Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 20.jaanuar 2021 Rüütli kohtumaja 2-20-11301 XXi hagi GXXi ja QQi vastu elatise vähendamise nõudes
Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx aadress xxxxxx xxxxx, Menetlusosalised ja nende xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik, esindajad Advokaadibüroo Nõmmik, e-post: x Kostja I: GXX, isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja II: QQ, isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxx Kostjate seaduslik esindaja WW, isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx Pärnu maakond, e-post: x Kostjate lepinguline esindaja advokaat Olavi Järve, e-post: x Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata XXi hagi GXXi ja QQi vastu elatise vähendamise nõudes.
Kohtuotsust võib vaidlustada
apellatsiooni
korras
Tallinna
Ringkonnakohtus,
esitades
2-20-11301
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja taotleb temalt Pärnu Maakohtu tagaseljaotsusega 23.12.2015 tsiviilasjas nr 2-15-16957 kostjate kasuks väljamõistetud elatise (mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) vähendamist summani 100 eurot kuus kummagi kostja kasuks. Hageja tugineb nõude esitamisel sellele, et tal on uuest kooselust LLga sündinud 2 last: xx.xx.xxxx tütar AA ning xx.xx.xxxx tütar EE. Hageja tugineb lisaks Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-35-17 (p 28.2), mis on sätestanud põhimõtte, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates lisaks perekonnaseaduse § 102 lg-tele 1 ja 2 olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil. Hageja osundab eelpoolnimetatud Riigikohtu lahendi p-le 30, milles Riigikohus avaldab, et kohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Hageja viitab Eesti Vabariigis 2020 veebruaris läbiviidud uuringule selle kohta, et ühe lapse miinimumelatise määr on 70% kõrgem kui keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis. Hageja töötasu on viimase 10 kuu jooksul olnud keskmiselt ca 951,90 eurot. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kostjate seaduslik esindaja on hetkel uuesti abiellunud ning enam kui selge on fakt, et kostjate seadusliku esindaja uus abikaasa osaleb kostjate seadusliku esindaja igapäevaste kulutuste kandmises, mis on seotud eelkõige korteri, igakuiste kommunaalmaksetega. Hageja koos oma elukaaslase ja kahe lapsega elab 3toalises üürikorteris ja lisaks igakuisele üürile 450 eurot on tasunud kommunaalteenuste eest ajavahemikul alates august 2019 kuni mai 2020 kokku 1111,02 eurot, mis teeb kalendrikuus keskmiselt 111,10 eurot. Täiendavalt on hageja osundanud sellele, et Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega soovib kardinaalselt muuta PKS-s kehtestatud elatise määramise korda, asendades senise elatise miinimummäära õiglase ja paindlikuma elatise summaga. Kostja vastuväited Kostjate arvates tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja on toonud välja asjaolu, et kostjate ema on uuesti abiellunud, kuid kostjate ema uus abikaasa ei pea kandma kostjate kulutusi. Kostjate kulutuste üle sisuline vaidlus puudub. Kui hageja ka tugineks asjaolule, et kostjate kulutused on alla elatise miinimummära, peaks hageja seda ka tõendama. Kostjad viitavad Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-67-17 (p 11), mille alusel peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist pärast kohtulahendi tegemist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja ei ole seda teinud. Hageja ei saa laste väiksemaid kulutusi tõendada plaanitava seadusemuudatusega, mis ei ole hetkel jõustunud ega ole teada, kas see ka jõustub. Isegi kui hageja saaks tõendada kostjate kulusid plaanitava seadusemuudatusega, ei ole hageja seda korrektselt teinud. Tõele ei vasta hageja väide, et praegune elatise süsteem ei arvesta mastaabiefektiga, elatise maksja teise lastega, riiklike laste-
2-20-11301
ja peretoetustega, laste vajadustega. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et eeltooduga arvestatakse, kui on täidetud vastavad alused. Hageja kui elatise muutmist taotlev pool peab eeltoodud aluste esinemist tõendama, kuid ei ole seda käesoleval juhul teinud. Hageja peab ka tõendama, et tema sissetulek on käesolevaks hetkeks võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud, kuid hageja ei ole tõendanud, et midagi on muutunud. Kostjad on seisukohal, et hageja sissetulekuid ja kulutusi arvestades ei ole teiste laste sünd sedavõrd oluline asjaolu, et kostjate kasuks väljamõistetud elatist tuleks vähendada – hageja saab tasuda miinimummääras elatist kõigile lastele. Kostjad on arvestanud hageja sissetulekut nii, et igale isikule (5 isikut) jääks 446,67 eurot. Ka osundavad kostjad hageja igakuistele hasartmängu kulutustele, mis on välditavad kulud, mida hageja saaks kulutada kostjatele elatise maksmiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-20-11301
sissetulekust suurema) tõusu tõttu ebaproportsionaalselt suur ning suurelt osalt vanematelt tuleks elatis välja mõista väiksemas ulatuses (lahendid 3-2-1-174-16; 3-2-1-35-17). Kohtu hinnangul on seega võimalik kohustatud isiku ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles tal pole jõukohane elatist maksma. Käesoleval juhul tuleb kohtu arvates lähtuda hageja töötasust alates august 2020, so viimasest töökohast, mil ta on saanud töötasu X OÜ-st igakuuliselt keskmiselt summas 2 233,33 eurot (tl 50-55). Tugineda tuleb Riigikohtu lahendile 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kostja on töövõimeline ning ainuüksi asjaolu, et tal on suured kohustused seoses elamispinna üürimisega, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hagejal on küll pärast elatise väljamõistmist sündinud kaks last (tl 9-10), kuid arvestades XXi igakuist sissetulekut, ei jää teised lapsed elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kohtu veendumust süvendab ka fakt, et kohtu nõudmisel esitatud Swedbank AS arvelduskonto väljavõtetelt nähtub, et hageja on teinud kulutusi hasartmängudele nimetamisväärses summas (tl 81-84; 92-94), mis on välditavad kulutused, mida saaks kulutada kostjatele elatise maksmiseks. Kohus nõustub kostjatega, et hageja ei saa kostjate kulutuste suurust tõendada plaanitava seadusemuudatusega, viidates näidiselatise arvutamisele, jättes arvestamata elatise suuruse arvestamise alused igal konkreetsel juhul. Puudub kohtu arvates alus väita, et kohtupraktika ei arvesta mastaabiefektiga, elatise maksja teiste lastega, riiklike laste- ja peretoetustega, laste vajadustega. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et eeltooduga arvestatakse, kui on täidetud vastavad alused. Hageja kui elatise muutmist taotlev pool peab vastavate asjaolude esinemist tõendama, kuid käesoleval juhul ei ole hageja seda teinud.
2-20-11301
tunnihindadega. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal hüvitada kostjate kasuks menetluskulud. Seega kuulub XXilt väljamõistmisele GXXi ja QQi kasuks menetluskulud summas 720 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.