Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Paul Paas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja võtta tsiviilasja juurde 07.01.2021 seisukohale lisatud dokumentaalne tõend.
2.Jätta Harju Maakohtu 18.08.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda ning osaliselt otsuse põhjendusi.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Määrata kindlaks, et vastustajal menetluskulud puuduvad.
5.Määrata tsiviilasjas nr 2-20-6312 hagihinnaks 2052,90 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-6312 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 29.04.2020 hagi YY vastu elatise suurendamiseks ja palub mõista kostjalt hageja kasuks alates 29.04.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 19.08.2023) välja igakuine elatis, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
2.Hageja on CC ja kostja ühine laps. Viru Maakohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-09-59864 26.01.2010 määrusega hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma igakuiselt hagejale elatist summas 1000 Eesti krooni, s.o 63,90 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.08.2023 või kuni lapse vajaduste muutmiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.Alates kompromissi sõlmimisest on möödunud rohkem kui 10 aastat ja hageja vajadused on käesolevaks ajaks suurenenud, samuti on tõusnud elatise miinimummäär. Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub käesoleval ajal 751,14 eurot kuus järgmiselt: toidule 130 eurot; riietele ja jalatsitele 50 eurot; eluasemele 170 eurot; internetile ja televisioonile 9 eurot; ravimitele ja hügieenile 40 eurot; repetiitoritele 178 eurot, spordi inventarile 25 eurot; kooliasjadele 10 eurot; treeningutele 25 eurot; taskurahaks ja meelelahutusele 80 eurot; telefonile ja sidekuludele 10 eurot; sõprade ja pereliikmete sünnipäevadele ning spordivõistlustele kokku 74,14 eurot; muudele kuludele 8,33 eurot, suvepuhkusele 41,67 eurot ja juuksurile 25 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb elatise suurendamise nõudele vastu. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks igakuiselt kompromissimääruses märgitust suurema summa. Alates 2020. aasta märtsist on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks elatist 170 eurot, sest jäi töötuks. Enne seda tasus 200 eurot kuus. Tänaseks on kostja tasunud ka 2020. aasta maikuu eest elatise 170 eurot.
5.Hageja vajadused ühes kuus on väiksemad kui elatise miinimummäär. Hageja saab koolis tasuta toitu, mistõttu reaalne toidukulu on 60 eurot kuus. Hageja elukohaks olev korter ei kuulu hagejale ja tal pole kohustust tasuda pangalaenu. Hageja pole eluaseme kulusid tõendanud. Elatise lõpparuande kohaselt kulub lapse eluasemele 26 eurot kuus. Repetiitorite kulu ei ole põhjendatud, kuna õppida tuleb korralikult koolis. Pealegi ei vaja hageja oma võimete poolest õppimises abi. Kostja ei nõustu ka spordiinventari kuluga, kuna trennis on inventar tasuta. Taskurahaks piisab 20 eurost kuus. Vajadust pole ka suvepuhkuse kulu jaoks, kuna puhata saab ka Eestis, kusjuures täiesti tasuta. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, muutis Viru Maakohtu 26.01.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-59864 väljamõistetud elatise suurust ning mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja
2-20-6312 igakuise elatise 190 eurot alates 29.04.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 19.08.2023. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejaga koos ja on kohustatud tema ülalpidamiseks maksma igakuist elatist. Pooltel on erimeelsused hageja ülalpidamiseks vajaliku elatise suuruse osas.
8.Väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks on asjaolu, et olukord võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud. 2010. aastal käis hageja lasteaias ning veetis enamuse vabast ajast koos oma emaga. Hageja kulutused on suurenenud, kuna lapse kasvades on suurenenud ka lapsele vajaminevad kulud. Kohus luges üldtuntuks asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Üldteada on, et koolilapse kulud on kordades suuremad, kuna koolilapse eluviis on aktiivsem. Samuti on riietus, enesehooldus ja hobid seotud tunduvalt suuremate kuludega võrreldes koolieelses eas lapsega. Samuti on üldteada, et 10 aasta jooksul on kaupade ja teenuste hinnad tõusnud.
9.Tulenevalt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud 2020. a lõppraportist „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (edaspidi 2020. a raport) pidas kohus mõistlikuks toidukuluks 86 eurot ja eluasemekuludeks 30,83 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud vajadust ja kulu repetiitorite kasutamiseks. Kohus nõustus kostjaga, et spordiklubis on inventar tasuta (sisaldub spordiklubi teenuse hinnas), mistõttu kohus ei arvestanud nimetud kulu. Arvestades hageja vanust luges kohus põhjendatud kuluks taskuraha ja meelelahutuse osas 20 eurot kuus. Ühtlasi luges kohus eeltoodud kuluga kaetuks sünnipäevade jaoks vajaliku kulu. Suvepuhkuse kulu ei pidanud kohus põhjendatuks, kuna tegemist ei ole hädavajaliku kuluga. Arvestades eeltoodut ning vaidluse all mitteolevaid vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavaid kulusid, leidis maakohus, et hageja ülalpidamiseks vajalik kulu on 380 eurot kuus, millest kummagi vanema kohustuseks jääb 190 eurot.
