Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi
saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.Mesor OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oksana Kutšmei esitas 26.11.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ PRENDO vastu tehingute tagasivõitmiseks.
2.Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Mesor OÜ (pankrotis) ja OÜ PRENDO vahel 2014. aastal sõlmitud sõidukite POLARIS 500 EFI SPORTSMAN, registreerimismärk 0463TE, VIN-kood: 4XAMH50A66B700092; MAN JONCKHEERE 18.310 HOCL
VIN-kood: YS4K4X20001838411 müügilepingud ja kohustada OÜ-d PRENDO andma tahteavaldust Mesor OÜ (pankrotis) ja OÜ PRENDO vahel sõlmitud sõidukite müügilepingute esemeks olevate sõidukite omandi üleandmiseks Mesor OÜ-le (pankrotis). Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet ning loobus sõidukite SCANIA K113 CLB, registreerimismärk 597ANZ, VIN-kood: YS4KC4X2B01814335 ja MERCEDES-BENZ O 611 D, registreerimismärk 920MGV, VIN-kood: WDB6693631N032622 osas oma nõudest.
3.Mesor OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrot kuulutati välja 18.08.2014. 2014. aasta märtsis võõrandas võlgnik kogu oma põhivaraks olnud eelnimetatud sõidukid kostjale. Hageja leiab, et võlgnik kahjustas selle tehinguga võlausaldajate huve. Kuna tehing tehti vähem kui 6 kuud enne ajutise halduri nimetamist (ajutine haldur nimetati 10.06.2014), tuleb eeldada, et kostja teadis või pidi teadma, et tehingutega kahjustatakse võlausaldajate huve.
4.Hageja leidis, et võõrandatud sõidukite eeldatav väärtus oli 100 000 eurot. Kostja ei ole sõidukite eest võlgnikule midagi tasunud. Sõidukite kasutamist jätkab võlgniku endine juhatuse liige R-MP. Arvestades kostja finantsnäitajaid, ei olnud kostja võimeline sõidukite eest tasuma. Sõidukite ost ei olnud ka kostja tegevusala arvestades (kütte- ja veetorustike paigaldus, katlamajade ehitus) majanduslikult põhjendatud ega usutav. 2014. aasta veebruaris, märtsis, aprillis ega mais ei ole kostja sõidukite eest sisendkäibemaksu deklareerinud. Juhul, kui kostja tasus sõidukite eest 51 000 eurot, on tasutud turuhinnast oluliselt väiksem summa. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Sõidukite eest on tasutud. Samuti ei ole hageja tõendanud sõidukite väärtust, mistõttu ei ole hageja tõendanud tagasivõitmise eeldusi, eelkõige seda, et vara võõrandati kostjale alla turuhinna. Ei ole tõendatud, et kostja on võlausaldajate huve kahjustanud. Kostja leiab, et müügiportaalis kajastatud müügipakkumised ei kajasta konkreetse tehingu objektiks oleva vara väärtust. Kostja on sõidukite eest tasunud 51 000 eurot, mida tõendab võlgniku juhatuse liikme võlgniku vanne ja kassa sissetuleku order. Kostja leiab, et hagi on alusetu ning tuleb jäta rahuldamata. Kirjalikus menetluses esitas kostja sõidukite müügihinna tasumise tõendamiseks ka müügiarved ning palus
määrata ekspertiis sõidukite turuhinna määramiseks. Kostja hinnangul oli sõidukite turuhind 48 000 eurot, kostja tasus 51 000 eurot ning seetõttu ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks Mesor OÜ (pankrotis) ja OÜ PRENDO vahel 2014. aastal sõlmitud sõidukite POLARIS 500 EFI SPORTSMAN, registreerimismärk 0463TE, VIN-kood: 4XAMH50A66B700092; MAN JONCKHEERE 18.310 HOCL
MISTRAL
50, registreerimismärk
522MGH,
VIN-kood: WMAA510782W031029; SCANIA VEST L113 C4X2LB AA, registreerimismärk 115MHH, VIN-kood: YS4LG4X2B01821604; ISUZU Q-BUS 31, registreerimismärk 952AXG, VIN-kood: NNAMMA4LE02000547; ISUZU Q-BUS 31, registreerimismärk 937AYC, VIN-kood: NNAMMZ7LE02000696; RENAULT MASTER, registreerimismärk 212MLR, VIN-kood: VF1NDD1L638671401; RENAULT TRAFIC, registreerimismärk 364MGJ, VIN-kood: VF1JLACA66V275950; SCANIA IRIZAR K124 IB4X2NB 360 OBRA, registreerimismärk 302MFU, VIN-kood: YS4K4X20001838411 müügilepingud. Maakohus kohustas OÜ-d PRENDO andma tahteavaldust Mesor OÜ (pankrotis) ja OÜ PRENDO vahel sõlmitud sõidukite müügilepingute esemeks olevate sõidukite omandi üleandmiseks Mesor OÜ-le (pankrotis). Samuti jättis maakohus rahuldamata OÜ PRENDO taotluse ekspertiisi määramiseks.
