3.Jätta tähelepanuta XX 21.12.2020 esitatud taotlus ning YY 25.05.2020 ja 15.01.2021 esitatud taotlused suhtlemise korra täiendamiseks.
4.Jätta rahuldamata XX määruskaebuses esitatud taotlus lapse isa psüühilise seisundi kontrollimiseks ning jätta tähelepanuta XX 18.01.2021 ja 19.01.2021 esitatud menetlusdokumendid ja nendele lisatud tõendid.
5.Täiendada Harju Maakohtu 31.03.2020 määruse resolutsiooni punkte 2.3. ja 2.5 vastavalt tervikresolutsioonis toodule lapse ema õigusega olla iga-aastaselt lapsega
2-19-18142 koos vähemalt ühe nädala järjest ning alates lapse 5-aastaseks saamisest olla lapsega koos suvel sama palju kui lapse isa. Samuti täiendada maakohtu määrust lapse üleandmise korraga, korraldustega seoses lapse kokkupuutest koeraga ning tingimusega, et lapsega suhtlemine jääb ära, kui isa on kohtumise ajal joobeseisundis.
6.Täiendada Harju Maakohtu 31.03.2020 määruse resolutsiooni otsustusega jätta XX alternatiivne taotlus lapse viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja huvialaringide osas lapse emale otsustusõiguse andmiseks rahuldamata ning jätta resolutsioonist välja mittevajalikud kordused punktides 2.14 ja 2.15. Samuti parandada resolutsiooni sõnastust koolivaheaegade ja pikema koosviibimise aja alguse osas.
7.Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus määras suhtlemise korraks laps viibimise isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni. Samuti on maakohtu määrus jõustunud suhtlemise korra punktide 2.11, 2.12, 2.13 ja 2.18 osas.
8.1.Jätta XX avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja alternatiivselt otsustusõiguse andmiseks lapse viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja huvialaringide osas rahuldamata.
8.2.Määrata lapse CC suhtlemise kord isa YY-ga järgnevalt:
8.2.1.Laps viibib isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal paarisnädala laupäeval alates kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-ni;
8.2.2.Alates 2021. a novembrist viibib laps isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal paarisnädala reedel alates kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-ni;
8.2.3.Kuni lapse 5-aastaseks saamiseni veedab vanem lapsega kalendriaastas vähemalt neljal korral nädal aega puhkust. Puhkuse täpne aeg lepitakse vanemate vahel kokku kuu aega enne puhkusele minemist;
8.2.4.Alates 5-aastaseks saamisest viibib laps paarisaastal esimese ja kolmanda koolivaheaja isaga ning teise koolivaheaja alates 02. jaanuarist ja neljanda koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel vastupidi;
8.2.5.Alates lapse 5-aastaseks saamisest on laps suvel kahes kuus vähemalt 10 päeva isaga ja 10 päeva emaga ning ühes kuus 15 päeva isaga ja 15 päeva emaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 15. maiks. Kui vanemad kuupäevades kokkuleppele ei jõua, on laps emaga alates 10. juunist ning isaga alates 20. juunist, emaga alates 10. juulist ning isaga alates 20. juulist ning emaga alates 01. augustist ja isaga alates 15. augustist;
8.2.6.Alates lapse 4-aastaseks saamisest on vanemal, kelle juures laps ei viibi, õigus suhelda lapsega igapäevaselt telefoni- või videokõne teel;
8.2.7.Paaritutel aastatel on laps 22.-24. detsembrini emaga ja 30. detsembrist kuni 01. jaanuarini isaga. Paarisaastatel vastupidi;
8.2.8.Jaanipäeva veedab laps paarisaastatel isaga alates 23.06. kella 10.00-st kuni 24.06. kella 21.00-ni ja paaritutel aastatel emaga;
8.2.9.Emadepäeva ja ema sünnipäeva on laps emaga ning isadepäeva ja isa sünnipäeva isaga, olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib;
2-19-18142
8.2.10.Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval kuni kolm tundi, olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib;
8.2.11.Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse üritustel koolis, lasteaias, huviringides;
8.2.12.Kumbki vanem võib lapsega reisida oma graafikujärgsel ajal Eestist välja teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teisele vanemale teada anda esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne reisi;
8.2.13.Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel vanematele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-kirja või SMS-i saatmise teel;
8.2.14.Lapse isa läheb lapsele lapse ema juurde suhtlemise aja alguses järele ja lapse ema tuleb lapsele lapse isa koju suhtlemise aja lõppemisel järele, kui vanemad ei ole eraldi teisiti sõnumi või e-kirja teel kokku leppinud;
8.2.15.Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. Vanem ei ole lapse juuresolekul joobes. Vanem ei tarbi lapse juureolekul aineid, mis mistahes joovet tekitavad. Vanemad jätkavad lapse nimel senist head koostööd.
8.2.16.Lapsega suhtlemine jääb ära, kui isa on kohtumise ajal joobeseisundis. Sel põhjusel ära jäänud kohtumist ei asendata.
8.2.17.Vanem, kelle juures laps suhtlemise korra kohaselt viibib, väldib lapse kokkupuudet koeraga.
8.3.Jätta rahuldamata lapse vanemate taotlused tõendite väljanõudmiseks teineteise psüühilise seisundi kontrollimiseks.
10.Määruskaebemenetluses jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda ning muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (lapse ema) esitas 19.11.2019 Harju Maakohtule avalduse lapse CC (edaspidi laps) suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskohta, tervist, haridust, reisimist ja huvialaringide määramist puudutavates küsimustes. Alternatiivselt anda lapse emale nimetatud valdkondades otsustusõigus. Samuti palub lapse ema määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord.
2-19-18142
2.Laps sündis XX.XX.XXXX ja tema isa on YY (edaspidi lapse isa). Lapse vanemad elasid koos kuni 2019. a septembrini. Sellest ajast elab lapse ema koos lapsega. Lapse vanemate suhted on pingelised ja konfliktsed. Lapse isal on psüühikahäire ja ta tarvitab rohtusid. Samaaegselt tarvitab ta ka alkoholi ja narkootikume. Kui ta on seisundis, mille on põhjustanud alkohol või narkootikumid, siis ta muutub kiiresti agressiivseks ja ebaadekvaatseks. Ta provotseerib, manipuleerib, alandab, solvab ja mõnitab. Samuti võib ta vajuda unne, olles mingi aine mõju all. Selles seisundis viibib ta enamasti iga päev. Lapse isa on kuritarvitanud alkoholi ja tarbinud narkootikume ka lapse juuresolekul. Sellises olukorras ei saa lapse isaga mitte üheski kokkuleppes kindel olla ega arvestada. Lapse huvides ei saa sellise inimesega koos elada, kartes pidevalt, mis edasi saab. Tulenevalt lapse isa pidevatest solvamistest ja ähvardamistest ei ole temaga suhtlemine võimalik.
3.Lapse isal puudub sissetulek ja tema pangakontod on arestitud seoses mitme täitemenetlustega. Ta on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud seoses sellega, et juhtis autot alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
4.Paar korda on avaldaja proovinud anda last isale koos lapsega aja veetmiseks. Kahjuks mõjusid sellised kohtumised lapsele halvasti. Kui laps tuli isa juurest, oli tal tekkinud väike palavik, kuna lapse isa ignoreeris ema soovitusi ja palveid, kuidas hoolitseda lapse eest ja soovitusi vaba aja veetmise kohta. Pärast isaga kohtumisi tekkisid lapsel emotsionaalsed probleemid (rahutus). Lapse isa elukohas on koer ja isa ei arvesta lapse allergiaga koerakarvade vastu. Temaga on raske kokku leppida last puudutavates küsimustes. Emaga on laps kaitstud nii materiaalselt kui ka moraalselt. Lapse ema on valmis last ka edaspidi kasvatama ja tema eest hoolitsema. Laps on hoolitsetud ja tema turvalisus on ema kodus tagatud. Lapse isa on sõltuvusega ja psüühikahäirega ning seetõttu võib olla takistatud lapse hooldusõiguse ühine teostamine. Lapse isa tujud on vahelduvad. Kord ta annab nõusoleku reisimiseks, kord jälle ei anna. Samuti vaidles ta alguses vastu vaktsineerimisele, hiljem siiski nõustus. Lisaks on vanemate vahel vaidlus lasteaia valiku üle. Selliselt ei ole võimalik ühise hooldusõiguse teostamine.
