Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

2-15-17965 Harju Maakohus keeldus 14. oktoobri 2015. a määrusega taotluse menetlusse võtmisest ja edastas taotluse Tallinna Halduskohtule. Maakohus leidis, et kuna taotleja soovib saada riigi õigusabi haldusasjas, on taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tallinna Halduskohus keeldus 5. novembri 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2753 D. Harri taotluse menetlusse võtmisest ja edastas selle Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus leidis, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 2 ja § 10 lg 3 kohaselt tuleb taotlus Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise jaoks riigi õigusabi saamiseks esitada maakohtule. Kuna kaebaja viibib Tallinna Vanglas, on ta õigesti pöördunud Harju Maakohtu poole. Riigikohus tühistas oma 25.11.2015.a määrusega Harju Maakohtu 14.10.2015.a määruse ning saatis XXXriigi õigusabi taotluse lahendamiseks Harju Maakohtule. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 sätestab riigi õigusabi saamise tingimused. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Vastavalt RÕS §-le 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kuna Tartu Maakohtu 19.05.2014.a kohtumäärusega on 19.05.2014.a välja kuulutatud XXXpankrot, ei pea kohus vajalikuks nõuda teavet taotleja majandusliku seisundi või maksevõime kohta riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt vastavalt RÕS § 14 lg-le 5. Esitatud taotlusest nähtub, et taotlejal ei ole sissetulekuid, mis võimaldaksid tal iseseisvalt õigusabi teenuse eest tasuda. Muud olulist vara, mida saaks RÕS § 14 lg-st 1 juhindudes arvestada, ei ole kohus tuvastanud. Isegi juhul, kui taotlejal tekiks vara, tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta PankrS § 175 lg-s 1 ja 11 sätestatut, mille kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus üldjuhul 5 aastat pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, kuid mitte enne 3 aasta möödumist ja seda juhul, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

2-15-17965 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXon õigustatud isik saamaks riigi õigusabi RÕS § 6 lg 1 mõttes. Vastavalt RÕS § 37 lg-le 3 keeldub maakohus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Arvestades asjaolu, et taotleja ei ole kohtule täpsustanud probleemi ega kirjeldanud, kuidas etapeerimistel rikuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigusi ning arvestades, et taotleja kaebetähtaeg Euroopa Inimõiguste Kohtusse möödub 17.12.2015, ei saa kohus hinnata, kas XXXpoolt esitatav kaebus oleks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Seetõttu leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulu eesmärgiga välja selgitamaks, kas XXXpoolt esitatav kaebus on vastuvõetav arvestades Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 35. Juhul, kui riigi õigusabi osutav advokaat leiab, et XXXkaebusel on perspektiivi, anda XXXriigi õigusabi kaebuse koostamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtule kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulu. Kohus juhib tähelepanu RÕS § 37 lg-le 1, mille kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused RÕS § 7 lg 1 järgi käesoleval juhul puuduvad. Eelnevat arvestades on taotleja isik, kes ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ja riigi õigusabi tuleb anda kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtu taotlusel nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi Advokatuur.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.