7.Maakohus luges tuvastatuks, et kõik 8 hagis märgitud sõidukit on kostja omandis ja et nende sõidukite omanikuks sai kostja 03.03.2014 lepingute alusel (kd I tl 20-33).
8.Kostja väitel on ta maksnud sõidukite eest 51 000 eurot, mida tõendab võlgniku vanne (kd I tl 61), kassa sissetuleku order ja võlgniku seletus (kd I tl 44). Võlgniku 23.05.2014 kassa sissetuleku order nr 2 kajastab sissemakset arvete 04, 05, 06, 07, 08, 09, 10 ja 11 osas summas 51 000 eurot (kd I tl 145). Orderist ei nähtu, mille eest see raha tasuti. Orderist nähtub, et raha maksti arvete eest. Hageja kinnitas eelistungil, et tema arveid näinud ei ole, sest raamatupidamist ei ole. Kostja esindaja märkis eelistungil, et ta ei saa kinnitada, et need on sõidukite müügiarved, kostjal eelistungi ajal arveid ei olnud (kd I tl 162). Kohus võimaldas kostjal esitada täiendavaid tõendeid raha maksmise kohta ning kostja esitas arved, millest nähtub, et arved olid esitatud vaidlusaluste sõidukite müügilepingu alusel (kd I tl 173-179). Kohus leidis, et kassa sissetuleku orderit nr 2 on võimalik siduda vaidlusaluste sõidukite müügitehinguga. Samas ei tähenda kassa sissetuleku order automaatselt seda, et ostuhind oli hagejale ka tegelikult laekunud.
9.R-MP 29.10.2014 seletusest nähtub, et 2014. aasta märtsi lõpuks oli kogu võlgnikule kuulunud vara müüdud kostjale. Vara müügitehingu väärtuseks oli 51 000 eurot (sh käibemaks, kd I tl 44), mis sai 28.05.2014 üle antud uuele juhatuse liikmele Heino Laurile. 29.10.2014 võlgniku vandes R-MP kinnitas, et kõik kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja äritegevuse kohta on temale teadaolevalt õiged (kd I tl 61). Kohus ei pidanud võlgniku juhatuse liikme kinnitusi usaldusväärseks, sest raha laekumist võlgniku arvele ega kassasse pole pankrotihaldur tuvastanud. Seetõttu ei ole võlgniku juhatuse liikme viited müügihinna tasumisele piisavad. Ka asjaolu, et kostja ei ole deklareerinud sõidukite eest sisendkäibemaksu, ei tekitanud kohtus usaldust raha maksmise kohta. Kohus märkis, et hagejal ei ole võimalik tõendada asjaolu, et kokkulepitud ostuhinda ei ole hagejale tasutud, sest tegemist on negatiivse asjaoluga, mis lükkab ümber tõendamiskoormise. Seetõttu pidi kostja tõendama seda, et ostuhind oli tasutud.
10.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole sõidukite eest tasunud. Seega puudub vajadus analüüsida, milline oli sõidukite turuväärtus, sest see ei oma asja lahendamisel enam tähtsust. Seetõttu jättis kohus rahuldamata kostja taotluse ekspertiisi tegemiseks sõidukite turuhinna tuvastamiseks, samuti jättis tähelepanuta sõidukite turuhinda puudutavad tõendid (kd tl 184-187). Kohus jättis kõrvale ka hageja hinnangu sõidukite turuhinna kohta.
11.Kuivõrd müügitehingul oli kinke iseloom, kohaldas kohus kinkelepingu kohta käivaid sätteid pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 3 alusel. PankrS § 109 lg 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 111 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni.