10.Ehkki kostjal ei ole püsivat sissetulekut töötasu näol, ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud, et tal puudub võimalus töötasu saada ja hageja ülalpidamiseks vajalikke vahendeid hankida. Vanemal on kohustus hankida lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Kostja on terve ja töövõimeline inimene. Arvestades Ida-Virumaa majanduslikku olukorda ja reaalset olukorda tööturul on kostjal võimalik teenida töötasu vähemalt minimaalses ulatuses. Samas leidis maakohus, et arvestades kostja majanduslikku olukorda ei ole ta võimeline andma hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, vaid kostja on selleks võimeline 190 euro ulatuses ühes kuus. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis igakuise elatise suurendamata 190 eurot ületavas osas ja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult.
12.Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis olla miinimummäärast madalam. Seega ei pea hageja enda vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama.
13.Maakohus on ebaõigesti lähtunud 2020. a raportist, jättes seejuures kohaldamata seaduse. Hageja toidukulu 86 eurot kuus on selgelt ebapiisav. Eluasemekulude osas ei arvestanud maakohus tegelike kuludega. Kuna hageja valmistus põhikooli lõpueksamiteks, oli repetiitorite kulu põhjendatud. Samuti on põhjendatud spordiinventari kulu, kuna spordiklubi ei väljasta
2-20-6312 poksikindaid ega riideid. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et taskurahaks ja meelelahutuseks piisab 20 eurost kuus. Selle raha eest saab ainult ühele üritusele pileti osta.
14.Maakohus jättis täitmata eelmenetluse ülesanded, kuna jättis välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, jättis selgitamata tõendamiskoormuse ja kogumata vajalikud tõendid. Kohus on jätnud selgitamata, miks kostja ei saa leida endale tööd ja mida kostja selleks teinud on. Kohtule ei ole esitatud veenvat põhjendust, et kostjal puuduksid võimalused töökoha leidmiseks. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Lõplikes seisukohtades märgib kostja, et tal õnnestus tööle saada ja esitas selle tõendamiseks 09.11.2020 sõlmitud töölepingu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Samuti tuleb muuta maakohtu otsuse sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja 07.01.2021 menetlusdokumendile lisatud täiendava tõendi osas. Kostja esitas ringkonnakohtule 09.11.2020 sõlmitud töölepingu nr 788/20 esilehe ja soovib tõendada sellega asjaolu, et kostjal õnnestus saada tööle traktoristina lume lükkamisel, kuid töökoht võib seetõttu olla ajutine. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud täiendav tõend tuleb vastu võtta. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja poolt esitatud tõend on käesolevas asjas asjakohane ja see on tekkinud pärast asja lahendamist maakohtus, mistõttu esineb alus selle vastuvõtmiseks.
18.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus pidas hageja suvepuhkuse kulu põhjendamatuks ning osas, milles maakohus tuvastas vaidluse all mitteolevad hageja vajadused ja nende rahuldamiseks vajalikud kulud. Hageja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata hageja toidukulu 86 eurot ületavas osas ja eluaseme kulu 30,83 eurot ületavas osas ning repetiitorite ja spordiinventari kulu tervikuna. Samuti ei ole hageja rahul sellega, et maakohus pidas taskuraha ja meelelahutuseks vajalikku kulu piisavaks üksnes 20 euro ulatuses.
19.Maakohus leidis kolleegiumi hinnangul õigesti, et elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui
2-20-6312 maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Samuti viitas maakohus õigesti Riigikohtu seisukohale selle kohta, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 17.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11). Lisaks on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Üldjuhul on tõepoolest nii, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuid olukorras, kus hageja nõuab elatise suurendamist oma vajaduste suurenemise tõttu, on vajalik see suurenemine esile tuua ja seda ka vaidluse korral tõendada. Eeltoodust tulenevalt on hageja ebaõigesti apellatsioonkaebuses PKS § 101 lõikest 1 järeldanud, et hageja ei pea tõendama enda vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavaid kulutusi. Seetõttu on maakohus otsuses õigesti märkinud, et hageja ei ole tõendanud repetiitorite kasutamise vajadust ja sellega seotud kulu.
20.Maakohus on jätnud ringkonnakohtu hinnangul õigesti arvestamata hageja spordiinventari kulu, kuid on teinud seda ebaõigetel põhjendustel. Maakohus on jätnud spordiinventari kulu arvestamata, kuna spordiklubis on varustus tasuta. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeldada, et spordiklubides on inventar tasuta. Kostja on sellise kulu tekkimisele vastu vaielnud, mistõttu eeltoodud seisukohast lähtudes tulnuks hagejal antud kulu tekkimine tõendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta selliselt, et hageja pole spordiinventari kulu tekkimist tõendanud.