5.Lapse ema palub määrata lapse ja isa suhtlemise korra alljärgnevalt: -
-
Lapse elukoht on ema juures; Isal on õigus lapsega suhelda kolmel päeval nädalas. Iga kohtumine kestab kuni 3 tundi. Konkreetsed päevad lepivad vanemad kokku iga nädala esmaspäeval jooksvaks nädalaks; Kohtumised toimuvad kas avaldaja elukohas, neutraalses kohas või jalutades; Lapsega kohtudes peab lapse isa olema kaine ja viisakas, peab end korralikult ja viisakalt üleval pidama ja mitte tülitsema ega ähvardama lapse ema; Kui lapse isa on alkoholi, narkootikumi ainete või psühhotroopsete ravimite mõju all, on lapse emal õigus keelduda kohtumisest ja lapse üleandmisest isale.
Puudutatud isikute seisukohad
6.Lapse isa ei ole ema avaldusega nõus. Isa soovib, et vanemad teostaksid lapse hooldusõigust ühiselt. Lapse isal ei ole sõltuvushaigusi. Isegi, kui avalduses viidatud asjaolud vastaksid tõele, ei ole need piisavad selleks, et lapse isa hooldus- või otsustusõigust avalduses märgitud ulatuses ära võtta või vähendada. Senini on laps ja isa saanud omavahel suhelda ning avaldaja on jätnud alates sünnist last isaga omapäi. Selliselt on ilmne, et avaldaja väited lapse isa ebastabiilsuse, vägivaldsuse, agressiivsuse ning sõltuvushaiguste kohta on otsitud. Lapse isa on kogu aeg lapse ülalpidamises osalenud ning alates eraldi elamisest tasunud lapsele elatist vabatahtlikult
2-19-18142 suuremas summas kui seaduses sätestatud alammäär. Samuti on lapse isa lisaks toetanud lapsele asjade ostmist. Avaldusest ei tulene ühtegi hooldusõiguslikku vaidlust lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse, tervise ja huvialaringide osas. Viimased kolm-neli kuud on laps viibinud isaga teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ning pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni. Enne vanemate lahku minekut tegeles lapse isa ja lapse isapoolsed vanemad igapäevaselt lapse eest hoolitsemisega minimaalselt 4 tundi päevas, mil lapse ema tegi tööd. Selliselt on avalduses esitatud suhtlemise kord, mille kohaselt saab lapse isa lapsega kohtuda kolmel korral nädalas kuni 3 tundi, vastuolus väljakujunenud suhtlemise korraga ja ilmselgelt ebapiisav. Samuti on avaldaja täiendavad piirangud suhtlemise korra asukoha osas ebamõistlikult piiravad. Lapse isa vanematel on Yorkshire`i terjer, kes on üks neist koeratõugudest, kes ei aja karva ja keda soovitatakse allergikutele. Allergoloog ei ole lapse osas ühest keeldu koeraga kohtumiseks andnud, nagu lapse ema väidab. Lapse isa leiab, et suhtlemise kord peaks olema määratud järgnevalt: -
-
-
-
-
-
Laps viibib isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ning pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni; Alates 01.09.2020 viibib laps isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ning igal paarisnädala reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00ni; Kuni lapse 5-aastaseks saamiseni veedab laps kalendriaastas isaga vähemalt neljal korral nädal aega puhkust. Puhkuse täpne aeg lepitakse e-kirja teel vanemate vahel kokku hiljemalt kuu aega enne puhkusele minemist; Alates lapse 5-aastaseks saamisest viibib laps isaga koolivaheaegadel järgmiselt: paaritul aastal esimese (oktoobri) ja kolmanda (veebruari) koolivaheaja ning paarisaastal neljanda (aprilli) koolivaheaja viibib laps isaga. Koolivaheaeg ei muuda kokkulepitud nädalavahetuste suhtlemiskorda. Kui koolivaheajale eelneval nädalavahetusel viibib laps isaga ning koolivaheaja viibib laps emaga, toimub lapse üleandmine koolivaheajale eelneva pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00. Kui laps on koolivaheajal reedel koos emaga, kuid laps peaks minema nädalavahetuseks isa juurde, annab ema lapse isale üle reedel kell 19.00. Teisel koolivaheajal ehk jõuluvaheajal viibib laps 51. nädala ehk esimese koolivaheaja täisnädala esmaspäeva hommikul kella 10.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni paaritutel aastatel isaga ning 52. nädala ehk teise koolivaheaja nädala 51. nädala pühapäeva õhtul kella 19.00-st kuni 52. nädala pühapäeva õhtul kella 19.00-ni paarisaastatel isaga. Paaritutel aastatel, kui laps viibib
51.nädala isaga, viibib laps emaga 25.12. kella 14.00-st kuni 26.12. kella 19.00-ni ning paarisaastatel, kui laps viibib 51. nädala emaga, viibib laps isaga 25.12. kella 14.00-st kuni 26.12. kella 19.00-ni; Suvisel koolivaheajal saab kumbki vanem veeta lapsega poole suvevaheajast, millest ühe osa kestus on vähemalt 2 nädalat. Vanemad lepivad täpsed suvise koolivaheaja ajad kokku hiljemalt jooksva aasta 31. märtsiks e-kirja vahendusel; Lapse isa läheb lapsele ema juurde suhtlemise aja alguses järele ja lapse ema tuleb lapsele isa koju suhtlemise aja lõppemisel järele, kui vanemad ei ole eraldi teisiti sõnumi või e-kirja teel kokku leppinud; Vanemal, kelle juures laps suhtlemise korra kohaselt ei viibi lapse sünnipäeval, saab lapse sünnipäeval veeta lapsega koos 2-3 tundi. Täpne aeg lepitakse vanemate poolt kokku hiljemalt 2 päeva enne lapse sünnipäeva e-kirja või sõnumi teel. Lapse isa
2-19-18142
-
-
-
-
sünnipäeva veedab laps isaga kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni ja lapse ema sünnipäeva emaga kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni; Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. Kui emadepäev langeb nädalavahetusele, mil laps ei viibi suhtlemise korra kohaselt emaga või isadepäev langeb nädalavahetusele, mil laps viibib suhtlemise korra kohaselt emaga, vahetavad vanemad emade- või isadepäeva nädalavahetuse ja sellele järgneva nädalavahetuse omavahel. Kui kokkulepet nädalavahetuste vahetamiseks ei saavutata, viibib laps emadepäeval emaga kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni ning isadepäeval isaga kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni; Kuni lapse 5-aastaseks saamiseni viibib laps isaga paaritutel aastatel 25.12. kella 10.00st kuni 26.12. kella 21.00-ni ning paarisaastatel 23.12. kella 10.00-st kuni 24.12. kella 21.00-ni; Laps viibib paarisaastatel jaanipäeva isaga 23.06. kella 10.00-st kuni 24.06. kella 21.00ni; Alates lapse 4-aastaseks saamisest on vanemal, kelle juures laps ei viibi, õigus suhelda lapsega igapäevaselt privaatselt ja eraldi telefoni- või videokõne teel. Vanem ei tohi teha takistusi teise vanema ja lapse suhtlemiseks ning kohustub tagama, et ka kolmandad isikud ei takista lapse ja vanema suhtlemist mingil viisil. Valiku, millist viisi lapsega suhtlemiseks kasutatakse (kas telefoni, videokõnet vms) teeb lapsevanem, kes omab õigust lapsega suhtlemiseks ning lapsega koos olev vanem on kohustatud tagama, et lapsel on võimalik teise eemal viibiva vanemaga vastavat viisi kasutades suhelda; Mõlemal vanemal on õigus enda suhtlemise ajal lapsega reisida Haagi 25.10.1980 konventsiooni osalisriikidesse teise vanema nõusolekuta. Kumbki vanem kohustub teisele vanemale sellise reisi toimumisest e-kirja või sõnumiga esimesel võimalusel, kuid vähemalt ühe nädala enne reisi algust ette teatama. Väljaspool Haagi 25.10.1980 konventsiooni osalisriike reisimiseks on vaja teise vanema eelnev kirjalik nõusolek.
