Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-20-9014
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. veebruar 2021 Jõhvi kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
O. T. hagi M. T. vastu abielu lahutamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungite toimumise aeg
07.09.2020, 26.10.2010
Menetlusosalised
Hageja: O. T. ik xxx elukoht xxx e-post xxx Kostja: M. T. ik xxx elukoht xxx e-post xxx
Viru Maakohtu menetluses on O. T. hagi M. T. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on kanne 4-322015/751. Hageja ja kostja elavad lahus alates märtsist 2020. Hageja elab Jõhvis, kostja Kohtla-Järvel. Ühised alaealised lapsed puuduvad. Hageja märgib, et pooltel on erinevad iseloomud ning kooselu päädib järjepidevate tülidega. Hageja ei soovi abielusuhteid jätkata, sh on lõppenud ka kooselu. Seega ei ole abielu
säilitamine võimalik. Hagejal puudub soov abielu säilitada ja jätkata. Kahjuks ei ole pooltel õnnestunud abielu lahutada kohtuväliselt kuna kostja on kohtuväliselt abielu lahutamisest korduvalt kõrvale hoidnud. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud. Kostja 07.09.2020 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. 26.10.2020 toimunud kohtuistungil oli kostja abielu lahutusega nõus. Kostja selgitas, et elavad lahus, aga perioodiliselt saavad hagejaga kokku. Armastavad üksteist. Kohus andis pooltele aega kolm kuud leppimiseks ja perenõustaja juurde pöördumiseks kuni 01.02.2021. Hageja teatas 19.01.2021 kohtule, et jääb lahutuse nõude juurde ja ei soovi ühist kooselu.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hagiavaldus abielu lahutamise nõudes esitati 19.06.2020 Viru Maakohtule. Kohus võttis hagi menetlusse 22.06.2020. Hageja märgib, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud märtsis 2020, ta suhteid taastada ei soovi. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu xxx Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on kanne 4-32-2015/751. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud- pooled elavad lahus alates märtsist 2020 so 6 kuud. Kostja nõustus 26.10.2020 toimunud kohtuistungil abielu lahutamisega. Kohtu poolt antud 3 kuulise leppimisaja (so kuni 01.02.2021) jooksul ei ole õnnestunud suhteid parandada ja hageja ei soovi ühist kooselu. Ei ole vaidlust selle üle, et pooled elavad lahus alates märtsist 2020, on juba varasemalt püüdnud mitmel korral suhteid parandada, kuid see ei ole tulemusi andnud.
Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 05.12.2015 sõlmitud abielu. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.