nr x) kasutuseelise ja mõistab A Bilt välja I F kasuks 1366,09 eurot. Kohus mõistab I Flt välja A Bi kasuks laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva poolte rahalise kohustuse täitmise eest ja kindlustusleppe alusel 14.01.2021 seisuga tasutud kindlustusmaksed kokku summas 5970,89 eurot. Seega jääb A Bi omandisse vara 134 000 euro väärtuses ja rahaline kohustus 73 002,58 eurot ja kohustus tasuda kasutuseelise eest 1366,09 eurot. Kuna kohus jagab ühisvara poolte vahel võrdsetes osades, siis peab kummalegi poolele jääma vara 67 000 euro väärtuses. A B peab hüvitama I Fle enam saadud vara arvelt 67 000 eurot ja kasutuseelise 1366,09 eurot. Kuna A Bi omandisse jääb rahaline kohustus summas 73 002,58 eurot, peab I F hüvitama A Bile poole, so 36 501,29 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus mõistab A Bilt välja I F kasuks kokku 68 366,09 eurot. Kohus mõistab I Flt välja A Bi kasuks 42 472,x eurot. Kohus tasaarvestab A Bilt ja I Flt välja mõistetud summad ja pärast tasaarvestust mõistab A Bilt I F kasuks välja 25 893,91 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei analüüsi poolte väiteid, mis ei ole kohtu hinnangul asja lahendamiseks asjakohased või olulised. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 164 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Kohus rahuldas 04.06.2020 määrusega I F menetlusabi taotluse osaliselt ja määras vabastada I F riigilõivu