Hageja: E Ba (isikukood xxx), seaduslik esindaja O B (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja I V; Kostja: A B (isikukood xxx, elukoht xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
30.11.2020, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A Bilt Eva Ba kasuks Eva Ba ülalpidamiseks igakuine elatis alates 19.12.2019 summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni E Ba täisealiseks saamiseni xxx.
3.Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks O B pangakontole nr xxx (selgitusse märkida „E Ba elatis“).
4.Elatise maksmisel võtta arvesse A Bi poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Menetluskulude jaotus
E Ba menetluskulud jätta A Bi kanda. A Bi menetluskulud jätta tema enda kanda.
6.Rahuldada E Ba avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A Bilt välja E Ba kasuks 1008 eurot (lepingulise esindaja kulu).
8.Jätta rahuldamata E Ba menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 252 euro osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.E Ba (hageja) esitas 19.12.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse A Bi (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid hageja seaduslik esindaja ja kostja abielus kuni xxx. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine laps E Ba. Hageja on hetkeseisuga alaealine ning elab hageja seadusliku esindajaga. Hageja on täielikult hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Vaatamata sellele, et hageja seaduslik esindaja pakkus kostjale võimalust maksta lapsele ülalpidamist, ei ole kostja seda nõuet täitnud. Hageja seaduslikul esindajal ei jäänud muud võimalust, kui hageja õiguseid kaitsta kohtu teel. Hageja leibkonda kuulub kokku 3 inimest (hageja, tema õde ja nende seaduslik esindaja). Hageja igakuisteks ülalpidamiskuludeks on kokku 737,76 eurot. Kuivõrd vanematel on oma alaealiste laste ees võrdsed õigused ja kohustused, moodustab kostja kohustus tasuda hageja igakuistest kulutustest kokku 368,88 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt 270 eurot kuus. Hageja palub: rahuldada hagiavaldus; alates 17.12.2019 välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamamäära, elatise summa muutub koos alamäära muutumisega): tütre E Ba ülalpidamiseks summas 270 eurot alates hagi esitamisest kuni E Ba täisealiseks saamiseni; elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja O Ble (B) iga kuu 10. kuupäevaks arvelduskontole xxx selgitusega „Elatis“; jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja menetluskulude nimekirja(de)le.
2.02.02.2020 täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja palub: mõista välja A Bilt elatis alaealise lapse E Ba ülalpidamiseks summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 19.12.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni; elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja O Ble iga kuu 10. kuupäevaks arvelduskontole xxx selgitusega „Elatis“. Kostja vastuväited
3.Kostja 05.03.2020 vastuses hagile vaidleb hagile vastu. Kostja osaleb oma lapse kasvatamises 100 %. Hageja on tema juures reedest kuni pühapäevani (3 x 4 päeva= 12 päeva). Koos emaga on hageja 15 päeva. Kui hagejale on vaja anda sularaha, siis kostja seda ka annab (ühes kuus umbes 120 eurot). Lisakulud, mis on seotud xxx (1200 eurot aastas : 12 kuud= 100 eurot kuus), ei ole kostja hinnangul õiged. Trenni eest, mis maksab 65 eurot, maksab hageja seaduslik esindaja. Võistluste eest maksavad nad hageja seadusliku esindajaga koos (kolm või neli korda aastas). Kui hagejal on vaja sõita spordilaagrisse või välismaale, maksab selle eest kostja (spordilaager 100 eurot, 2019. aasta reis Itaaliasse 400 eurot ja taskuraha 100 eurot). Sünnipäeva kulu (450 eurot aastas : 12 kuud= 29 eurot) ei ole põhjendatud. Kui hagejal on sünnipäev, maksab kostja ise (viimased 10 aastat). Sünnipäevaruumi eest maksab kostja 120 eurot. Kostja on nõus maksma hagejale 40 eurot kuus. Kõik
teised summad, mida on vaja hageja eest tasuda (trenn, kool, välismaa, riided, söök, puhkus), maksab kostja ise. Menetluse käik
4.30.12.2020 määrusega teatas kohus, et eelmenetlus lõpeb 30.12.2020. Kohus määras menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 11. jaanuaril 2021 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 14. jaanuaril 2021 ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 19. jaanuaril 2020. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus selgitas 17.09.2020, 08.10.2020 ja 26.10.2020 kohtukirjadega ning 30.11.2020 toimunud istungil pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
6.Pooled ei vaidle, et hageja E Ba, kes on sündinud xxx (tl 6) kostja ja O B kooselust (tl 4-5), elab koos emaga O Bga.