12.Tartu Maakohtu 03.10.2014 määrusest tsiviilasjas nr 2-14-20881 nähtub, et võlgnikule nimetati ajutine pankrotihaldur 10.06.2014 ning pankrot kuulutati välja 03.10.2014 (kd I tl 37-43). Vaidlustatavad tehingud tehti 03.03.2014, seega vähem kui 1 aasta enne ajutise halduri nimetamist. Kuivõrd võlgnik võõrandas kogu oma vara tasuta, on sellega kahjustatud võlausaldajate huve, sest vara väljaviimisega pankrotipesast on võlausaldajate nõuete rahuldamine raskendatud. Seetõttu tuleb sõidukite müügitehingud PankrS § 111 lg 1 p 1 järgi kehtetuks tunnistada. Kohus märkis, et alternatiivselt saaks tehinguid kehtetuks tunnistada PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel, sest ümber ei ole lükatud eeldust, et kostja teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 2).
13.Teise nõudena palus hageja kohustada andma kostja sõidukite omandi üleandmiseks võlgnikule tahteavaldus. Hageja nõue on suunatud omandi saamisele ning see nõue on õigustatud.
14.Kostja esitas ka 02.07.2014 müügilepingu, millega kostja müüs sõiduki MAN Jonckheere registreerimismärgiga 522MGH hinnaga 6 000 eurot Formet Grupp OÜ-le (kd I tl 181-182). Viimane tegeleb vanametalliga (kd I tl 183). Antud vaidluses hindas kohus pooltevahelisi suhteid ning suhted kostja ja kolmanda isikuga ei välista iseenesest antud hagi rahuldamist ega võta kostjalt kohustust tehingu tagasitäitmiseks. Kohus märkis, et viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.
15.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda ja TsMS § 174 lg 1 alusel määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kokku määras kohus rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud 1 401 eurot ja märkis, et kostjal tuleb hageja menetluskulud hüvitada. Apellatsioonkaebus
16.OÜ PRENDO palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Mesor (pankrotis) pankrotihalduri hagi rahuldamata. Samuti palus kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
17.Maakohus ei ole menetlusosalistega arutanud ega andnud pooltele võimalust omapoolsete seisukohtade avaldamiseks seoses PankrS § 111 lg 3 ja § 111 lg 1 p 1 kohaldamisega, millega on rikutud TsMS § 436 lg 4 sätestatut. Hageja esitas hagi, milles taotles tehingute tagasivõitmist PankS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel, mitte aga PankrS § 111 lg 3 või § 111 lg 1 p 1 alusel.
18.Maakohus ei ole tuvastanud võlausaldajate huvide kahjustamist ega müügitehingutes kokkulepitud vastastikuste soorituste ebavõrdsust. PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel nõude esitamisel pidi hageja lisaks tehingu ajalisele toimumisele enne ajutise halduri nimetamist tõendama ka seda, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve, st et tehingus kokkulepitud sooritused olid ennekõike tasakaalust väljas või muul viisil müüja ja tema võlausaldajate huve kahjustavad. Hageja ei ole esitanud tõendeid sõidukite väärtuste kohta, vaid on piirdunud paljasõnaliste ja kontrollimatute arvamustega sõidukite hinnaga seoses. Kostja on hagejale korduvalt vastu vaielnud.
19.Kuna PankrS § 110 lg 2 kohaselt eeldatakse kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist tehtud tehingute puhul, et teine poolt teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve, siis lasub kostjal kohustus esitada tõendid sellest kohta, et ta ei teadnud võlausaldajate huvide kahjustamist. Viidatud säte ei loo eeldust, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve (RKTKo 3-2-1-43-07), vaid annab eelduse, et kui kahjustamine toimus
(mida peab aga tõendama hageja), siis eeldatakse, et teine pool sellest teadis. Käesoleval juhul on kostja maakohtus väitnud, et vaidlusaluste tehingutega ei kahjustatud võlausaldajate huve, kuna tehingud tehti vara turuväärtuses. Vara müük turuhinnaga ei kahjusta ei müüja ega tema võlausaldajate huve. Maakohus ei ole tuvastanud hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid.
