2-20-6304
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-20-6304
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2021, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
J. F. hagi M. A. vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagihind 3500 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Kirjalik menetlus
nende Hageja:
Kostja:
J. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxxxx xxx, Eesti, tel xxxxx, e-post: xxx) M. A. (sünd. xx.xx.xxxx.a, hagis märgitud elukoht: xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, Iirimaa, täpsustatud elukoht: xxx xxx xxx xxx Bangladesh, e-post xxx)
apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
J. F. esitas 29.04.2020 Viru Maakohtule hagi M. A. vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.2014 Iirimaal. Hageja leiab, et kostja soovis abielu sõlmida vaid eesmärgiga saada elamisluba Euroopa Liidus. Pooled tutvusid läbi tuttava ema ja abielulisi suhteid ei ole kunagi olnudki. Hageja kinnitab, et abielu oli kostja poolt sõlmitud vaid elamisloa pärast Euroopa Liidus, täpsemalt jääda elama Iirimaale. Hageja aga leidis, et käitub heas usus ja ei mõelnud tagajärgedele. Käesoleval ajal pooled ei ela koos, puudub nendevaheline suhtlus. Hagejal on elukaaslane, kellega tahab suhte ametlikuks vormistada, kuid formaalse abielu pärast ei saa toimingut teha. 18.05.2020 esitas hageja kohtule riigi menetlusabi taotluse vabastamaks teda riigilõivu ja tõlkekulude kandmisest. 16.06.2020.a määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ja vabastas hageja riigilõivu ja tõlkekulude kandmisest. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 12.01.2021 kostja e-posti aadressile xxx. Kostja esitas 12.01.2021 ingliskeelse vastuse, milles märgib, et on juba 2017. aastal Iirimaalt välja saadetud, viibib praegu oma päritoluriigis Bangladeshis ning seoses oma halva majandusliku seisundiga puudub võimalus avalduste esitamiseks.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 9 lg 1 p 6 kohaselt, kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu). PKS § 14 lg 1 kohaselt, kui abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus on jõustunud, on abielu tühine algusest peale. Kuigi PKS § 9 lg 1 p 6 räägib näilikust abielust seoses eesmärgiga saada Eesti elamisluba, siis leiab kohus, et antud analoogia kuulub kohaldamisele ka Euroopa Liidu elamisloaga seonduvalt, kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik. Kostja on hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kätte saanud e-postiga 12.01.2021.a. Koos kinnitusega hagimaterjalide kättesaamise kohta esitas kostja vastuse, milles teatas, et on juba 2017. aastal Iirimaalt välja saadetud, viibib praegu oma päritoluriigis Bangladeshis ning seoses oma halva majandusliku seisundiga puudub tal võimalus avalduste esitamiseks. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagiavalduse osas, seega eeldab kohus, et kostja on hagiga nõus.
Kohus, võttes arvesse praegust COVID-19 viirusega seonduvat olukorda, ei pidanud vajalikuks kohtustungi korraldamist, kuna kostja ilmumine kohtuistungile on väheusutav. Kostja on viidanud oma halvale majanduslikule seisundile, mis takistab avalduste esitamist, seega on tõenäoline, et kostjal puudub võimalus kohtuistungile ilmumiseks. Arvestades riikidevahelist vahemaad (kostja elab Bangladeshis), ei saa ka eeldada, et kostjal oleks võimalus osaleda kohtuistungil videoühenduse vahendusel. Hageja soov tunnistada abielu kehtetuks leiab kinnitust asjaoluga, et hageja on juba varasemalt pöördunud kohtu poole abielu lahutamise hagiga. Hagiavaldusest nähtub, et „23. märtsi Viru Maakohtu määrusega jättis kohus hageja esitatud abielulahutuse hagiavalduse läbi vaatamata tsiviilasi nr. xxx. Kohus selgitas määruses, kuna tegemist on fiktiivse abieluga, siis kohtule tuleb esitada abielu kehtetuks tunnistamise avaldus PKS § 9 lg 1 alusel“. Kohus lahendab haginõude sisuliselt, kuna kohtu hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisava põhjalikkusega välja selgitatud. Kostjale on hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud, kohtule e-posti teel esitatud vastuses ei ole kostja vastuväiteid hagile esitanud. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja elasid Iirimaal (rahvastikuregistri andmete kohaselt elas hageja Iirimaal ajavahemikul xx.xx.2014-xx.xx.2014). Hageja on Eesti Vabariigi kodanik (oli seda ka abielu sõlmimise ajal), kostja kodakondsus ei ole kohtule teada. Lähtudes asjaolust, et kostja oli 2017. aastal Iirimaalt välja saadetud ja elab oma päritoluriigis Bangladeshis, siis tundub tõesena ja usutavana hageja väide, et kostja soovis hagejaga abielu sõlmida põhjusel, et saada Euroopa Liidu elamisluba. Hageja ja kostja ei ole kunagi koos elanud. Nad ei planeerinud ühist elu algusest peale ning ei olnud kunagi abielulistes suhetes. Viru Maakohtu 23.03.2020.a määrusest tsiviilasjas nr. xxx (J. F. hagi M. A. vastu abielu lahutamise nõudes), millega kohus jättis hagi läbi vaatamata, nähtub, et „23.03.2020 toimunud kohtuistungil ütles hageja, et sõlmis kostjaga fiktiivse abielu. Nad ei ole kunagi koos elanud. Tal on olnud kolm esindajat ja üks neist soovitas kohtule valetada.“ Rahvastikuregistrist nähtuvalt elab hageja alates xx.xx.2014 alaliselt Eestis, kostja ei ole Eestis kunagi elanud, rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja kohta. Kohtu hinnangul ei olnud kummalgi poolel kavatsust täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi. Nad sõlmisid abielu muu kavatsusega – seoses kostja sooviga saada Euroopa Liidu elamisluba elamiseks Iirimaal, kus kostja elas kuni riigist väljasaatmiseni 2017. aastal. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Poolte abielu tuleb tunnistada kehtetuks. Pärast kohtuotsuse jõustumist on sõlmitud abielu tühine algusest peale.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesolevas menetluses kantud poolte menetluskulud jäävad poolte menetlusabi kulud (riigilõiv ja tõlkekulud) jäävad Eesti Vabariigi kanda.
endi kanda. Riigi
Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 438, § 442, § 450 lg 1, § 453, § 630, rahuldab kohus hagi abielu kehtetuks tunnistamise nõudes.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.