7.Kohus märgib, et kohus jätab tähelepanuta kõik väited, mis puudutavad vanemate ja lapse vahelist suhtlemist. Käesolevas asjas lahendatakse elatise nõuet. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejatele ülalpidamist anda. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 19.12.2019 (02.02.2020 menetlusdokumendis on hageja elatise väljamõistmise kuupäevaks ekslikult märkinud 19.12.2020) igakuise elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on hagile vastu vaielnud järgmistel põhjustel: kostja osaleb hageja ülalpidamises; hageja viibib kostja juures osa ajast; kostja annab hagejale sularaha ja kui hagejale on midagi vaja, kostja ostab selle; kostja ei nõustu hageja kuludega; kostja on nõus hagejale maksma igakuiselt 40 eurot.
10.Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
11.Kohus selgitab, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Kostja on märkinud, et hageja viibib tema juures reedest-pühapäevani (12 päeva). Hageja on selgitanud, et see ei vasta tõele- hageja ja kostja kohtuvad üle nädala reedest laupäevani ehk 4 päeva kuus. Seega hageja olulist osa ajast kostja juures ei viibi ning hagejal ei ole vahelduvat elukohta. Kohus selgitab, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
12.Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: - Korteri üür = 30 eurot (tl 81, 82); - Toitlustamine= 125 eurot (tl 71, 80); - xxx= 65 eurot (tl 90-91); - Lisakulud, mis on seotud iluvõimlemise võistlusega= 100 eurot (kostüümid- aastane kogukulu 450 eurot, tl 92-93; osalustasu 40 eurot, tl 90-91; varustus 88 eurot, tl 94-99, lisatreeningud 16,50 eurot); - Spordilaager= 20,83 eurot (aastane kogukulu 200 eurot + 50 eurot taskuraha, tl 100); - Inglise keel= 90 eurot (tl 88, 4 x nädalas 15 eurot kord/tund); - Telefon= 8 eurot (tl 128-130); - Raamatud/koolitarbed= 20 eurot;
30.11.2020 istungil palus kohus hagejal tõendada, kui suured on hageja ülalpidamiskulud kuus. 11.12.2020 seisukohas esitas hageja kohtule ülevaate hageja kulude ja nende suuruse osas ning tõendid lapse vajaduste kohta. Eeltoodud menetlusdokumendist nähtuvalt on hageja vajaduste suuruseks ühes kuus 615,60 eurot. Kohus selgitas 30.11.2020 istungil, et kohus lähtub hageja vajaduste kindlakstegemisel hagis esitatust. Lisaks ei andnud kohus istungil hagejale tähtaega hageja kulutuste ja nende suuruse täpsustamiseks. Kohus andis istungil hagejale tähtaja tõendite esitamiseks hageja kulutuste osas. Seega lähtub kohus hageja vajaduste suuruse kindlaks tegemisel hagiavalduses toodud kulutuste suurusest kokku summas 737,76 eurot ning jätab 11.12.2020 menetlusdokumendis toodud kulutuste suuruse kokku 615,60 eurot ja transpordikulud, mida ei olnud esile toodud hagis, tähelepanuta (TsMS § 329 lg 4, TsMS § 331 lg 1). Transpordiga seotud tõendeid (tl 115-117) kohus otsuse tegemisel ei arvesta (TsMS § 238 lg 5). 30.11.2020 istungil esitas kostja vastuväited järgmiste hageja kulutuste osas. üür= aasta peale summad on kõrgemaks paisutatud; lisakulud xxx võistlustega= võistlused toimuvad üldjuhul 2 korda aastas. Võib-olla ainult 40 eurot läheb võistlustele. Kostüümide osas vaidleb kostja vastu. Hageja seaduslik esindaja ei osta nii palju kostüüme lapsele. inglise keele kursused= see ei ole mõistlik kulu. Tal ei ole lisa inglise keelt vaja, kuna koolis õpitakse seda ja laps on vahepeal vahetanud eestikeelse kooli venekeelse kooli vastu. raamatud ja koolitarbed= kostja ostab kõik vihikud ja koolitarbed. Tavaliselt kostjale helistatakse, kui peab ostma. meelelahutus ja vaba aeg= meelelahutuseks annab kostja ise raha. riided ja jalatsid= kostja ei ole selle kuluga nõus. sünnipäev= kostja on alati sünnipäevade eest maksnud. Eelmisel sünnipäeval kostja ei tasunud mängutoa eest, sest hageja soovis raha. Kostja andis talle 200 eurot, pidas sünnipäeva. ettevalmistamine 01. septembriks= kostja ei ole selle kuluga nõus. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Hageja elab üüripinnal koos oma ema ja õega ehk kolmekesi. Kohus leiab, et kulutused eluruumi üürimisele on põhjendatud 30 euro ulatuses. Lisakulude osas, mis puudutavad xxx, on hageja selgitanud istungil, et hageja ema peab ostma hagejale väga erinevaid kostüüme. Üks kostüüm maksab 500 eurot. See ei tähenda, et hageja ema koguaeg ostab neid, aga väga palju võistlusi on. Lisatreeningud on samuti. Üks trenn maksab 15 eurot. 11.12.2020 täpsustas hageja, et 2019. aastal osales hageja viiel võistlusel. Iga võistluse eest oli vaja maksta osalustasu 40 eurot. 2020. aastal osales hageja kahel võistlusel. Iga võistluse eest oli vaja maksta osalustasu 40 eurot. Varustus on 88 eurot.
