Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2021, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-19233
Tsiviilasi
T L hagi L L vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja esindajad
15.02.2021 Hageja: T L (isikukood xxx; elukoht: xxx; e-post xxx) Lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Forstiman (epost: [email protected]) Kostja: L L (isikukood xxx; elukoht: x, e-post xxx; tel xxx)
2-20-19233
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
T L esitas hagi L Le vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pooled pikemat aega koos ei ela ja nende abielusuhted on lõppenud. 15.02.2021. a kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kohus kuulas kostja ära istungil telefoni teel. Kostja oli nõus abielu lahutamisega nõus
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis istungil esitatud hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada. Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 2(3)
2-20-19233 Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, siis jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus vabastas hageja 75 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus, leiab, et hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud (riigilõiv) riigituludesse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 6 tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagiavalduselt makstava riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast ning riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid (TsMS § 147 lg 1). Riigilõiv abielulahutuse nõudelt on RLS § 59 lg 2 kohaselt 100 eurot. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus leiab, et seaduseandja on näinud ette, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Seaduseandja on ka näinud ette, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1). Kuna antud juhul on hageja vabastatud, kuid kohus on menetlusabi andnud ning perekonnaasjades kannavad kulud osapooled ise, leiab kohus, et hageja kohustub tasuma riigile vähem tasutud 75 eurot riigilõivu.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.