Kxxxxxxxx Kxxxx hagi Mxxxxx Kxxxx vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: Kxxxxxxxx Kxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindajad xxxxxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: Kostja: Mxxxxx Kxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx maakond; e-post: Kohtuistungi toimumise aeg
06.01.2021. a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja Mxxxxx Kxxxxxx igakuine elatisraha Kxxxxxxxx Kxxxx ülalpidamiseks alates hageja õpingute alustamisest, s.o 01.09.2020. a summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot kuni KxxxxxxxxxKxxxx õpingute lõpetamiseni keskhariduse omandamisel, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx. a. Elatis tuleb maksta hageja Kxxxxxxxx Kxxxxarveldusarvele nr EE161010010797501012 SEB Pank AS-is. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määramata, sest hagejal puuduvad menetluskulud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.16.09.2020. a saabus Tartu Maakohtusse Kxxxxxxxx Kxxxx hagi (tl 4-6) Mxxxxx Kxxxx vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks alates 2020. a augustist välja elatise summas 292 eurot. Hageja igakuised vajadused on 674 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja elatist väljamõistmist kostjalt põhjusel, et hageja jätkab õpinguid. Hagiavaldusele on lisatud tõend õpingute jätkamise kohta (tl 7) ja hageja sünnitunnistus (tl 8).
2.Tartu Maakohtu 21.09.2020. a määrusega (tl 1-2) võttis kohus Kxxxxxxxx Kxxxx hagi Mxxxxx Kxxxx vastu elatise saamiseks menetlusse. Kohus kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama ning esitama tõendid oma sissetulekute kohta. Lisaks määras kohus, et hagejal tuleb oma igakuised vajadused põhjendada ja tõendada.
3.Tartu Maakohtu 21.09.2020. a määrus koos hagiavalduse ning selle lisadega anti kostja elukaaslasele aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond allkirja vastu kätte 07.10.2020. a (tl 10).
4.12.11.2020. a esitas hageja Kxxxxxxxx Kxxx kohtule avalduse (tl 20) hagi tagamiseks, et saada kohtumenetlusaegset elatisabi.
5.Kohus rahuldas 16.11.2020. a määrusega (tl 22-23) hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus kohustas hagi tagamise abinõuna Mxxxxx Kxxxx maksma Kxxxxxxxx Kxxxx ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus alates 12.11.2020. a kuni tsiviilasjas nr 2-20-13430 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hagi tagamise määrus anti kostjale allkirja vastu kätte 19.11.2020. a (tl 27).
6.18.11.2020. a esitas hageja kohtule andmed igakuiste kulutuste kohta ning oma ema sissetulekute kohta (tl 25).
7.04.12.2020. a tegi kohus päringu (tl 28) Maksu- ja Tolliametile informatsiooni saamiseks Mxxxxx Kxxxxxx tehtud väljamaksete kohta alates 01.01.2020. a. Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule andmed 08.12.2020. a (tl 32-34).
8.Kohus pidas tsiviilasjas kohtuistungi 06.01.2021. a hageja osavõtul. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale anti kohtukutse allkirja vastu kätte 30.12.2020. a (tl 36). Oma mitteilmumisest kostja kohut ei teavitanud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Kohus loeb tuvastatuks, et hageja Kxxxxxxxx Kxxxon kostja Mxxxxx Kxxxx täisealine tütar, kes sündis xxxxxxxxxx. a (tl 8). Hageja Kxxxxxxxx Kxxx on alates 2020. a septembrist xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumi 12.b klassi õpilane. Kohtule antud selgituste kohaselt soovib hageja peale gümnaasiumi lõpetamist õpinguid jätkata.
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude täisealisele lapsele elatise maksmiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.
12.Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Kohus märgib, et eelmises punktis (p 11) viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust ka peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Hageja omandab keskharidust päevases õppes ning kohtu hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita. Ka ei ole kohus tuvastanud hagejal vara olemasolu, mille arvelt saaks katta enda ülalpidamiskulusid. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.
13.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud on kokku 674 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulud toidule 180 eurot, kulud transpordile 90 eurot, sidekulu 68 eurot, kulutused tervishoiule 18 eurot, kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 53 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 10 eurot. Kohtuistungil selgitas Kxxxxxxxx Kxxx, et elab koos emaga kahekesi ning osad hagiavalduses toodud kuludest tuleb jagada kahega. Nii on hageja igakuine eluasemekulu 85,32 eurot, transpordikulu vajalikeks sõitudeks (auto kütus) on 35 eurot, sidekulu 30 eurot. Kohtuistungil jäi hageja selle juurde, et kultused toidule on 180 eurot, tervishoiule 18 eurot (kulu peamiselt vitamiinidele), kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, riietele ja jalanõudele 53 eurot ning muud vältimatud püsikulud 10 eurot. Lisaks leidis hageja, et 2019. a detsembris vannitoa ning WC remondiks võetud laen tuleb samuti kanda emaga pooleks, sest laen on võetud mõlema elukvaliteedi parandamiseks. Igakuine laenu makse 214,68 eurot, seega hageja osa 107,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuine kulu kokku 573,70 eurot. Kohtu hinnangul saab väljatoodud kulusid pidada põhjendatuks. Hageja nõuab kostjalt elatist 292 eurot kuus alates 2020. a augustist. Hageja kinnitusel ei ole kostja viimased 3-4 aastat hageja ülalpidamises osalenud.
