Menetluse lõpetamine Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Määruse tegemise aeg ja koht
11.jaanuar 2021 Paide
Tsiviilasja number
2-20-9885
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu elatise nõudes
Hagihind
2628 (292 x 9) EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxx xxxxxx xxxx xxxx, seaduslik esindaja (vanem) QQ Kostja: YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxxxx, lepinguline esindaja Marika Jaanson, vandeadvokaat
Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 2 ja 3).
Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on XX hagi YY vastu elatise nõudes. 20.11.2020 esitas alaealine hageja seadusliku esindaja kaudu kohtule avalduse loobumiseks. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja loobumisele oma hagist.
oma elatishagist
Tsiviilasi nr 2-20-9885
TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud asjas loobus hageja oma hagist. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid antud asjas ei esine, st pooled ei ole asjas sõlminud kompromissi ega selles kokku leppinud menetluskulude jaotust, samuti ei loobunud hageja oma hagist seetõttu, et kostja tema nõude pärast hagi esitamist rahuldas. Hageja loobus hagist põhjusel, et tsiviilasjas nr 2-20-10264 leidis tuvastamist, et kostja ei olegi hageja vanem (isa), st isik, kellel on seadusest tulenev hageja ülalpidamiskohustus. Seega esineb olukord, kus nii hageja enda kui kostja menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et juba enne elatishagi kohtusse esitamist teadis hageja (hageja seaduslik esindaja), et kostja kahtleb oma isaduses hageja suhtes ning keeldub seetõttu elatist maksmast. Seda teades oli hagejal (hageja seaduslikul esindajal) võimalus vältida elatishagiga seotud kohtumenetlust ja sellega seonduvaid menetluskulusi, lahendades eelkõige küsimus hageja põlvnemise kohta kostjast. Tsiviiasja materjalide kohaselt oli hagejal käesolevas menetluses lisaks seaduslikule esindajale ka lepinguline esindaja. Hageja ei taotlenud kohtult riigi õigusabi korras esindaja määramist, vaid hagejat esindas vandeadvokaat nn kokkuleppe korras. Eeltoodust tulenevalt ja advokaatide õigusteenuse turuhinda arvestades ei ole kohtu jaoks usutav ega ka tõendatud, et hageja seadusliku esindaja (ema) majanduslik olukord on halb. Seega ei esine käesoleval juhul ka aluseid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Eeltuvastatut kogumis arvestades jagab kohus poolte menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja 4 alusel täies ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.