Lisatreeningud enne võistluseid on kokku 15 eurot + 1,5 eurot saal = 16,50 eurot. Kohus leiab, et hageja on selgitanud ja tõendanud xxx lisakulude vajalikkust ja nende suurust. Kohus leiab, et kulutused lapse hobile (vajalikud lisakulud xxx) on põhjendatud 100 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused hageja oskuste (inglise keel) kujundamisel. Kuna hageja on selgitanud, et inglise keele tunnid toimuvad 4 korda nädalas ja ühe tunni maksumuseks on 15 eurot, kujuneb antud kulu suuruseks 60 eurot kuus, mitte 90 eurot. Arvestades lapse harjumuspärast elulaadi, ei ole kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes kuus last arendavatele tegevustele. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja inglise keele kulu 60 eurot. Raamatute ja koolitarvete osas märgib kohus, et kuna hageja käib koolis, on eeltoodud kulu põhjendatud summas 20 eurot. Mis puudutab kulutusi riietele, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 50 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Sünnipäeva, meelelahutusega ja 01. septembriks ettevalmistamisega seonduvad kulud on põhjendatud kokku 104 euro (50 + 29 + 25) ulatuses. Toitlustamise, xxx, spordilaagri, telefoni, hügieeni, ravi, kommunaal- ja TV kulude osas kostjal 30.11.2020 istungil vastuväiteid ei olnud. Eeltoodud kulutused hagejale loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja kulud moodustavad 674,43 eurot (30 + 125 + 65 + 100 + 20,83 + 60 + 8 + 20 + 15 + 8,30 + 50 + 60 + 8,3 + 104).
13.Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. 17.09.2020, 08.10.2020 ja 26.10.2020 kohtukirjadega on kohus kostjale selgitanud, et kui kostja tugineb sellele, et hageja viibib kostja juures osa ajast, tuleb kosjal esile tuua ja tõendada, millised ja kui suured on kostja kulud hagejale sel ajal. Kostja kulud hagejale ajal, kui hageja on tema juures, on 521,33 eurot (tl 35). - korteri üür= 150 eurot; - kommunaalkulud= 50 eurot; - toitlustamine= 120 eurot; - TV= 8 eurot; - hügieen= 3 eurot; - sünnipäev kord aastas= 400 eurot (aasta) : 12 kuud= 33,33 eurot (kostja annab veel 200 eurot kingitusena); - ettevalmistamine 01. septembriks= 25 eurot; - riided ja jalatsid= 50 eurot (koopiad tšekkidest- 28.05.2020, 05.08.2020, 15.08.2020, 04.09.2020, tl 36-38); - meelelahutus ja vaba aeg= 20 eurot; - taskuraha= 70 eurot. Kohtu arvutuste tulemusena kujuneb antud summaks 529,33 eurot, mitte 521,33 eurot. Kostja on tõendanud hageja ülalpidamiskulude kandmist ainult riiete osas. 30.11.2020 istungil märkis hageja, et need tšekid või arved, mis esitati kohtule, vastavad tõele. See ei tähenda, et kostja ostab igakuiselt seda hagejale. Kostja ostis midagi augustis, siis edaspidi maikuus ning üks kord septembris ja kogu lugu. Samuti märkis hageja, et ta on nõus, et kostja annab taskuraha 40 eurot kuus, aga selles ulatuses ei ole ülalpidamiskohustus täidetud, kuna see on kostja isiklik valik ning ei ole seotud hageja igakuise kuluga.