14.Seega PKS § 97 p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid PKS § 102 lg 1 tulenevalt on
samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanema andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (PKS § 98 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt. Kostja hagiavaldusele ei vastanud ning on jätnud täitmata TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva tõendamiskohustuse. Kostja ei ilmunud ka kohtuistungile. Seega kostja ei ole tõendanud temal muud kohustuste olemasolu ega ka varalist seisundit. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal aga lisaks hagejale veel üks ülalpeetav, s.o xxxxxxxxxx.a sündinud laps (tl 18). Kohus tegi kostja osas päringuid erinevatesse riiklikesse registritesse. Töötamise registri (tl 15-16) kohaselt töötab kostja alates 08.09.2020. a xxxxxxxx Ehitus OÜ-s. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 34) on kostja brutotöötasu 2020. a oktoobris ja novembris olnud vastavalt 204 eurot ja 252 eurot. Hageja ütluste kohaselt on tema isa näol tegemist terve ning töövõimelise isikuga ja hagejale teadaolevalt töötab kostja Soomes. Hageja kinnitusel on tema isa teinud aastate jooksul erinevaid lihttöid. Lisaks eeltoodule on hageja kohtuistungil selgitanud, et tema isa MxxxxxxKxxx päris omakorda oma isalt talu ja metsa. Hagejale teadaolevalt on pärand siiani kostja nimele ümber vormistamata ning seda ilmselt seetõttu, et kostjal on palju võlgnevusi. Kostja oli oma vanemate ainuke laps. Rahvastikuregistri andmetel (tl 18) on Mxxxxx Kxxxx isa Jxxx Kxxx ning ema Hxxxxxxx Exxxx surnud. Kinnistusraamatu andmetel (tl 37-39) kuulub xxxxxxxx kinnistust (asukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, registriosa number 2804539) 1⁄2 kaasomandist Jxxx Kxxxxxx ning 1⁄2 Mxxx Mxxxxxxxxx (403 m2). xxxxxxxxxxxxxxxkinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, registriosa nr 2804639 (25,32 ha) kuulub üksnes Jxxx Kxxxxxx. Lisaks kuuluvad kinnistusraamatu andmetel (tl 40) Jxxx Kxxxxxxxkinnisasjad registriosa numbriga 1688702, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (1902 m2) ning registriosa numbriga 8030102, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (2,63 ha). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 11) asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2 vaid üksnes sama paragrahvi lõige 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kuigi kostja ametlik sissetulek Eesti Vabariigis on peaaegu olematu, on kostjal olemas teatud ulatuses vara, mille arvelt on tal võimalik anda hagejale ülalpidamist ilma, et kostja kahjustaks enese ja oma alaealise lapse ülalpidamist. Lisaks sellele on kostja täisealine töövõimeline isik, kes on parimas töömeheeas ja võimeline teenima mistahes sissetulekut nii enda kui ka järeltulijate ülalpidamiseks. Hagejale teadaolevalt ongi kostja töötanud, s.h. välisriigis.
15.Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ema MxxxxRxxxx töötab xxxxx Eesti AS-s (tl 17) ning tema igakuine sissetulek on 850 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja emale korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas, mida hageja ja tema ema kasutavad elukohana. Lisaks kuulub Mxxx Rxxxxxxe sõiduauto Volkswagen Passat (1998.a). Vaidlust ei ole ka selles, et Mxxx Rxxxx on katnud oma sissetulekust kõik hageja ülalpidamiskulud. Kohus hinnates esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab, et hageja kasuks kostjalt välja mõistetava mõistliku elatise suurus on 255 eurot kuus, mis arvestab hagejale makstavat riiklikku lapsetoetust ning võtab arvesse hageja vajadusi ja kostja vara. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 255 eurot kuus alates õpingute alustamisest, s.o alates 01.09.2020. a kuni hageja Kxxxxxxxx Kxxxxxõpingute lõpetamiseni keskhariduse omandamisel, kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaskes saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxx. a. Elatis tuleb maksta Kxxxxxxxx Kxxxx arveldusarvele nr EE161010010797501012 SEB Pank AS-is. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt pole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.