7.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud lapse isa hooldusõiguse piiramine ja hooldusõiguse osaliselt üleandmine. Samuti ei ole põhjendatud otsustusõiguse avaldajale andmine. Lapse ja isa suhtlemise korraldamiseks on määratud suhtlemise kord, mis toimib. Seeläbi on isal võimalus säilitada kontakt ja usalduslik suhe oma lapsega. Lapse kasvades võib olla põhjendatud suhtluse tihendamine.
8.Viimsi vald ei toeta tulenevalt lapse vanusest, vajadustest ja huvidest ning isa kohta kogutud teabest, lapse ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või alternatiivselt otsustusõiguse andmiseks lapse emale. Vanematel on kokkulepitud graafik lapsega suhtlemiseks, et säilitada isa ja lapse vaheline suhe. Küll tuleks lapse isale selgitada, et ajal, mil ta viibib lapsega koos, ei tohiks ta tarvitada alkoholi, narkootikume ega muid meelemürke, samuti ei tohi minna lapsega kohtumisele joobeseisundis või tugevate jääknähtudega. Lapse isa ei eita varasemaid probleeme narkootikumide ja alkoholiga, kuid oma ütluste kohaselt ei ole ta neid tarvitanud vähemalt viimased kolm kuud. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ja määras kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemise korra järgmiselt: -
Laps viibib isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal paarisnädala laupäeval alates kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-ni (p 2.1);
2-19-18142 Alates 2020. a novembrist viibib laps isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ning igal paarisnädala reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-ni (p 2.2); - Kuni lapse 5-aastaseks saamiseni veedab laps kalendriaastas isaga vähemalt neljal korral nädal aega puhkust. Puhkuse täpne aeg lepitakse e-kirja teel vanemate vahel kokku hiljemalt kuu aega enne puhkusele minemist (p 2.3); - Alates lapse 5-aastaseks saamisest viibib laps paarisaastatel sügisvaheaja ja suusavaheaja isaga ning talvevaheaja alates 2. jaanuarist kuni vaheaja lõpuni ja kevadvaheaja emaga. Paaritutel aastatel vastupidi (p 2.4); - Alates lapse 5-aastaseks saamisest on laps suvel kahes kuus vähemalt 10 päeva isaga ning ühes kuus 15 päeva isaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 15. maiks. Kui vanemad kuupäevades kokkuleppele ei jõua, on laps isaga alates
20.juunist, alates 20. juulist ja alates 15. augustist (p 2.5); - Alates lapse 4-aastaseks saamisest on vanemal, kelle juures laps ei viibi, õigus suhelda lapsega igapäevaselt telefoni- või videokõne teel (p 2.6); - Paaritutel aastatel on laps 22.-24. detsembrini emaga ja 30. detsembrist kuni 01. jaanuarini isaga. Paarisaastatel vastupidi (p 2.7); - Jaanipäeva veedab laps paarisaastatel isaga alates 23.06. kella 10.00-st kuni 24.06. kella 21.00-ni ja paaritutel aastatel emaga (p 2.8); - Emadepäeva ja ema sünnipäeva on laps emaga ja isadepäeva ning isa sünnipäeva isaga, olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib (p 2.9); - Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval kuni kolm tundi, olenemata sellest, kumma vanema juures laps graafikujärgselt viibib (p 2.10); - Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse üritustel koolis, lasteaias, huviringides (p 2.11); - Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga (p 2.12); - Vanem ei ole lapse juureolekul joobes. Vanem ei tarbi lapse juureolekul aineid, mis mistahes joovet tekitavad (p 2.13); - Kumbki vanem võib lapsega reisida oma graafikujärgsel ajal Eestist välja teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teisele vanemale teada anda esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne reisi (p 2.16); - Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt ekirja või SMS-i saatmise teel (p 2.17); - Vanemad jätkavad lapse nimel senist head koostööd (p 2.18). Maakohus jättis rahuldamata poolte taotlused tõendite väljanõudmiseks teineteise psüühilise seisundi kontrollimiseks ning avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus jättis lapse esindamise menetluskulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. -
10.Hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole alust. Hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust lapsevanema karistatus liikluskuritegudes, materiaalne toimetulek, haigused (sh psüühilised haigused), mõnuainete tarbimine ja võimalikud sõltuvused, kui lapsevanem tuleb lapse hooldamisega toime. Kohus ei pööranud tähelepanu vanemate poolt lapse koeraallergia kohta esitatud väidetele ja tõenditele, kuna tegemist ei ole küsimusega, mida kohus peaks lahendama. Hooldusõiguslikud lapsevanemad peavad ise toime tulema lapse allergeenide eest hoidmisega. Kohus tuvastas, et lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe, isa osaleb regulaarselt lapse elus. Lapsega seotud asju on otsustanud peamiselt ema ja isa on ema valikutega nõus olnud. Vanemate vahel ei ole selliseid hooldusõiguslikke vaidlusküsimusi, mis
2-19-18142 tingiksid vajaduse ühine hooldusõigus lõpetada. Muuhulgas on isa olnud nõus hooldusõiguse vaidluste põhiküsimusega, et laps elab koos emaga. Lapse huvides on kindlasti, et tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat, see tähendab, et lapsega seotud asju saaks otsustada kaks lapsele kõige lähemat ning lapse vajadusi kõige paremini teadvat isikut. Asjaolu, et vanemad omavad vahel erinevaid seisukohti hooldusõiguslikes küsimustes, on normaalne. Asjaolu, et isa on emaga lapse hooldusõiguslike küsimuste üle suheldes ebaviisakas (ebaviisakas suhtlemine nähtub ema esitatud kirjalikest tõenditest), ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.
11.Vanemad on siiani hästi toime tulnud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise korraldamisega. Ema poolt pakutud suhtlemise kord, millise kohaselt laps viibib isaga kolm korda nädalas kolm tundi, piirab isa ja lapse suhtlemist ebamõistlikult, arvestades, et isa ja laps on lapse sünnist alates koos olnud ning arvestades, et nad on seni suhelnud tihedamalt, kui suhtlemise korra ettepanekus pakutud. Ema pakutud suhtlemise kord, millise kohaselt laps viibib koos isaga ema elukohas, neutraalsel pinnal või jalutades, ei ole mõistlik ega põhjendatud. Seni on laps viibinud isa elukohas ning mingeid asjaolusid selleks, et piirata lapse ja isa koosviibimise kohta, ei esine.
12.Isa poolt pakutud suhtlemise kord on mõistlik ja lapse huvides, kuid osaliselt liiga detailne. Kuna laps on isaga pikalt koos elanud ja kogu aeg isaga suhelnud, on põhjendatud, et laps võib ka praeguses vanuses isa elukohas ööbida. Laps võib ööbida isa elukohas mitte taotletud viisil alates septembrist, vaid alates lapse 2-aastaseks saamisest, s.o 2020. a novembrist. Kuna lapse ja isa suhe on kogu aeg olnud väga lähedane, siis saab prognoosida, et selles vanuses on laps arengu poolest küps isa elukohas pikemalt viibima. Isa poolt pakutu, et tuleb arvestada ka koolivaheaegadega, on põhjendatud. Kohus arvestas seejuures, et lapse emal on ka vanem laps - poeg, kes läheb kooli käesoleval aastal ning õe ja venna huvides on koos aega veeta.
