2-19-19148
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
D. A.i (pankrotis) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine / pankrotihalduri tasu määramine / kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised
Avaldaja / Võlgnik:
Pankrotihaldur:
D. A. (pankrotis) asukoht: xxx)
(IK
xxx,
Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi; e-post: [email protected] )
Välja maksmata Järk nõude suurus EUR 1 148,47 II 5 998,45 II 754,48 II
Jaotis % 14,53 75,92 9,55
KOKKU jääb II järgu nõudeid välja maksmata summas 7 901,40 eurot.
3.1 Halduri tasu ja kulud kokku 738 (seitsesada kolmkümmend kaheksa) eurot jätta D. A. (pankrotis) kanda. 3.2 Anda D. A.le menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulude (summas 738 eurot) kandmiseks, sealhulgas: 3.2.1 hüvitada riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot – koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel); 3.2.2 ülejäänud 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot 60 senti (koos käibemaksuga) menetlusabina kohustusega D. A.il hüvitada riigile väljamakstud halduritasu ja kulud igakuiste võrdsete osamaksetena 21 (kakskümmend üks) eurot 80 senti 1 (ühe) aasta jooksul (so 261, 60 : 12) pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist; Pankrotihalduri tasu ja kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; EE062200221059223099 Swedbank, makse tegemisel märkida selgitusse: „halduri tasu, tsiviilasi nr 2-19-19148“. 3.3 Pankrotihalduri tasu ja kulud (p 3.2.1, 3.2.2) kanda Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahenditest menetlusabina JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (RK 12412334) arvelduskontole nr EExxx Swedbank
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
pankrotimenetluse kuluna
- pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eur), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; - käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 20.04.2020.a. kuni 18.07.2020.a. kokku summas 168,00 eurot (7 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 738,00 eurot rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2 Pankrotihalduri esitatud lõpparuande (PankrS § 158 lg 3) kohaselt: 2.2.1 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 09.10.2020.a. ning nimetatud koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 7 901,40 eurot. Jaotusettepanek kinnitati 11.01.2021.a kohtumäärusega. 2.2.2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 0,06 eurot, mis ei ole pankrotivara koosseisus. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 2.2.3 Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole. Pankrotimenetluse kulud (so halduri kulu ja tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 738 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.4 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.5 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.2.6 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99805338470, konto saldo on 31.03.2020.a. seisuga 0 osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saaks ka osakute olemasolul pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara
2.2.7 Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud võlausaldajate huvidest.
pankrotiseadusest
ning
kõigi
2.2.8 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja
Välja maksmata nõude Järk suurus EUR Eesti Haigekassa 1148,47 II Eesti Vabariik (MTA kaudu) 5998,45 II X AS 754,48 II KOKKU jääb II järgu nõudeid välja maksmata summas 7901,40 eurot.
Jaotis % 15,53 75,92 9,55
2.2.9 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.2.10 Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Vastavad kulud on toodud punktis 2.1.3. 2.2.11 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotiavaldusest ei nähtu võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Nähtuvalt täitemenetluste registrist ei ole võlgnik oma elukorralduses olnud seaduskuulekas ja võlgnevused tekkisid seoses väärteo-, kohtumenetlustega. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on pankrotihalduri arvates asjaolu, et võlgnik on kinnipeetav, tal puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal võimalus täita oma kohustusi. Võlgnikul on täitmata kohustusi juba 2004. aastast (vt täitemenetlusi) ning ta ei ole kunagi töötanud. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult juba 2004 aasta. 2.2.12 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kellest kõik on seisukoht, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. 2.3 Pankrotihaldur palub PankrS § 158 lg 4 ning § 150 lg 4 kohaselt: - lõpetada D. A.i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks; - määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada D. A. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud; - vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest D. A.i (pankrotis) pankrotimenetluses;
- avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
leiab,
et
taotlus
TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad
isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osas so summas 261,60 eurot (koos käibemaksuga) jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus võlgnikku (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitama riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 1 (ühe) aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist.
- Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). - Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab D. A.i usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.02.2022.a.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.