Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-20-14398

2-20-14398 tagab ühisvara jagamise nõuet hagejate kasuks, kustutamist.

2-20-14398

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on Eesti Gaas AS-i ja Aktiva Finants OÜ hagi U. S. ja A. S. vastu kostjate ühisvara jagamise nõudes. Pooled esitasid 25.01.2021.a kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses istungit pidamata. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et pooled loobuvad kompromisslepingut kinnitavale kohtumäärusele edasikaebeõigusest. Pooled kinnitavad, et nad on kompromisslepingu sõlmimisel teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hagejad paluvad tagastada pool riigilõivust, s.o 150 eurot ning paluvad selle kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole arveldusarvele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 486 lg 4 koosmõju alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Antud juhul on pooled taotlenud jätta asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kompromissi kinnitava määruse täitmist tagava abinõuna. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

2-20-14398 täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et hagejate menetluskulud jäävad solidaarselt kostja I U. S. ning kostja II A. S. kanda kokku summas 550 eurot. Eelnimetatud menetluskulust on 350 eurot hagejatele kaasnenud õigusabikulud, 150 eurot hagejate poolt 1⁄2 hagejate poolt tasutud riigilõivust ning hagi tagamisel avalduselt tasutud lõivust 50 eurot. Kostjate menetluskulude osas on pooled kokku leppinud, et kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejad on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus tagastab käesoleva määruse jõustumisel hagejatele riigilõivu pooles ulatuses, s.o 150 eurot ning kannab selle taotluses märgitud isiku arvelduskontole. Kohus välistab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.