13.Kumbki lapsevanem on esitanud taotluse koguda tõendeid teise vanema psüühilise seisundi kohta. Kohus jättis nimetatud taotlused rahuldamata, kuna vanemate haigused, kui need ei takista lapse hooldamist, ei oma hooldusõiguse küsimuses tähtsust. Määruskaebus
14.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 31.03.2020 määruse osaliselt ja teha uus määrus, millega anda hooldusõigus lapse viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja huvialaringide määramise õiguse osas lapse emale. Alternatiivselt anda lapse emale nimetatud valdkondades otsustusõigus. Määruskaebuse esitaja palub rahuldada taotluse lapse isa psüühilise seisundi kontrollimiseks. Samuti palub lapse ema määrata suhtlemise kord järgmiselt: -
Laps viibib isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-st ja pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni. Kui lapse režiim muutub, võivad lapse vanemad kokkuleppel muuta nimetatud kellaaegu;
-
Alates 2023. a novembrist viibib laps isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal paarisnädala reedel alates kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-ni;
-
Puhkuse, tähtpäevade ja pühade osas lepivad pooled kokku eraldi kokkuleppega;
-
Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval. Lapse isa võib tulla lapse koju tähistama sünnipäeva;
2-19-18142 -
Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse üritustel koolis, lasteaias, huviringides;
-
Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. Vanem ei ole lapse juureolekul joobes. Vanem ei tarbi lapse juureolekul aineid, mis tekitavad joobeseisundi;
-
Ema võib reisida lapsega Eestist välja ilma isa nõusolekuta, andes isale reisist teada esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne reisi. Lapse ja lapse isaga reisimise kohta lepivad vanemad iga kord eraldi kokku. Kui lapse isaga tuleb kaasa isapoolne vanaema, siis lapse ema lubab reisimist;
-
Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt ekirja või SMS-i saatmise teel;
-
Vanemad jätkavad lapse nimel senist head koostööd.
15.Kohtumäärus on osaliselt ebaloogiline, põhjendamatu ja ebaselge. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigus-, kaalutlusõigus- ja menetlusõigusnorme.
16.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lõikes 1 sätestatud eeldus, et lapse vanemad elavad lahus ja lapse ema ei soovi hooldusõigust edaspidi ühiselt lapse isaga teostada, on täidetud. Lapse isa ei ole võimeline oma vaimse tervise tõttu hooldusõigust täies ulatuses teostama. Lapse huvides on lõpetada ühine hooldusõigus ning lapse suhtes viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja huvialaringide määramise osas hooldusõiguse osas andmine avaldajale. Kohus tuli valele järeldusele, et vanemate vahel ei ole hooldusõiguslikke vaidlusküsimusi. Ei ole arusaadav, millest tuleneb järeldus, et lapsega seotud asju on otsustanud peamiselt ema ja isa on ema valikutega nõus olnud. Lapse ema esitas tõendeid ja selgitusi selle kohta, et lapse isa on tihti alusetult olnud vastu lapse ema valikutele ja manipuleerib oma hooldusõigusega lapse suhtes. Vanemate seletused koosmõjus kirjalike tõenditega kinnitavad, et vanemate kooselu oli probleemiderohke. Lapsevanemate omavahelised suhted olid vaenulikud. Asja materjalidest nähtub, et konfliktsituatsiooni tekitas pigem lapse isa oma käitumisega. Vanemate vahel puudus järjepidev koostöö ja üksmeel lapse elukorralduse osas. Vanemad ei ole võimelised kokkuleppeid sõlmima ning selliselt ei ole lapse huvidest lähtudes võimalik last ka tulevikus ühiselt kasvatada.
17.Viibimiskoha määramise ja reisimise osas ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud, sest lapse isaga ei olnud kiireloomulises küsimuses võimalik kokku leppida. Kohus ei võtnud arvesse vanemate kirjavahetust, milles lapse isa ei andnud nõusolekut lapsega reisimiseks. Hiljem ta muutis meelt ja andis nõusoleku. Kuid mõne aja möödudes kirjutas lapse emale, et see reis saab olema viimane kord, kui ta lubab lapse emal koos lapsega kuhugile sõita. Kuna lapse isa vahetas oma seisukohta ühe küsimuse osas 4 korda minutis ilma põhjenduseta, näitab see selgelt, et tema seisukoht sõltub enamasti tema tujust, mida omakorda mõjutavad alkohol, narkootikumid ja psühhotroopsed ravimid. Sama olukord oli lapse registreerimisega uude elukohta. Ema sai lapse isalt nõusoleku lapse registreerimiseks tema tegelikku (s.o lapse ema) elukohta alles kohtumenetluse käigus.
18.Lapse isa ei ole aktsepteerinud ema valikuid lapse hariduse osas. Lapse isa ei andnud nõusolekut registreerida last lasteaeda. Lapse isa vastas, et see lasteaed talle ei sobi, kuid ei selgitanud miks. Kohtuistungil aga kinnitas, et on nõus ema valikuga. Ilmselgelt andis lapse isa oma nõusoleku ainult seepärast, et kohtumenetlus ei olnud lõppenud.
2-19-18142
19.Raviküsimustes on ühise hooldusõiguse lõpetamine vajalik seetõttu, et lapse isa ei ole kättesaadav telefoni teel. Selliselt ei ole võimalik otsustada kiireloomulisi küsimusi. Lapse isa ei saa usaldada kiireloomuliste küsimuste otsuste tegemisel, kuna ta on tihti ebakaines seisundis. Lapsel on koeraallergia, mille lapse isa jätab kogu aeg tähelepanuta. Ei ole arusaadav, miks kohus ei pööra sellele tähelepanu. Lapse allergia ignoreerimine ei ole lapse huvides.
20.Kohus jättis tähelepanuta mitmed asjas olulised tõendid, millest nähtub, et lapse isa manipuleerib oma õigustega ega andnud nõusolekut lasteaeda registreerimiseks. Samuti jättis kohus tähelepanuta kirjavahetuse lapse isa vaimse tervise kohta. Kohus pole ka arvestanud juhtumit, mis toimus 20.02.2020, kui lapse isa võttis lapse enda juurde ebakaines seisundis. Samuti ei tagastanud ta last seejärel õigeaegselt, laps oli söömata, joomata ja mähkmed vahetamata.
21.Lapse ema ei nõustu maakohtuga, et hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust lapsevanema karistatus liikluskuritegudes, materiaalne toimetulek, haigused sh psüühilised, mõnuainete tarbimine ja võimalikud sõltuvused. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata lapse ema tõendite kogumise taotluse koguda tõendeid lapse isa psüühilise tervise seisundi kohta. Taotluse rahuldamata jätmise tõttu jõudis kohus vale järelduseni, et lapse vanematel tuleb säilitada ühine hooldusõigus. Lapse isal on psüühikahäire ja ta tarvitab ravimeid. Seda kinnitas ta ka ise kohtuistungil. Olukord muutub tõsisemaks, kui lapse isa tarvitab psühhotroopsed ravimeid ja samal ajal ka alkoholi ja narkootikume. Kui ta on seisundis, mille on põhjustanud alkohol või narkootikumid, siis ta muutub kiiresti vaimselt agressiivseks. Lapse isa kriminaalne ajalugu tõendab veelkord, et lapse isal on alkoholiga probleeme.
22.Suhtlemise kord, mille kohus määras, ei ole lapse huvidest lähtuv. Kohus tuvastas vääralt, et lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe ning isa osaleb regulaarselt lapse elus. Ema on korduvalt selgitanud kohtule, et tegelikult veedab lapsega aega lapse isapoolne vanaema, mitte lapse isa. Viimasel ajal (viimased 3 nädalat) ei viibi laps isaga. Lapse isa vahetas oma elukoha aadressi ja pole sellest lapse ema teavitanud. Lapsega kohtumistele ta enda emaga ise kaasa ei tule.
23.Ema poolt pakutud suhtlemise kord ei riiva väikse lapse huve ja ei ole lapse jaoks liiga koormav. Lapse ema toetab lapse suhteid isaga, kuid oluline on, et lapse isa ei riivaks lapse huvisid, oleks kaines seisundis ja ei manipuleeriks oma õigusega.
24.Suhtlemise kord on määratud kohtu oma äranägemise järgi, sinna on lisatud koolivaheajad, pühad, sünnipäevad, emade- ja isadepäev jne, mida ei ole pooltega arutatud. Kohus pole võtnud arvesse, et ajal, kui laps elas isaga koos, elas ta ka emaga koos. Praegu ta elab ainult koos emaga. Isaga ööbimine ilma emata on 2-aastasele lapsele pigem stress ja tekitab ärevust. Laps võiks hakata ööbima isa juures alates viiendast eluaastast.