20.Maakohus on eksinud PankrS § 111 lg 3 kohaldamisel, ajades segamini tehingu ja tehingujärgse kohustuse täitmise. PankrS § 111 lg 3 puhul ei ole oluline vaidlusalusest tehingust tuleneva kohustuse täitmine, vaid tehingus kokkulepitud tingimused (poolte kohustused). Selleks, et tuvastada, et müügilepingul on kasvõi osaliselt kinke iseloom, tuleb võrrelda igas konkreetses müügilepingus kokkulepitud vara müügihinda ja selle vara turuväärtust. Asjaolu, kas ostja on lepingus kokkulepitud müügihinna tasunud või mitte, ei muuda tehingus kokkulepitud tingimusi (poolte kohustusi). Isegi juhul, kui kokkulepitud müügihind on tasumata (mida apellant ei mööna) on sellisel juhul müüjal õigus nõuda müügihinna tasumist ostjalt, mitte aga tehingu tagasivõitmist. Maakohus ei ole tuvastanud iga müügitehingu puhul müügilepingu objekti turuväärtust ja selle vastavust tehingus kokkulepitud müügihinnale. Sellega on maakohus jätnud tuvastamata tagasivõitmise peamise eelduse ja kohaldanud ebaõigesti PankrS § 111 lg 3 sätestatut.
21.Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ja jätnud tõendid hindamata. Maakohus on leidnud, et ostuhinna tasumine on tõendamata, kuna pankrotihaldur ei ole raha laekumist arvele või kassasse tuvastanud. Samas on kostja esitanud koos vastusega kassa sissetuleku orderi, millest nähtub konkreetsete arvete nr 04, 05, 06, 07, 08, 09, 10 ja 11 tasumine OÜ Mesor kassasse. Kassa sissetuleku orderil on fikseeritud, et 51 000 eurot on 23.05.2014 laekunud kostjalt hageja kassasse ja selle on vastu võtnud OÜ Mesor juhatuse liige R-MP. Seega on kostja poolt tõendatud kokkulepitud ostuhindade tasumine OÜ-le Mesor. Maakohus ei ole nimetatud tõendit (kassa orderit) hinnanud. Maakohus on andnud hinnangu R-MP ütlustele raha tasumise osas, leides, et need on ebausaldusväärsed, kuid kassa orderi osas ei ole maakohus märkinud muud, kui, et seda saab seostada vaidlusaluste müügitehingutega.
22.Kostja on tõendanud, et ta on tasunud ostetud sõidukite eest kokkulepitud hinna ja täitnud sellega enda müügilepingutest tulenevad kohustused. Siinjuures ei ole hageja esitanud mistahes tõendeid, mis kinnitaksid, et sellist summat ei ole OÜ-le Mesor tasutud või et see ei oleks laekunud OÜ Mesor kassasse. Hageja on piirdunud paljasõnalise väitega, et ta ei ole tuvastanud raha laekumist kassasse. Kostja palub tsiviilasja juurde võtta peale maakohtu otsuse tegemist apellandi käsutusse saadud OÜ Mesor kassaraamatu väljavõtte, millest samuti nähtub 51 000 euro tasumine apellandi poolt. Kostja ei saanud antud tõendit maakohtus esitada, kuna siis ei olnud see tema valduses.
23.Samuti on maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata apellandi taotluse vara väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramiseks, millega apellant soovis tõendada, et märtsis 2014 sõlmitud müügitehingute puhul vastas kokkulepitud müügihind vara väärtusele tehingu tegemise ajal ehk et tehingul ei olnud kinke iseloomu ja sellega ei kahjustatud võlausaldajate huve. Maakohtu seisukoht, et vara väärtuse tuvastamine ei ole oluline, kuna ostuhinda ei ole tasutud, on otseselt vastuolus PankrS § 111 lg-st 3 tulenevaga, mille kohaselt tuleb tuvastada just vara väärtus tehingu tegemisel ning hinnata kas vastastikused sooritused on tasakaalust väljas või mitte. Kostja palub määrata vara väärtuse kindlakstegemisel ekspertiisi, et tuvastada sõidukite väärtus nende võõrandamise ajal kostjale märtsis 2014. Hageja taotleb ka apellatsiooniastmes kõigi maakohtus esitatud tõendite ümberhindamist, et tõendada asjaolu, et müügitehingus kokkulepitud vara müügihinnad vastasid vara turuväärtusele.