21.Samuti on maakohus ebaõigesti põhjendanud toidu- ja eluasemekulu suurust. Maakohus on leidnud, et hageja peab oma vajaduste suurenemise ja selleks vajaliku kulu tõendama, kuid vaatamata sellele on järgnevalt tuginenud 2020. a raportile. Kolleegium nõustub hagejaga, et lapse vajaduste tuvastamisel ei ole õige lähtuda raportist. Raportis on toodud hinnanguline keskmine kulu lapse ülalpidamiseks, mis võib erineda konkreetses asjas tuvastatud asjaoludest. Kohus lahendab tsiviilasja lähtudes poolte esile toodust ja vaidluse korral sellest, kas poole väited on tõendatud või mitte. Antud juhul väidab hageja, et toidukulu on 130 eurot ja eluasemekulu on 170 eurot kuus. Kostja leiab, et toidukulu on 60 eurot ja eluasemekulu 26 eurot kuus. Seega on poolte vahel vaidlus, kas hageja vajadused on põhjendatud 60 euro suurust toidukulu ja 26 euro suurust eluasemekulu ületavas osas. Sellisel juhul tulnuks hagejal nimetatud osas hageja vajadusi tõendada. Kuna hageja ei ole tõendeid esitanud, ei saanud maakohus tuvastada, et hageja toidukulu on 86 eurot ja eluasemekulu on 30,83 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tugines 2020. a raportile ja asendada need ringkonnakohtu põhjendustega selle kohta, et hageja vajadused ei ole toidukulu 60 eurot ja eluasemekulu 26 eurot ületavas osas tõendatud. Kuna kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsuse resolutsiooni selles osas muuta.
22.Samuti vaidlevad pooled hageja taskuraha ja vabaaja kulu üle 20 eurot ületavas osas. Maakohus leidis, et hageja kulu nimetatud osas on mõistlik 20 euro ulatuses. Kuna hageja ei
2-20-6312 ole ka selles osas tõendeid esitanud, puudub maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alus, kuid maakohtu otsuse põhjendusi on vajalik täiendada. Nimelt jättis maakohus põhjendamata, miks maakohus ei pea suuremat kulu kui 20 eurot vajalikuks arvesse võtta. Asjakohaseks põhjenduseks on kolleegiumi hinnangul ka sellel juhul see, et hageja ei ole enda väidet taskuraha ja meelelahutuse kulu osas, summas 80 eurot, tõendanud.
23.Hageja väitel viis maakohus läbi puuduliku eelmenetluse ega täitnud selgitamiskohustust. Seejuures tugineb hageja sellele, et maakohus ei ole selgitanud, miks kostja ei saa leida endale tööd ja mida kostja selleks teinud on. Kolleegiumi hinnangul on hageja etteheide alusetu. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. Lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (vt Riigikohtu 08.04.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11; 28.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07, p 14). Samas menetletakse elatise nõuet hagimenetluse sätete kohaselt, mis tähendab, et asjaolud toovad kohtu ette menetlusosalised. Kostja on maakohtus esile toonud, et ta on töötu, kuid ei ole väitnud, et tal poleks võimalik tööd leida. Seetõttu puudus kohtul vajadus välja selgitada, mis põhjusel kostjal poleks võimalik tööd leida. Samuti puudus maakohtul vajadus välja selgitada, mida on kostja töö leidmiseks teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja pole esile toonud, kuidas on selgitamiskohustuse rikkumine kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus ei suurendanud elatist hageja soovitud ulatuseni mitte kostja varalise seisundi tõttu, vaid hageja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemate vajaduste tuvastamise tõttu.
24.Maakohus on leidnud, et lähtudes kostja varalisest seisust ja sissetulekust, ei ole kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus hageja poolt nõutud elatise summa vähendamiseks. Kolleegiumi hinnangul puudus maakohtul vajadus sellise järelduse tegemiseks ning see tuleb otsuse põhjendustest välja jätta. Maakohus oli tuvastanud hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused summas 380 eurot kuus (millest pool on 190 eurot) ja maakohus rohkem (tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast) igakuist elatise summat ei vähendanud.
25.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu määrab ringkonnakohus kindlaks, et vastustajal menetluskulud puuduvad.
26.Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas märkinud tsiviilasja hinnaks 1134,90 eurot. Maakohus on ekslikult arvestanud hinna selle summa järgi, milles hagi rahuldati, s.o 292 euro asemel 190 eurot. Õige oleks olnud 2052,90 eurot [= (292 - 63,90) × 9]. TsMS § 137 lg 11 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu määratud hagi hinda ja määrab hagi hinnaks 2052,90 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.