25.Kohus on määranud suhtlemise korra ka liiga kaugele ulatuvalt. Enne kui anda isale nii pikaks perioodiks lapsega järjest koosolemiseks, peab lapse isa oma vaimset tervist parandama. Nimelt, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning psühhotroopseid ravimeid. Samuti võiks ta osaleda rehabilitatsiooni programmides. Reisimine ainult koos isaga ei ole lapse huvides, vaid nendega peaks kaasa minema ka lapse isapoolne vanaema, kes nagunii veedab lapsega aega. Sellel põhjusel palub lapse ema kohtul jätta puhkuse küsimused, vaheaja küsimused ja tähtpäeva küsimused poolte omavahelisel kokkuleppel lahendamiseks.
2-19-18142 Menetlusosaliste seisukohad
26.Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik, kuid palub määrust täiendada lapse üleandmise korra osas ning määrata, et lapse isa või lapse isapoolne vanaema läheb lapsele suhtlemise korra alguses järele ja lapse ema tuleb lapsele suhtlemise korra lõppedes lapse isa koju järele, kui vanemad ei ole sms-i või e-kirja teel teisiti kokku leppinud.
27.Lapsele määratud esindaja leiab samuti, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
28.Viimsi vald jäi oma varasemate seisukohtade juurde, milles leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvides. Menetluse edasine käik
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
30.Lapse ema esitas 21.12.2020 menetlusdokumendi, milles soovib täiendada määruskaebuses esitatud suhtlemise korda. Täiendavalt juba varasemalt esitatud seisukohtadele märgib lapse ema, et suhtlemise korra osas tuleks arvesse võtta kehtivat suhtlemise korda, mille kohaselt igal teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval on lapsele järgi tulnud ning lapse õhtul ära toonud lapse vanaema. Lapse isa enamasti lapse juurde ei jõua ning ei näita välja mingisugustki huvi lapsega suhtlemise vastu. Lapse ema pakkus isale lapsega kohtumist laupäeviti, kuid sellele pakkumisele isa ei vastanud.
31.15.01.2021 vastuses selgitab lapse isa, et ta kohtub lapsega, kuid last käib toomas ja viimas vanaema, kuna lapse ema tekitab lapse üleandmisel pingelise olukorra ja ründab verbaalselt. Samuti palub lapse isa täiendada maakohtu poolt määratud suhtlemise korda lapse üleandmise viisi osas, kuna laps käib alates 2020. a augustist lasteaias ning lapse üleandmised tuleks korraldada lasteaia vahendusel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, vaid seda on vajalik täiendada osas, milles maakohus jättis lapse emale määramata õiguse olla iga-aastaselt lapsega koos vähemalt ühe nädala järjest (p 2.3) ning alates lapse 5-aastaseks saamisest olla lapsega koos suvel sama palju kui lapse isa. Lisaks täiendab ringkonnakohus suhtlemise korda lapse üleandmise korraga, vanema hoidumiskohustusega lapse kokkupuutest koeraga ning tingimusega, et lapsega suhtlemine jääb ära, kui isa on kohtumise ajal joobeseisundis. Samuti täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse punktis 2.4 märgitud koolivaheaegasid ja muudab maakohtu määruse punktis 2.2 märgitud suhtlemise aja algust. Maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega avaldaja alternatiivse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Samuti tuleb maakohtu määruse resolutsioonist eemaldada tarbetud kordused punktides 2.14 ja 2.15. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata, kuid täiendada tuleb selle põhjendusi. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
33.Maakohtu määrus on jõustunud suhtlemise korra osas, milles maakohus määras lapse viibimise isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal
2-19-18142 pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni. Samuti on maakohtu määrus jõustunud suhtlemise korra punktide 2.11., 2.12., 2.13. ja 2.18 osas.
34.Kõigepealt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Lapse ema esitas määruskaebuse lisana kirjalikud tõendid (vanemate kirjavahetused, teade 20.02.2020 juhtumist, arstitõend). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samas ei ole määruskaebusele lisatud tõendite puhul tegemist uute tõenditega. Samad tõendid on lapse ema esitanud juba maakohtus ja kohus on need vastu võtnud. Seetõttu puudub vajadus määruskaebusele lisatud tõendite korduvaks esitamiseks ja nende vastuvõtmiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata ning tõendid vastu võtmata. Dokumentide elektrooniliselt esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks tagastamiseks.
35.Lapse ema esitas 21.12.2020 täiendavad tõendid (kirjavahetused), tõendamaks asjaolu, et laps antakse üle mitte lapsele isale, vaid vanavanemale ning lapse isa ei ole näidanud üles huvi tulla kohtumisele ise ja võtta laps isiklikult vastu. Ringkonnakohus võtab nimetatud täiendavad tõendid vastu, kuna tegemist on tõenditega, mis on esitatud määruskaebuse väidete põhjendamiseks.
36.Lapse ema on 21.12.2020 menetlusdokumendis esitanud taotluse täiendada suhtlemise korda. Samuti on lapse isa esitanud vastuses määruskaebusele ja 15.01.2021 menetlusdokumendis taotlused kohtu poolt määratud suhtlemise korra täiendamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks vanemate sellekohaseid taotlusi läbi vaadata ja jätab need tähelepanuta. Maakohtu määrust saab vaidlustada määruskaebuse esitamisega. TsMS § 662 lg 1 p 3 näeb ette määruskaebuses selgelt väljendatud protsessuaalse taotluse esitamise vajaduse, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. Määruskaebust on võimalik täiendada määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul, pärast seda on võimalik üksnes määruskaebuse täiendav põhjendamine (TsMS § 661 lg 5). Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu määruse muutmine võimalik määruskaebust esitamata. Lapse isa ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Samuti ei ole ema poolt määruskaebuses esitatud taotlust võimalik täiendada pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.
37.Lapse ema on esitanud ringkonnakohtule 18.01.2021 ja 19.01.2021 menetlusdokumendid koos tõenditega. Lapse isa vaidleb nende vastuvõtmisele vastu, vastasel juhul soovib esitada omapoolsed täiendavad seisukohad. Ringkonnakohus nõustub, et lapse ema poolt 18.01.2021 ja 19.01.2021 esitatud menetlusdokumendid tuleb tähelepanuta ja tõendid vastu võtmata jätta. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne, toimuks mõistliku aja jooksul ja oleks võimalikult väikeste kuludega. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist (TsMS § 2). Menetlusosalised said ringkonnakohtus võimaluse esitada oma viimased seisukohad ja vajalikud täiendavad tõendid. Seega on asja lahendamiseks olulised asjaolud saanud menetlusosalised juba esile tuua ja tõendid esitada. Ringkonnakohus ei ole lapse emale andnud lisaks sellele tähtaega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning ringkonnakohus ei pidanud seda vajalikuks. Kuna lapse ema täiendavate seisukohtade ja tõendite vastuvõtmine põhjustaks menetluse viibimise ega oleks seetõttu tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega kooskõlas, ei pea ringkonnakohus võimalikuks neid vastu võtta.
38.Vanemad vaidlevad selle üle, kas asjas tuleks lõpetada nende ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha, reisimise, hariduse, tervise ja huvialaringide osas ning alternatiivselt nimetatud valdkondade osas otsustusõiguse andmise üle lapse emale. Samuti vaieldakse selle üle, millistel
2-19-18142 tingimustel määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord. Vaidlust ei ole selles, et vanemad elavad alates 2019. a septembrist eraldi ja laps elab ema juures. Isa soovib suhelda lapsega ja ei soovi ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ega otsustusõiguse andmist lapse emale.
39.Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt hooldusõiguse osalise lõpetamisega ja otsustusõiguse andmisega seonduvat (I) ning seejärel suhtlemise korra määramist (II) vastates ühtlasi ka määruskaebuse väidetele. I
40.Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse või suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul hooldusõiguse osalise lõpetamise kaalumise osas ei esine ning maakohus on lähtudes lapse huvidest jätnud põhjendatult hooldusõiguse osaliselt lõpetamata. Samas on vajalik maakohtu põhjendusi osaliselt muuta ja täiendada.