Kohus selgitab, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (v Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.01.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 11). Kui lapse ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud nõuolekut ega kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis lapsest lahuselava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ülalpidamist lapsele anda. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahus elav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele muid asju ja tasuda teenuste eest (sh treeningute eest), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema kulud hagejale ajal, mil hageja viibib temaga, oleks 521,33 eurot. Hageja ei ole küll vastu vaielnud sellele, et kostja on hagejale ostnud mõned riideesemed, kuid tegemist ei ole perioodilise hageja ülalpidamiskulu kandmisega. Samuti ei saa ülalpidamiskulu hulka arvestada ka hagejale antavat taskuraha, sest nimetatud kulu kannavad mõlemad vanemad vabatahtlikult. Kostja tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejale tasumisele kuuluva elatise kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole, esitanud ei ole. Lisaks on kostja 20.10.2020 menetlusdokumendi teksti siseselt esitanud venekeelse väljavõtte „Delfi“ artiklist. 26.10.2020 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et kui kostja leiab, et „Delfi“ venekeelne artikkel on asjas tähtsust omav, siis tuleb kostjal 20.10.2020 menetlusdokumendis esitatud venekeelne teksti tõlkida eesti keelde. Kohus leiab, et kostja menetlusdokumendi siseselt esitatud venekeelne väljavõte „Delfi“ artiklist ei ole kohtule esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ning ei tõenda kostja väiteid. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 56 lg-s 2 sätestatust tulenevalt peab kohus toimikut kirjalike dokumentide kogumina. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi koostaja ja väljatrüki tegija ning dokumendi koostamise ja kohtule edastamise ja väljatrüki tegemise aja kohta. Elektroonilise dokumendi võib toimiku juurde võtta ka salvestisena kohtu infosüsteemis või digitaalsel andmekandjal, kui on tagatud dokumendi koopia säilimine kohtute infosüsteemis. Kostja oleks saanud eeltoodud artikli välja printida, eesti keelde tõlkida ning kohtule esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt pdf-failina. Kostja eeltoodut teinud ei ole.
14.Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. Kostja ei ole väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks hagejat ülal pidada või majandusliku olukorra tõttu tuleks kostjalt elatis välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Ka 30.11.2020 istungil kinnitas kostja, et ta saab hagejat ülal pidada ning selgitas, et tema töötasu on keskmiselt 15 000-17 000 eurot aastas. Hageja seaduslik esindaja selgitas 30.11.2020 istungil, et tema töötasu suuruseks on 2000 eurot igakuiselt. Hageja seaduslikul esindajal on oma ettevõte.
15.Kostja on esile toonud, et on olemas lapsetoetus 60 eurot, mis katab osaliselt xxx kulu.
Kohus märgib, et riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kohus tuvastas, et hageja vajadused ei ole miinimummäärast väiksemad ja samuti ei ole kostja varaline seisund halb. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagejale tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse tõttu.
16.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
17.Kohus leiab, et ei esine kaalukaid põhjuseid kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 19.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
18.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 11.01.2021 esitas hageja menetluskulude nimekirja summas 1260 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja sooritas järgmised õigusabitoimingud: 15.12.2019 kohtumine kliendiga/konsulteerimine= 1 tund; 19.12.2019 hagiavalduse koostamine= 1 tund; 06.03.2020 kostja vastsega tutvumine/vestlus kliendiga= 15 min; 09.03.2020 hageja täiendava seisukoha koostamine= 1 tund, 13.10.2020 vestlus kliendiga/kompromissi koostamine= 1 tund; Kostja vastusega tutvumine/vestlus kliendiga= 15 min; 26.10.2020 kohtunõudega tutvumine= 15 min; 03.11.2020 kostja vastusega tutvumine= 15 min; 29.11 ja 30.11.2020 kohtuistungi ettevalmistamine/kohtuistungi osalemine= 2 tundi; 11.12.2020 täiendava seisukoha koostamine/tõendite analüüs ja kalkulatsioon= 2 tundi; 21.12.2020 kostja vastusega tutvumine/vestlus kliendiga= 15 min, 30.12.2020 kohtumäärusega tutvumine= 15 min; 11.01.2021 lõpliku seisukoha koostamine= 1 tund. Kokku 10,5 tundi. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi maakohtus kokku 10,5 tunni (1 + 1 + 0,25 + 1 + 1 + 0,25 + 0,25 + 0,25 + + 2 + 2 + 0,25 + 0,25 + 1) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati maakohtus tunnihinnaga 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks maakohtus 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Hageja õigusabikulud on arvestatud koos käibemaksuga. Kokku on hageja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 1008 eurot (10,5 h x 96 eurot/h). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 252 eurot (1260 – 1008). Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2).
21.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.