Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(4)

2-20-15334

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on M A ja D A hagi D A vastu elatise nõudes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus tuvastas, et hagejad esitasid kohtule 20 oktoobril 2020 hagi kostja vastu elatise nõudes. Kohus võttis 28. oktoobri 2020 määrusega hagi menetlusse. Pärast hagi menetlusse võtmist tuvastas kohus, et 20. aprilli 2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-19148 kuulutati välja kostja pankrot 20. aprillil 2020 kell 14.00. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Lähtuvalt PankrS § 147 lg 1 ja lg 2, kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Nimetatud avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama. Et kostja suhtes kuulutati välja pankrot, puudub hagejatel õigus esitada kohtusse hagi elatise nõudes. Elatise nõude puhul on tegemist varalise nõudega pankrotivõlgniku vastu. Seega pärast pankroti väljakuulutamist kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ei ole üldse võimalik pankrotivõlgniku vastu varalise nõudega hagi kohtusse esitada. Elatise saamiseks võivad hagejad esitada vastava avalduse kostja pankrotimenetluses, tsiviilasjas nr 2-19-19148. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pärast hagi menetlusse võtmast tuvastas kohus, et kostja kuulutati välja pankrot 20. aprillil 2020 kell 14.00. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ja seetõttu ei ole hagiga võimalik hagejate soovitud eesmärki saavutada. Kohus leiab, et hagi tuleb hagi jätta läbivaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejatele, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab elatist saama õigustatud isik esitada kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist kohustatud isiku pankrotimenetluses. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. 2(4)

2-20-15334

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seega tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ning arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hagejate kanda, kostja osales kohtumenetluses isiklikult ning asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad temale kohtukulud, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 20. jaanuari 2021 määrusega anti kostjale menetlusabi ja vabastati riigilõivu summas 50 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 5, menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus jättis menetluskulud hagejate kanda ning kuna kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hagejatelt välja riigituludesse täies ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus on 14. juuni 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10 p.10 märkinud, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Hagejad on alaealised lapsed, kes on oma ema ülalpidamisel ning kellel ei ole iseseisvat sissetulekut, mille arvelt saaks nõuda kostja menetluskulud riigituludesse tasumiseks. Kohus loeb hagejate majandusliku olukorra ja vanuse mõjuvaks põhjuseks, et vabastada hagejaid menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seega vabastab kohus hagejaid TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ning jätab hagejate menetlusabi kulud summas 50 eurot Eesti Vabariigi kanda. Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus 3(4)

2-20-15334 Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.