41.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldused PKS § 137 lg 1 alusel puuduvad. PKS § 137 lg 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Riigikohus on leidnud, et vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt, s.o osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigus üksmeeles lapse huvides teostada (vt Riigikohtu 07.06.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 21). PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muuhulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest ei saa teha järeldust, et isa ei oleks vaimselt ega majanduslikult lapse kasvatamiseks valmis. Vaimse valmisoleku puudumist lapse eest hoolitsemiseks ei saa järeldada sellest, kui lapse isa tarvitab alkoholi või psühhotroopseid ravimeid. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et lapse isa tarvitaks alkoholi igapäevaselt. Samuti ei saa isa valmisolekut last kasvatada ja tema eest hoolitseda, järeldada sellest, et lapse isa on varasemalt kriminaalkorras karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis.
42.Lapse ema esitas määruskaebuses taotluse nõuda välja tõendid lapse isa psüühilise seisundi kohta. Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kuna tegemist ei ole asjakohase taotlusega. Maakohus on jätnud lapse ema taotluse rahuldamata põhjusel, et vanemate haigused, mis ei takista hooldusõiguse teostamist, ei oma asjas tähtsust. Maakohtu hinnangul ei saa antud juhul lapse isa võimalikust haigusest ja sõltuvusest järeldada, et need takistaksid hooldusõiguse teostamist. Ringkonnakohus nõustub sellega ja leiab, et maakohus ei ole taotluse rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme rikkunud. Lapse ema on esile toonud, et lapse isa tervislik seisund takistab hooldusõiguse teostamist üksnes siis, kui lapse isa tarvitab koos ravimitega alkoholi või narkootikume. Lapse isa väitel tarvitab ta vahest antidepressante
2-19-18142 tööl tekkivate pingete leevendamiseks, kuid alkoholi ega narkootilisi aineid ei ole ta tarvitanud alates 2019. a oktoobrist. Samas on lapse ema kirjeldanud, et lapse isa oli 20.02.2020 lapsele järgi tulles ilmselt joobeseisundis. Samuti on eestkosteasutuse esindaja oma seisukohas märkinud, et lapse ema sõnul oli lapse isa 12.01.2020 lapsele järgi tulles ilmselgete jääknähtudega. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse isa selline käitumine äärmiselt taunitav. Samas ei saa esitatud seisukohtadest teha järeldust, et lapse isa kogu aeg alkoholi tarvitaks või tarvitaks ravimeid koos alkoholiga. Lapse ema ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et alkoholi tarvitamise tõttu on hooldusõiguse teostamine olnud takistatud. Samuti ei viita hooldusõiguse teostamise võimatusele rahustite ja antidepressantide tarvitamine. Kuna viiteid selle kohta, et lapse isa käitumine oleks muutunud pärast maakohtu määruse tegemist või esineks kahtluseid tema psüühilises seisundis, mis takistaks hooldusõiguse teostamist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda meditsiiniasutustelt välja tõendeid lapse isa psüühilise seisundi kohta.
43.Lapse ema on esile toonud, et lapse isaga ei ole võimalik suhelda ja temaga midagi kokku leppida ning lapse isa manipuleerib oma õigustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üksnes vanemate vahelisest konfliktist ja suhtlemisraskustest võimalik järeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine oleks õigustatud. Kolleegium selgitab, et ühise hooldusõiguse teostamine ei tähenda seda, et teine lapsevanem peaks olema kõigega nõus. Samas peab selline mittenõustumine olema põhjendatud. Maakohus ei ole seda asjaolu käsitlenud, mille tõttu täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Lapse isa on selgitanud, et ei nõustunud lapse ema poolt pakutud lasteaiaga, kuna mõistlikum oli laps panna lasteaeda, kus käib lapse ema teine laps. Sellele põhjendusele ei ole lapse ema vastuväiteid esitanud. Elukoha registreerimisele vastuväite esitamise kohta märkis lapse isa, et lapse ema kolis kohtumenetluse ajal teise elukohta ja seetõttu ei saanudki lapse isa oma nõusolekut anda. Ringkonnakohus nõustub viimati nimetatuga. Lapse ema avaldas kohtuistungil, et asus pärast kohtusse avalduse esitamist elama uude elukohta. Asjaolule, et isa lapse elukoha registreerimiseks ei ole nõusolekut andnud, tugines lapse ema alles määruskaebuses. Seega ei ole lapse isa saanudki enne kui kohtumenetluse ajal sellist nõusolekut anda. Eeltoodust tulenevalt ei saa kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et lapse isa oleks hooldusõiguse teostamiseks olulistes küsimustes põhjendamatult lapse emale vastu vaielnud ja takistanud hooldusõiguse teostamist. Olgugi, et lapse isa ei ole põhjendanud, miks ta on keeldunud lapse emale lapsega reisimiseks nõusoleku andmisest, ei saa sellisest ühekordsest juhtumist järeldada hooldusõiguse teostamiseks vajaliku üksmeele puudumist, mis tingiks hooldusõiguse piiramist. Lisaks leiab kolleegium, et edasised erimeelsused reisimise osas on võimalik lahendada suhtlemise korraga.
44.Asjaolu, et lapse isa ei ole kättesaadav telefoni teel, ei viita kolleegiumi hinnangul sellele, et tervise küsimustes tuleks hooldusõigus üle anda lapse emale. Kuna vanemad on omavahel suhelnud sms-i või e-kirja teel ja soovivad selliselt suhelda ka edaspidi, siis saavad nad ka vajalikud terviseküsimused kooskõlastada sel viisil. Kiireloomulistes küsimustes on lapsevanemal, kelle juures laps parajasti viibib, õigus ja kohustus koheselt ise reageerida, ootamata seejuures teise vanema seisukohta ja võtta vastu vajalikke otsuseid.
45.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lapse võimalik allergia ja sellega seotud vanemate käitumine ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Lapse ema väitel on lapsel koera karvade suhtes allergia ja laps viibib vanavanemate juures, kus on suur koer. Lapse isa on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on lapsel koerakarvade suhtes allergia ning allergoloog on soovitanud vältida igapäevaseid kontakte koertega (11.03.2020 menetlusdokumendi lisa), kuid isa väitel järgib ta arsti soovitusi. Menetlusosaliste seisukohtadest ja kohtule 21.12.2020 esitatud kirjavahetusest järeldab ringkonnakohus, et laps viibib vähemalt mingi osa ajast, kui laps on suhtlemise korra
2-19-18142 kohaselt isale üle antud, vanavanemate juures. Seega seal olles esineb lapsel kokkupuude koeraga. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita selline olukord siiski lapse isa hooldusõiguse piiramise vajadusele. Esile toodud asjaoludest ei saa teha järeldust, et lapse isa oleks eiranud allergoloogi soovitusi. Võimalike edasiste koeraga kokkupuudete vältimist on võimalik saavutada suhtlemise korraga.
46.Määrusest ei nähtu, miks ei ole põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine huvialaringides osalemise otsustamisel ning selles osas on vajalik maakohtu määruse põhjendusi täiendada. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et huvialaringide osas hooldusõiguse lõpetamise vajalikkust ei ole lapse ema põhjendanud. Lisaks märgib kolleegium, et lähtudes esile toodud asjaoludest ei käi laps siiani üheski huvialaringis. Kolleegiumi hinnangul ei ole etteulatuvalt, nii öelda „igaks juhuks“, ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud.
47.Lapse ema on esitanud avalduses alternatiivselt taotluse anda lapse emale lapse viibimiskoha, tervise, hariduse, reisimise ja huvialaringide määramise otsustusõigus. Maakohus on määruse resolutsioonis jätnud lapse ema sellekohase taotluse lahendamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu resolutsiooni otsustusega taotluse rahuldamata jätmise kohta ning lisab puuduolevad põhjendused. Lapse ema tugines otsustusõiguse andmisel samadele asjaoludele, nagu hooldusõiguse osalise lõpetamisel. Riigikohus on leidnud, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas, sh lapse tulevase elukoha küsimuses kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. Vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded. Seetõttu saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga (vt Riigikohtu 12.02.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p-d 24 ja 25). Eelnevast tulenevalt pidanuks maakohus eraldi hindama, kas esinevad lapse emale otsustusõiguse andmise alused.