24.Maakohtu poolt on ka hindamata apellandi poolt 13.07.2015 esitatud tõendid (lisad 2-10), millega apellant soovis samuti tõendada asjaolu, et vara müügiga ei ole kahjustatud võlausaldajate huve.
Vastustaja seisukoht
25.Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus ei ole tuvastanud hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. OÜ PRENDO apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
27.Õige on apellandi väide, et maakohus ei arutanud menetlusosalistega PankrS § 111 lg 3 kohaldamist. Hageja on nii hagis kui ka kohtuistungil (kd I tl 163) kinnitanud, et tema nõude aluseks on PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt ei ole kohus õiguse kohaldamisel seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8, § 688 lg 2), kuid õiguse kohaldamine ei või tulla pooltele üllatuslikult (RKTKo 3-2-1-25-15 p 11). Antud juhul rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 4, sest kuna kohus ei arutanud pooltega sõiduki müügi käsitlemist kinkena, ei saanud kohus tugineda PankrS § 111 lg-le 3. Samas ei tuvastanud maakohus ka kõiki PankrS § 111 lg-s 3 sätestatud eeldusi hagi rahuldamiseks.
28.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust. PankrS § 109 lg 1 järgi saab kohus tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks üksnes tehingu, millega kahjustatakse võlausaldajate huve. Maakohus ei ole tuvastanud võlausaldajate huvide kahjustamist (PankrS § 110 lg 1 p 2, lg 2) ega poolte kohustuste ebavõrdsust (PankrS § 111 lg 3). Sellega on maakohus oluliselt rikkunud ka otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1).
29.Maakohus märkis, et alternatiivselt saaks tehinguid kehtetuks tunnistada PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel, sest ümber ei ole lükatud eeldust, et kostja teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 2). Õige on apellatsioonkaebuse viide sellele, et PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on hageja väidetud asjaoluna kindlaks tehtud (RKTKo 3-2-1-41-13 p 15). Võlausaldajate huvide kahjustamise põhjendamiseks ei piisa maakohtu järeldusest, et võlgniku vara tasuta võõrandamise tõttu on võlausaldajate nõuete rahuldamine raskendatud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et üksnes selle tõttu, et müügilepingut ei ole täidetud, ei saa müügilepingut pidada võlausaldajate huve kahjustavaks (RKTKo 3-2-1-39-08 p 15).
30.Kolleegium ei pea põhjendatuks ka maakohtu seisukohta, et antud juhul puudub vajadus analüüsida, milline oli sõidukite turuväärtus. Sõidukite turuhinnaga müügi korral oleks võimalik sõidukite müügist saadavat tulu kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, seega ei saaks sellised tehingud võlausaldajate huve kahjustada. Samas juhul, kui tehingut saab vähemalt osaliselt pidada kinke iseloomuga olevaks, tuleb hinnata, kas soorituse ja vastusoorituse väärtused erinevad suurusjärgu võrra (RKTKo 3-2-1-163-11 p 41). Seega tuli maakohtul igal juhul hinnata, milline oli sõidukite turuväärtus nende väidetava võõrandamise ajal.
31.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel võrrelda kokkulepitud sõidukite müügihinda ja sõidukite turuväärtust, võtta seisukoht sõidukite turuväärtust puudutavate tõendite osas ja vajadusel otsustada sõidukite suhtes ekspertiisi tegemine. Maakohtul tuleb ka hinnata, kas tehingutega on kahjustatud võlausaldajate huve. Asja menetluse jätkumise tõttu maakohtu menetluses jätab kolleegium ekspertiisi tegemise ja kolleegiumile esitatud OÜ Mesor kassaraamatu väljavõtte uue tõendina vastuvõtmise maakohtu otsustada.
32.Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks tagastamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et 15.09.2015 otsuse põhjendustest nähtub, et kostjal tuleb hüvitada maakohtu poolt rahaliselt kindlaksmääratud hageja menetluskulud, kuid otsuse resolutsioonis ei ole kohus märkinud, et menetluskulud tuleb välja mõista. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab otsuse resolutsioon olema täidetav ka otsuse muu tekstita, seega otsustus menetluskulude väljamõistmise kohta peaks nähtuma ka otsuse resolutsioonis.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.