2-19-132499
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
13.01.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-19-132399
Tsiviilasi
R. M. T. hagi M. M. vastu elatise nõudes Hageja: R. M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: M. T. xxxxxxxxxxx; e-post:;
Menetlusosalised ja nende esindajad
(isikukood
Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post:)
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Jätta läbi vaatamata R. M. T. hagi M. M. vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesolevas tsiviilasjas on kohtu menetluses alaealise R. M. T. hagi M. M. vastu elatise nõudes. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §§-dest 96 ja 97 on alaealise lapse ülalpidamiskohustus tema vanemal. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohus 20.10.2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-3449 rahuldas M. M. hagi R. M. T. vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Kohus luges tuvastatuks, et R. M. T. ei põlvne M. M. ning tunnistas R. M. T. sünniakti M. M. kohta tehtud isakande ebaõigeks. Kohtuotsus jõustus 20.11.2020. a.
Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu 20.10.2020. a kohtuotsuse alusel on M. M. kohta lapse R. M. T. sünniakti tehtud isakanne tühistatud. Eeltoodut arvestades, kuna kostja M. M. ei ole lapse R. M. T. isa, siis ei ole temal ka PKS §§-dest 96 ja 97 tulenevat lapse ülalpidamiskohustust ning laps ei ole õigustatud temalt ülalpidamist (elatist) ka nõudma. Seega ei ole võimalik R. M. T. nimel esitatud hagiga taotletavat eesmärki saavutada ning kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel selle perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et menetluskulud kannab hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul jätab kohus hagi selle perspektiivituse tõttu läbi vaatamata ja TsMS § 168 lg 2 järgi tuleks jätta menetluskulud hageja kanda. Arvestades asjaolusid, leiab kohus aga, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.