48.Käesolevas asjas ei nähtu kolleegiumi hinnangul, et vanemad ei jõuaks olulistes küsimustes kokkuleppele ning esineks seega PKS § 119 sätestatud eeldus. Vanemate vahel on omavahelisi vaidlusi, kuid esile pole toodud asjaolusid, et vaidluste tõttu oleks mingis konkreetses lapse huvisid puudutavas küsimuses jäänud kokkuleppele jõudmata. Riigikohus on selgitanud, et otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu 12.02.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). Seega erinevad hooldusõiguse lõpetamine ja otsustusõiguse üleandmine teineteisest eelkõige selle poolest, et otsustusõiguse üleandmisel reguleeritakse mingi konkreetse küsimuse, mitte terve hooldusõiguse valdkonna osas otsuste tegemise õigust. Käesolevas asjas ei ole lapse ema poolt esile toodud, et ta sooviks lahendada mingit konkreetset olukorda, vaid ta soovib otsustada üksi tulevikus tekkivate last puudutavate üldiste küsimuste üle. Selliseid küsimusi saab reguleerida hooldusõiguse ulatusega, kuid nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks käesolevas asjas aluseid ei esine.
2-19-18142 II
49.Ema ei ole osaliselt nõus maakohtu poolt määratud suhtlemise korraga (PKS § 143) ja tema põhiline vastuväide on see, et maakohus ei ole arvestanud lapse huvidega. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud otsustuse, mis lähtub lapse huvidest, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1, kuid ei ole osaliselt arvestanud lapse ema õigustatud huvidega.
50.Maakohus on suhtlemise korras määranud lapse isale õiguse veeta kuni lapse 5-aastaseks saamiseni lapsega kalendriaastas vähemalt neljal korral nädal aega puhkust. Maakohus ei näinud oma määruses sellist õigust ette lapse emale ning maakohtu määruse kohaselt puudub lapse emal kuni lapse 5-aastaseks saamiseni võimalus lapsega nädal aega järjest koos olla. Selline olukord ei võimalda lapse emal minna lapsega koos nädalaks ajaks puhkusele, kuna muul kui puhkuse ajal kehtib iganädalane suhtlemise kord, mille kohaselt on lapse isal õigus lapsega koos olla kolm korda nädalas. Ringkonnakohus leiab, et vanemate õigus lapsega koos puhkust veeta on mõistlik määrata selliselt, et kuni lapse 5-aastaseks saamiseni veedab vanem lapsega kalendriaastas vähemalt neljal korral nädal aega puhkust. Selline kord võimaldab mõlemale vanemale võrdselt saada aastas ühenädalasi lapsega koosviibimise võimalusi.
51.Samuti ei ole maakohus lapse ema huvidega arvestanud alates lapse 5-aastaseks saamisest suviste pikemate koosviibimiste määramisel. Maakohus on määranud, et alates lapse 5aastaseks saamisest on laps suvel kahes kuus vähemalt 10 päeva isaga ning ühes kuus 15 päeva isaga. Sellist õigust lapsega suvel järjest pikemalt koos olla, ei ole maakohus ette näinud lapse emale, mistõttu ei ole selline suhtlemise kord vastavuses lapse ema huvidega. Ringkonnakohus leiab, et vanemate õigus olla lapsega alates lapse 5-aastaseks saamisest suvel koos, on mõlema vanema huve arvestades mõistlik määrata järgmiselt: alates lapse 5-aastaseks saamisest on laps suvel kahes kuus vähemalt 10 päeva isaga ja 10 päeva emaga ning ühes kuus 15 päeva isaga ja 15 päeva emaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 15. maiks. Kui vanemad kuupäevades kokkuleppele ei jõua, on laps emaga alates 10. juunist ning isaga alates
20.juunist, emaga alates 10. juulist ning isaga alates 20. juulist ning emaga alates 01. augustist ja isaga alates 15. augustist.
52.Riigikohus on selgitanud, et vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Maakohus ei ole suhtlemise korras määratlenud lapse üleandmise korda. Vajadusele lapse üleandmise korda suhtlemise korras reguleerida on pööranud tähelepanu lapse isa oma varasemas seisukohas ning ka määruskaebuse vastuses lapse isa. Tulenevalt vanemate vahelisest vaidlusest lapse üleandmise korralduse osas on sellise korra määramine kolleegiumi hinnangul vajalik. Ringkonnakohus saab maakohtu vea kõrvaldada ja määrab lapse üleandmisele ühelt vanemalt teisele selliselt, nagu on lapse isa avaldanud maakohtus vastusena lapse ema avaldusele - lapse isa läheb lapsele lapse ema juurde suhtlemise aja alguses järele ja lapse ema tuleb lapsele lapse isa koju suhtlemise aja lõppemisel järele, kui vanemad ei ole eraldi teisiti sõnumi või e-kirja teel kokku leppinud. Ringkonnakohtu hinnangul on isa pakutud lahendus mõistlik, kuna selliselt on mõlema vanema pingutused lapse toomisel võrdväärsed. Ringkonnakohus ei nõustu lapse isa 25.05.2020 ja 15.01.2021 menetlusdokumentides esitatud
2-19-18142 seisukohaga, et lapse üleandmine tuleks korraldada lapse vanaema ja/või lasteaia vahendusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see mõistlik. Vajadusel on vanematel võimalik alati kokku leppida teisiti, kui on sätestatud suhtlemise korras.
53.Lapse ema hinnangul ei ole maakohus lapsel isa juures ööbimist võimaldades arvestanud lapse huvidega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega on mõlemal – nii vanemal kui lapsel võrdväärne õigus teineteisega suhelda ning lapse huvides on suhelda võrdväärselt mõlema vanemaga. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et Euroopa Nõukogu 2. oktoobri 2015. a resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning p-s 5.5 on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga (vt Riigikohtu 07.12.2018 määrust tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 23). Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks lapse huvides lapse ja isa suhtlemist piirama (et tegemist oleks lapse heaolu kahjustamisega) selliselt, et võimaldada tal lapsega koos olla nädalavahetusel üksnes pühapäeva päeval. Lapse ema poolt esile toodud seisukohad ei võimalda teha järeldust, et lapse isa ei saaks lapsega öösel hakkama või ei oleks lapsele isa juures ööbides tagatud piisav heaolu. Lapse ema ei ole põhjendanud, millest tulenevalt tekib lapsel isa juures ööbides stress või ärevus. Ringkonnakohus ei saa asjaolust, et laps on pärast vanemate lahkuminekut ööbinud seni üksnes emaga, järeldada, et lapse huvides ei oleks pikemalt viibimine isa juures, sealhulgas koos ööbimisega. Seejuures on laps isaga mitte igal nädalavahetusel (laupäeva hommikust pühapäeva õhtuni), vaid üle nädala, mis vastab mõlema vanema õigusele suhelda lapsega võrdväärselt. Kolleegium rõhutab, et vanemad võivad kokkuleppel ja lapsele sobivalt muuta suhtlemise aegasid.
54.Määruskaebuses palub lapse ema määrata suhtlemise kord selliselt, et alates 2023. a novembrist (kui laps saab 5-aastaseks) saaks lapse isa võimaluse lapsega koos olla alates reede hommikust kuni pühapäeva õhtuni. Maakohus määras, et laps viibib alates 2020. a novembrist isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ning igal paarisnädala reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 21.00-ni. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 7 kuu möödudes on põhjendatud võimaldada isal lapsega pikemalt, terve nädalavahetuse koos olla ja neid põhjendusi ei korda. Küll aga on vajalik muuta määruse resolutsioonis märgitud pikema koosviibimise aja (alates reede hommikust kuni pühapäeva õhtuni) algust ja määrata selleks 2021. a november. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et lapse huvides oleks isaga pikemalt koosviibimine alles 5-aastaseks saamisel. Arvestades, et kehtiva suhtlemise korra kohaselt hetkel laps isa juures ei ööbi ja saab kohtumääruse kohaselt võimaluse viibida isa juures ühe öö kahe nädala jooksul (paarisnädala öö vastu pühapäeva), peab ringkonnakohus lapse huvidega kooskõlaks olevaks seda, et laps saab isa juures viibida pikemalt (terve nädalavahetuse, sealhulgas 2 ööd) pärast isa juures ööbimisega harjumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei peaks selleks kuluma aega kuni lapse 5-aastaseks saamiseni, vaid piisab poole aasta möödumisest, nii nagu leidis maakohus.
55.Arvestades kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et lapse isa on kahel korral läinud lapsele järele alkoholijoobes olles, peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu määrust ka sellega, et isa ja lapse kohtumine jääb ära, kui isa on kohtumise ajal alkoholijoobes ning neid kohtumisi ei asendata. Maakohus jättis ekslikult sellega suhtlemise korra määramisel arvestamata. Selline korraldus annab lapse emale õiguse keelduda last isale üle andmast juhul, kui isal ilmnevad joobetunnused. See on vajalik lapse heaolu ja huvide tagamiseks ega ole isale
2-19-18142 ülemäära koormav. Isa saab ja peab tegema kõik endast oleneva, et kohtumised ei jääks ära isa alkoholijoobe tõttu.
56.Samuti jättis maakohus suhtlemise korra määramisel ekslikult arvestamata lapse allergiaga seonduva. Allergoloog MS poolt lapse emale 31.10.2019 saadetud e-kirja kohaselt on „kõige suurem tundlikkus lapsel analüüside alusel koerale. Kui koeraga kontaktis olles lähevad kaebused hullemaks, siis tuleks vältida et koer magab voodis. Ei maksa koera nö. kallistada nii, et nägu on vastu koera karvu jne. Kui koeraga kontakt ei ole igapäevane, siis koeraga kokkupuute eelselt võib lapsele anda sisse Xyrteci tilkasid nt 4 tilka Zyrteci lahust enne vanaema/vanaisa juurde minekut.“ Lisaks märgib allergoloog, et „oma koju koera võtta ei soovita.“ Seega ei ole allergoloogi hinnangul lapsel soovitatud koeraga üldse kontakti vältida, vaid hoida neid võimalikult minimaalsena. Tulenevalt sellest, et lapsel on koera karvade vastu allergia, on lapse huvides vajalik täiendada vanemate ja lapse suhtlemise korda selliselt, et vanem, kelle juures laps suhtlemise korra kohaselt viibib, väldib lapse kokkupuudet koeraga. Seejuures ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust lapse isa väide, et mingid tõugu koerad on vähem allergiat tekitavad kui teised. Lapsel on koera karvade vastu allergia üldiselt, mitte mingi konkreetse koeratõu osas.
57.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Maakohtu määruse resolutsioonis on maakohus suhtlemise korra punktides 2.9 ja 2.10 sisalduva märkinud uuesti punktides 2.14 ja 2.15. Resolutsiooni selguse huvides eemaldab ringkonnakohus need ebavajalikud kordused resolutsioonist.
58.Samuti parandab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni p 2.4 sõnastust. Maakohus on märkinud, et vanematel on vahelduvalt õigus olla lapsega koos koolivaheaegadel, kuid selgusetuks jääb, mida on maakohus silmas pidanud suusavaheaja nime all, olukorras, kus sellele järgnevalt on reguleeritud isa ja tema vanemate suhtlemine talvevaheajal, alates 02. jaanuarist. Kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohtu hinnangul on üheselt mõistetavuse huvides vajalik koolivaheaegasid nimetada vastavalt haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud nimetustele – I kuni V vaheaeg (vt Haridus- ja teadusministri 07.12.2017 määrust nr 33). Sellest tulenevalt sõnastab ringkonnakohus viidatud kohtumääruse punkti järgmiselt: alates 5-aastaseks saamisest viibib laps paarisaastal esimese ja kolmanda koolivaheaja isaga ning teise koolivaheaja alates 02. jaanuarist ja neljanda koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel vastupidi.
59.Lapse ema hinnangul tuvastas kohus vääralt, et lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe ning isa osaleb regulaarselt lapse elus. Lapse ema väitel ei viibi viimasel ajal laps isaga ning ka lapsega kohtumistele ta enda emaga ise kaasa ei tule. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna lapse ema väide alust suhtlemise korra muutmiseks. Selgusetuks jääb, mida lapse ema oma väitega saavutada püüab, kuna ta on ise palunud kohtul lapse isa ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata ega ole sellest avaldusest loobunud. Lisaks on lapse ema märkinud, et ta toetab lapse suhteid oma isaga.
60.Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus määras suhtlemise korra oma äranägemise järgi, selgitab kolleegium, et kohus võib PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Seda võib kohus otsustada ka omal algatusel (PKS § 143 lg 5) (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-138-16, p 20). Samas on maakohus lähtunud isa poolt pakutust, mitte ei määranud seda enda äranägemise järgi.
2-19-18142
61.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole menetlusosalistega arutanud suhtlemise korda koolivaheaegade, sünnipäevade ja muude tähtpäevade lisamisega seonduvat. Kohus kuulas menetlusosalised ära 12.03.2020 toimunud istungil ja selle protokollist nähtub, et lapse vanemad on avaldanud oma seisukohti seoses koolivaheaegade, sünnipäevade ja muude tähtpäevadega.
62.Lapse ema leiab määruskaebuses, et suhtlemise korda ei saa määrata nii pika aja peale ette, nagu on teinud maakohus, kuna see ei ole lapse huvides. Siiski nõustub lapse ema, et seda saaks teha, kui lapse isa parandab oma vaimset tervist. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema väited vastuolulised. Ühest küljest leiab ta, et kuni lapse 5-aastaseks saamiseni on lapsel isal võimalik lapsega kohtuda, kuid pärast seda vanusepiiri tuleks lähtuda lapse isa tervislikust seisundist. Kolleegiumi hinnangul ei ole eristamine põhjendatud. Lapse ja tema vanemate huvides on suhtlemise korra määramine põhjendatud pikaajalisemalt, kuna võimaldab tulevikus tekkivaid vaidlusi vähendada ning hoida kokku seega ka rahalisi vahendeid.
63.Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide selle kohta, et välisriiki puhkusele sõites peab lapse isaga olema kaasas ka lapse isapoolne vanaema. Asjaolu, et lapse vanaema on lapsega palju koos olnud, ei tingi seda, et ta peaks ka reisile minema koos lapse ja lapse isaga. Lapse ema ei ole põhjendanud, kuidas maakohtu poolt määratud suhtlemise kord selles osas kahjustaks lapse huvisid. Pealegi oleks selline tingimus lapse isa ja/või vanaema suhtes ebamõistlik, kuna tooks kaasa täiendavate kulude tekkimise.
64.Lisaks selgitab ringkonnakohus, et vanem peab sõltumata sellest, kas vanematele kuulub ühine hooldusõigus või on ühel vanemal ainuhooldusõigus, hoiduma PKS § 143 lg 2 esimese lause järgi tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Viidatud sätetest tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem (vt ka Riigikohtu 07.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p-d 18-21). Seega tuleb lapse vanematel leida lahendusi, kuidas tulevikus omavahelisi konflikte vältida ning senisest teineteise süüdistamisest hoiduda.
65.TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium lapse vanemate ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Parandatud 19.02.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2021 määruse resolutsiooni p 7 teises lauses ja põhjendava osa p- 33 esinev ebatäpsus, lisades sõna „pühapäeval“ ette sõna „paarisnädala“. Resolutsiooni punktis 7 ja põhjendava osa punktis 33 tuleb lause lugeda õigeks kujul: „Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus määras
2-19-18142 suhtlemise korraks lapse viibimise isaga igal teisipäeval ja neljapäeval kella 16.00-st kuni kella 21.00-ni ja igal paarisnädala pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 21.00-ni“.
2.Jätta rahuldamata YY taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2021 määruse selgitamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.